KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-16-04 27. mai 2004 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek

§ 88lg-te 2 ja 4 alusel.

Määruse kohaselt töötas J. Tomson juristina aktsiaseltsis Esmar kuni

1. maini
2. Töötades aktsiaseltsis Esmar, koostas J. Tomson muuhulgas AS Esmar kirja Viimsi Vallavalitsusele. Nimetatud AS Esmar
3. märtsi
4. a kirjast nr 7-1/46 nähtub, et juba siis käis vaidlus Pringi aiandi hoonete korrasoleku üle. Kohus leidis, et nendel alustel on põhjendatud aktsiaseltsi Esmar väide, et Viimsi Vallavalitsuse esindaja J. Tomson on eelnevalt osutanud selles asjas õigusabi isikule, kelle huvid on vastuolus tema esindatava huvidega.
5. Tallinna Halduskohtu eelnimetatud määruse peale esitas erikaebuse Viimsi Vallavalitsus, paludes kohtumäärus tühistada ning jätta AS Esmar taotlus rahuldamata. Erikaebuse põhjenduste kohaselt lahkus J. Tomson töölt AS Esmar juristi ametikohalt enam kui 2,5 aastat tagasi. Töötades AS-s Esmar juristina ei osutanud ta mitte õigusabi, vaid täitis oma ametiülesandeid. Õigusabi osutamisena ei saa mõista ettevõtte esindamist isiku poolt, kes töötab seal juristina. Alusetu on väide huvide vastuolulisuse kohta.
6. AS Esmar leidis vastuses erikaebusele, et määrus, mille peale on esitatud erikaebus, ei ole apellatsiooni korras kaevatav.
7. Tallinna Ringkonnakohus tagastas
8. veebruari
9. a määrusega Viimsi Vallavalitsuse erikaebuse Tallinna Halduskohtu
10. detsembri
11. a määruse peale läbivaatamatult. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on HKMS § 31 lg 3 järgi poolel ja kolmandal isikul õigus esitada halduskohtule eraldi dokumendina vormistatud määruse peale erikaebus, kui see on sätestatud Halduskohtumenetluse seadustikus. HKMS (samuti

) ei näe ette erikaebuse esitamise võimalust esimese astme kohtu määruse peale, millega protsessiosalise esindaja kõrvaldatakse protsessist. Seega ei ole Tallinna Halduskohtu

1. detsembri
2. a määrus kaevatav ning ringkonnakohus ei saa seda menetlusse võtta ega kontrollida, kas J. Tomsoni protsessist kõrvaldamine

§ 88lg-te 2 ja 4 alusel on õige.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a määruse peale esitas Viimsi Vallavalitsus erikaebuse Riigikohtusse, taotledes Tallinna Ringkonnakohtu
4. veebruari
5. a määruse ning Tallinna Halduskohtu
6. detsembri
7. a määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta rahuldamata aktsiaseltsi Esmar taotlus Viimsi Vallavalitsuse esindaja Jaan Tomsoni protsessist kõrvaldamise kohta. Erikaebuse põhjenduste kohaselt: 1) lahkus J. Tomson AS Esmar juristi ametikohalt ja asus tööle Viimsi Vallavalitsuse juristina
8. a mais, seega enam kui 2,5 aastat tagasi; 2) töötades AS-s Esmar juristina, ei osutanud J. Tomson AS-le Esmar õigusabi, vaid täitis oma ametiülesandeid; õigusabi osutamiseks ei ole ettevõtte või asutuse esindamine isiku poolt, kes töötab selles ettevõttes või asutuses juristina töölepingu alusel; 3) "asjadena" tuleb mõista tsiviilasju ja teisi seadusega kohtu pädevusse antud asju; väär on äriühingu ja kohaliku omavalitsuse vahelise asjaajamise ja kirjavahetuse käsitlemine "selle asjana"

§ 88

lg 2 tähenduses; 4)

§ 88

lg 2 käsitleb olukorda, kus isiku, keda esindaja esindab, huvid on vastuolus selle isiku huvidega, kellele ta on osutanud õigusabi; huvid, mis on vastuolus vallavalitsuse huvidega, on vastuolus ka õigusaktidega sätestatud korraga ja avalike huvidega; 5) ringkonnakohtu määrus rikub PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigust; kvalifitseeritud juristi kõrvaldamine protsessist takistab vallavalitsusel oma seisukohtade kaitsmist kohtus; 6) kohtumäärus on vastuolus

§-s 67 sätestatuga, mille kohaselt protsessiosalisel on õigus kaevata kohtuotsuste ja -määruste peale; samuti

§ 297

lg-ga 3, mille kohaselt kohtumääruse peale võib protsessiosaline esitada erikaebuse, kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlemist.

1. AS Esmar oma kirjalikus vastuses leidis, et erikaebus on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Riigikohtu halduskolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et kehtivad kohtumenetlusnormid ei näe ette võimalust esitada erikaebust esindaja menetlusest kõrvaldamise määruse (nn taandamismääruse) peale. HKMS § 31 lg 3 sätestab, et poolel ja kolmandal isikul on õigus esitada halduskohtule eraldi dokumendina vormistatud määruse peale erikaebus, kui see õigus on sätestatud käesolevas seadustikus. Halduskohtumenetluse seadustik esindaja menetlusest kõrvaldamise määruse peale erikaebuse esitamise õigust ette ei näe. HKMS § 31 lg-s 3 sätestatud piirangu eesmärgiks on vältida kohtumenetluse takerdumist üksikküsimuste vaidlustamise tõttu ning sellised määrused on apelleeritavad koos kohtuotsusega.

§ 297

lg 3 kohaselt võib esimese astme kohtu määruse peale pool ja teine protsessiosaline esitada erikaebuse, kui erikaebuse esitamise õigus on selles seadustikus ette nähtud või kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 88, mis sätestab esindaja protsessist kõrvaldamise alused, ei nimeta samuti selgesõnaliselt menetlusosalise õigust esitada erikaebus esindaja kõrvaldamise määrusele. Taandamismäärused ei ole määruskaebuse vormis vaidlustatavad ka väärteo- ja kriminaalmenetlustes. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist kohtumäärusega, mis takistab asja menetlemist ulatuses, mis teeks erikaebuse esitamise lubatavaks

§ 297

lg 3 mõttes, kuigi esindaja menetlusest kõrvaldamine üldjuhul häirib menetluse kulgu. Lisaks märgib kolleegium, et kohtumäärus võib menetlust takistada ka sel teel, et ta loob olulisi või põhjendamatuid takistusi menetlusosalise poolt seadusest tulenevate menetlusõiguste kasutamisel.

1. Poole esindaja kõrvaldamine halduskohtumenetlusest on protsessuaalne otsustus, mis võib aga avaldada olulist mõju protsessiosalise võimele esitada ja kaitsta oma positsiooni käimasolevas kohtuvaidluses. Tulenevalt asjaolust, et seadus ei anna üldjuhul võimalust vaidlustada esindaja kõrvaldamist protsessist erikaebuse vormis, peab selline kohtu otsustus arvestama nii esindaja menetlusest kõrvaldamise seadusest tulenevat eesmärki kui ka faktilisi asjaolusid ning tuginema menetlusele, mis tagab menetlusosaliste protsessuaalsete õiguste adekvaatse kasutamise.
2. Esindaja protsessist kõrvaldamise taotluse lahendamise menetluses peab poolele, kelle esindaja kõrvaldamist taotletakse, andma võimaluse esitada oma vastuväiteid ja argumente. Riigikohtu halduskolleegium loeb oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks esindaja menetlusest kõrvaldamise taotluse sisulist läbivaatamist ilma, et esindatavale oleks antud võimalust olla ära kuulatud. Seetõttu juhul, kui kohtuistungil ei osale pool, kelle esindaja kõrvaldamist taotletakse esmakordselt selsamal istungil, ei ole põhjendatud selle taotluse sisulise arutamise lõpetamine ilma, et esindatavale poleks loodud võimalust osaleda menetluses või esitada oma kirjalikke vastuväiteid. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada kohtu kohustust tagada menetlusosaliste poolt nende menetlusõiguste heauskne kasutamine. Kuigi esindaja kõrvaldamise instituudi põhiline eesmärk on tagada, et esindaja tegutseks ainuüksi esindatava huvides, ei välista seadus menetlusosalise poolt teise poole esindaja menetlusest kõrvaldamise taotluse esitamist. Samas tuleb igal konkreetsel juhul hinnata, kas teise poole esindaja jätkamine saab kahjustada taotluse esitanud menetlusosalise seadusest tulenevaid õigusi või oli taotluse esitamise motiiviks soov üllatada vastaspoolt, venitada protsessi või muul viisil omandada protsessis eeliseid. Vaatamata halduskohtumenetluse rajanemisele uurimisprintsiibile, peab taotluse esitanud menetlusosaline põhjendama, milliseid õigusi ja millisel viisil rikub või saab rikkuda teise poole esindaja jätkamine menetluses.
3. HKMS § 14 lg-st 5 tulenevalt võib asutuse volituse alusel haldusorgani esindajaks halduskohtumenetluses olla ka isik, kes töötab antud asutuses. Sama regulatsioon sisaldub ka

§ 88lg 1 p-s 3.

Juhul, kui esindajaks on esindatava töötaja, on sellise esindaja kõrvaldamise otsustamine olulisel määral seotud kohtu sisenemisega halduse enesekorralduslikku sfääri. Asutuses juristi ametikohta täitva isiku ametiülesandeks võib olla selle asutuse esindamine õigusküsimustes teistes riigiasutustes, kohtus jne. Sellise esindaja kõrvaldamine mõjutab otseselt asutuse sisemist töökorraldust ja võib mõjutada ka vastava ametniku töö- või teenistusalaseid suhteid. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et esindatavaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku kõrvaldamine protsessist teise menetlusosalise taotluse alusel saab olla vaid erandlik ja põhineda kaalukatel asjaoludel, mis ilmselgelt välistavad ausa menetluse. 13. Asjaolu, et asutuses juristi ametikohta täitev isik on varem töötanud kohtumenetluse teiseks pooleks oleva juriidilise isiku juristina, ei ole iseendast esindaja menetlusest kõrvaldamise aluseks.

§ 88

lg 2 kohaselt ei või isik olla esindaja, kui ta selles asjas on andnud õigusabi isikule, kelle huvid on esindatava huvidega vastuolus. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab, et asutuse või juriidilise isikuga töö- või teenistussuhetes oleva isiku poolt oma töö- või teenistusülesannete täitmise käigus kirjade ja muude dokumentide koostamine, vaatamata nende õiguslikule tähendusele, ei ole iseendast käsitletav õigusabina

§ 88

lg 2 mõttes.

§ 88

lg 2 nimetatud õigusabi seondub konkreetse kohtuvaidlusega ning hõlmab selles konkreetses asjas või ka viimasega tihedalt seonduvas kohtuasjas isiku esindamist, esindatava nimel dokumentide koostamist ja kohtumenetlusest osavõttu. Esindamisülesande täitmiseks ei saa pidada tööülesannete käigus kirjade koostamist.

1. Menetlusest kõrvaldamise otsustamisel tuleb "asjana" käsitleda eelkõige konkreetset kohtuasja. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et haldusasjades "sama asja" käsitlus võib üksikjuhtudel laieneda ka kohtuasjale eelnenud haldusmenetlusele.
2. Riigikohtu halduskolleegium jätab Viimsi Vallavalitsuse erikaebuse taotluse sisuliselt läbi vaatamata ning Tallinna Ringkonnakohtu
3. veebruari
4. a määruse muutmata. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann