KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-21-04 Otsuse kuupäev 3. juuni 2004 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann OÜ

) kehtestatud nõudeid ja üles näidanud piisavat hoolsust, sest raha kanti üle juriidilise isiku pangakontole ning see juba iseenesest tõendab juriidilise isiku olemasolu ja tasumist just temale. Osaühingult Wise Projekt ostetud ehitusteenuse puhul olid töövõtulepingud suulised ja seepärast pole neid vastavatel arve-saatelehtedel kirjas. Nende tehingute sisu ja ettevõtlusega seotust tõendavad vastuvõtuaktid nr 1 ja

2. Jõhvi Halduskohtu
3. oktoobri
4. a otsusega haldusasjas nr 3-189/2003 rahuldati kaebus osaliselt. Halduskohus tühistas Ida-Viru Maksuameti maksuotsuse osas, millega määrati, et osaühing Floccosa peab tasuma käibemaksu 309 923 kr ja vastava intressi. Muus osas jäeti vaidlustatud maksuotsus muutmata. Kohus leidis, et OÜ Mortsun poolt
5. veebruaril 2001 väljastatud arvele nr 71 ja
6. juulil 2001 väljastatud arvele nr 114 on märgitud üksnes ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, müüja vastav number puudub. Käibemaksukohustuslasena registreerimise number oli nende arvete väljastamise ajal kehtinud KMS § 24 lg 1 p 1 kohaselt käibemaksu mahaarvamiseks õigust andva arve oluline osa, sest maha võis arvata üksnes registreeritud maksukohustuslaselt soetatud kaupade ja teenuste eest tasutava käibemaksu. Seega ei olnud kaebajal õigus nendel arvetel märgitud käibemaksusummasid 8100 kr ja 9335 kr 59 s maha arvata ning nende maksusummade määramise osas on vaidlustatud maksuotsuse põhjendused ja järeldused õiged. OÜ Wise Projekt poolt
7. mail 2001 ja
8. mail 2001 väljastatud arve-saatelehtedel nr 26 ja 32 on kauba nimetusena märgitud üksnes teenus-ehitustöö, puudub aga teostatud tööde loetelu või viide sellist loetelu sisaldavale alusdokumendile. Seepärast ei vastanud kumbki arve-saateleht tol ajal kehtinud KMS § 24 lg-s 1 kehtestatud nõuetele. Neil põhjustel ei olnud kaebajal 18 275 kr 38 s suuruse käibemaksu mahaarvamise õigust. Asjaolu, et osal arvetel ja arve-saatelehtedel ei lange müüja aadress kokku äriregistri kannetes märgitud aadressiga, on väheoluline puudus. Ka vead müüja nime või esindaja nime kirjutamises, OÜ Semeri Grupp ostu-müügilepingu väidetavad puudused, OÜ Corodin sularahakviitungite kronoloogia või see, kas OÜ Dickinson poolt
9. mail 2001 väljastatud arve nr 103 on tasutud, ei anna alust käibemaksu määramiseks. Jäätmeseaduse § 432 lg 2 kohustab metallijäätmete kokkuostuga tegelejat koguma ja säilitama üleandja isikut tõendava dokumendi või äriregistrikaardi koopiat. Jäätmeseaduse viidatud sättest ei tulene ostja kohustus tuvastada juriidilise isiku või äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja puhul kauba üle andnud inimese isik.

§ 7

lg 3 kohaselt on ettevõtja kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellega tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel ta võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral aga üle 200 000 krooni. Üle 200 000 krooni on kaebaja maksnud välja OÜ Dickinson poolt

1. aprillil 2001,
2. aprillil 2001 ja
3. juunil 2001 esitatud arve-saatelehtede nr 25, 79 ja 218 alusel, kusjuures pole tuvastatud neid tehinguid teinud inimesi. Seega tuleb loetletud tehingutega seoses täiendavalt tasumisele määratud käibemaksusummade 55 800 kr, 30 672 kr ja 38 074 kr 58 s osas lugeda maksuotsus põhjendatuks.
4. OÜ Floccosa esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Jõhvi Halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti jõusse käibemaksu 124 547 kr määramine. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus halduskohus TsMS § 227 lg 1 nõudeid. Kohtuotsuses esitatud faktide ja järelduste vahel puudub loogiline seos. Vaidlustatud kohtuotsuses heidetakse apellandile ette

§ 7

lg-s 3 sätestatud nõude rikkumist.

§ 7

lg-st 3 ja § 9 lg-st 2 tuleneb, et tuvastada tuleb tehingupooled, kelleks on käesoleval juhul äriühingud. Tuleb arvestada, et tasumine toimus pangaülekandega arvetel müüjana näidatud äriühingu pangakontole, ehk kaupade müüja ja raha saaja on üks ja sama isik. Tehingutes osaühinguga Dickinson täitis apellant

§ 7lg-st 3 ja § 9 lg-st 2 tulenevat nõuet tuvastada tehingupartneri isikusamasus.

5. Vastustaja Ida-Viru Maksuamet vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et

§ 9

lg 1 kohaselt esitab füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja isikusamasuse tuvastamiseks Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud dokumendi, Eesti Vabariigis väljaantud kehtiva juhiloa või välisriigis väljaantud kehtiva reisidokumendi. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete või kannetega lehekülgedest tehakse säilitamiseks koopia. Seega on ettevõtja kohustatud tuvastama ka juriidilise isiku esindaja isikusamasust vastavalt

§ 9lg-le 1.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Jõhvi Halduskohtu
4. oktoobri
5. a otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ei pidanud vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
6. Kassatsioonkaebuses leiab OÜ Floccosa, et ringkonnakohus on jätnud vastamata apellatsioonkaebuses esitatud olulisele asjakohasele küsimusele: kuidas on

nõuete väidetav rikkumine seotud käibemaksu mahaarvamise õiguse kaotamisega? OÜ Floccosa on tasunud arvete alusel pangaülekandega arvel müüjana näidatud isiku pangakontole, mistõttu on müüja isik kergesti tuvastatav. Seega on Jõhvi Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus teinud

nõuete väidetavast rikkumisest suvalise - õigusliku ja loogilise aluseta - järelduse kaebuse esitaja maksukohustuse kohta. 8. Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskus leiab kirjalikus vastuses kasssatsioonkaebusele, et kohtud on oma otsustes näidanud, mil viisil on omavahel seotud

nõuete rikkumine ja käibemaksu mahaarvamise õiguse kaotamine. OÜ Floccosa ei ole esitanud tõendeid kinnitamaks, et tehingud osaühinguga Dickinson on tegelikkuses toimunud. OÜ Floccosa dokumentidest ei selgu, kas kaupu ja teenuseid üldse soetati ja ettevõtluses kasutati.

§ 9

lg 1 kohaselt pidi ka juriidilise isiku esindaja esitama isikusamasuse tuvastamiseks isikut tõendava dokumendi, millest tuli teha koopia. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Selles haldusasjas tuleb kohaldada 1. jaanuarini 2002 kehtinud Käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p 1, mis sätestas: "

nõudeid ja pidi seepärast esitama tehingute kohta täiendavalt tõendeid, kuid pole seda teinud, mistõttu on tõendamata tehingute tegelik toimumine (toimiku lk 53). Jõhvi Halduskohtu otsuse kohaselt ongi maksuotsus põhjendatud nende tehingute osas, kus sularahata arveldamise teel tasuti

nõudeid rikkudes üle 200 000 krooni (OÜ Dickinson arved nr-d 25, 79 ja 218). Maksukeskus seda otsust ei apelleerinud ja ringkonnakohus jättis selle otsuse muutmata.

1. Rahapesu tõkestamise seaduse (alates
2. jaanuarist 2004 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus) § 5 lg 1 p 2 (nüüd § 5 lg 1 p 8) ja § 7 lg 3 (nüüd on sarnane regulatsioon § 6 lgs 5) alusel oli ettevõtja kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellelt ta võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni või sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni. Isikusamasus tuli § 9 lg 1 (nüüd samuti § 9 lg 1) alusel tuvastada ka juriidilise isiku esindajal. Seega pidi OÜ Floccosa tuvastama OÜ Dickinson esindaja isikusamasuse, kui tasuti sularahata arveldamise teel üle 200 000 krooni.
3. Tulenevalt kassatsioonkaebusest ja maksukeskuse seisukohtadest võtab Riigikohtu halduskolleegium seisukoha üksnes küsimuses, kas sularahata arveldamise puhul, kui tasumine toimub müüjana näidatud isiku pangakontole, on

nõuete täitmine ka maksuõiguslikult oluline.

1. Riigikohtu halduskolleegium käsitles käibemaksu mahaarvamise õiguslikke aluseid vastavalt
2. jaanuarini 2002 kehtinud Käibemaksuseadusele
3. aprilli
4. a otsuses asjas nr 3-3-1-29-03 (RT III 2003, 13, 128). Viidatud otsuse p-s 9 asus halduskolleegium KMS § 18 lg 1 p 1 tõlgendamisel järgmisele seisukohale: "Sellest sättest tuleb teha järeldus, et ostja peab kontrollima, kas müüja on käibemaksukohustuslane. Kontrollida saab seda, kas arvel on märgitud käibemaksukohustuslase kood ja käibemaksu summa ning kas arvel märgitud käibemaksukohustuslane on registreeritud vastavas registris. Ebaõige on tõlgendada KMS § 18 lg 1 p 1 laiendavalt ja teha sellest sättest järeldus, et ostjal tuleks juhtumil, kui vorminõuetele vastaval arvel müüjana märgitud isik on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse, kontrollida ka müüja esindaja volitusi ja seda, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt. Vastupidine seisukoht paneks ostjale ebamõistlikult koormava kohustuse, mille täitmine poleks alati võimalikki."
6. aprilli
7. a otsuses esitatud KMS § 18 lg 1 p 1 tõlgendust täiendati Riigikohtu halduskolleegiumi
8. juuni
9. a otsusega asjas nr 3-3-1-40-03 (RT III 2003, 21, 199). Selle otsuse järgi oli AS Gizmo kohustatud müüja kindlakstegemiseks tuvastama selle inimese, kellele maksti OÜ Forit-Grupp arvete alusel sularahas ligi 3,8 miljonit krooni. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise tõttu asus halduskolleegium seisukohale, et AS Gizmo ei näidanud üles piisavat hoolsust, mistõttu ta pidi esitama täiendavaid tõendeid müüja kohta vaidlusalustes tehingutes. Selle otsuse p-s 9 asus halduskolleegium järgmisele seisukohale: "Maksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja, ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi. Kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida müüja esindaja isikusamasust ja ostja jätab sellised kohustused täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et tehing toimus ka tegelikult ja kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude või tehingu vormistamiseks kehtestatud nõuded täitmata ega suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole silmas pidanud nõutavat ja tavapärast hoolsust. Seepärast tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane. Kui arve esitanud isik pole käibemaksukohustuslane, pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata." Seega oli ja on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata. Kui tasutakse suures summas sularahas ja ei tuvastata raha saanud isikut, kusjuures väidetav müüja eitab oma osalemist tehingus, siis on tegemist ostja sellise hoolsusnõude rikkumisega, mis võib kaasa tuua käibemaksu mahaarvamise õiguse kaotamise. Ka siis, kui väidetava müüja korraldusel tasutakse kolmandale isikule, võib põhjendatult tekkida küsimus tegeliku müüja kindlakstegemisest.
10. Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskus, samuti kohtud, on hoolimata sularahata arveldamise teel tasumisest müüja pangakontole asunud seisukohale, et määrava tähtsusega on müüja esindaja isiku tuvastamise nõude rikkumine. Selline seisukoht ei tulene seadusest ega Riigikohtu halduskolleegiumi viidatud otsustest. Hoolsusnõude rikkumine võib sarnastes asjades olla määrava tähtsusega siis, kui mõistlikult käituv ostja pidi aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Sularahata arveldamise teel müüja pangakontole tasumisel ei saa müüja esindaja isiku tuvastamata jätmisest teha järeldust, et seetõttu pole teada tegelik müüja. Seega pole selles haldusasjas müüja esindaja tuvastamata jätmine oluline. Seepärast tuleb kassatsioonkaebus rahuldada ja ringkonnakohtu otsus tühistada.
11. Kassaator taotleb, et Riigikohus mõistaks tema kasuks Maksu- ja Tolliametilt välja kantud kohtukulud. Esimese astme kohtumenetluses koosnesid põhjendatud kohtukulud riigilõivust 5000 krooni ja õigusabikulust 4956 krooni. Vastavalt Jõhvi Halduskohtu otsusele tuli kaebuse esitajale hüvitada 60% kulusummast, s.o 5974 krooni. Kassaator taotleb, et proportsionaalselt kaebuse rahuldamisele hüvitataks talle täiendavalt 30% kulusummast, s.o 2987 krooni. Teise astme kohtumenetluses koosnesid kassaatori kohtukulud riigilõivust 3737 krooni ja õigusabikulust 2478 krooni. Kassaator taotleb kogu kulusumma 6215 krooni hüvitamist, sest apellatsioonkaebuses esitati sama nõue, mis kassatsioonkaebuses. Kassatsioonimenetluses koosnesid kassaatori kohtukulud kautsjonist 1240 krooni ja õigusabikulust 8997 krooni.
12. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb HKMS § 90 lg 2 alusel kautsjon tagastada. Samal põhjusel tuleb HKMS § 93 lg-te 1, 3 ja 6 alusel mõista kassaatori kasuks välja kohtukulud vastavalt tema taotlusele. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann