Obsah (4)

§ 48§ 78§ 23§ 25

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-78-04 Otsuse kuupäev Tartu, 7. juuni 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa Kohtuasi OÜ Sportmarket hagi Helena

) § 25 lg 1 järgi on võlgnik selle seaduse mõttes kohustatud isik, kelle vastu on sundtäitmiseks esitatud täitedokument varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. Sissenõue pööratakse võlgniku vallasvarale sissenõudja soovil ja see seisneb vara arestimises, äravõtmises ja müümises (

§ 48

).

§ 78

lg 2 sätestab, et teiste isikute poolt avaldatud tsiviilõigusliku vaidluse vara kuuluvuse kohta, millele on pööratud sissenõue, vaatab läbi kohus. Linnakohus pidi vara arestist vabastamise hagi lahendamiseks tuvastama, kas kohtutäitur arestis täitemenetluses võlgniku varana teise isiku vara, kelle vastu ei ole sundtäitmiseks esitatud täitedokumenti. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti OÜ-lt Sportmarket välja 9597 krooni H. Kaani kasuks. Seda otsust ei vaidlustatud seaduses sätestatud korras. Otsus jõustus ning selle täitmiseks algatas kohtutäitur täitemenetluse

§ 23lg 1 kohaselt sissenõudja avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel.

Vaidlus puudub ka selle üle, et

1. detsembril
2. a arestis kohtutäitur OÜ Sportmarket vara, kes on täitedokumendi järgi võlgnik. Asjaolu, et OÜ Sportmarket peab tema kohta tehtud otsust ebaõigeks ega pea end võlgnikuks, ei anna alust vara arestist vabastamiseks. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Ka linnakohtul ei olnud kohtutäituri poolt arestitud vara arestist vabastamise hagi lahendamisel õigust anda hinnangut täitmiseks esitatud täitedokumendi sisulisele õigsusele. Kuna nii OÜ Sportmarket kui ka OÜ Sportmarket II juhatuse liikmeks olev B. Kirt viibis töövaidluskomisjoni istungil, oli hageja töövaidluskomisjoni otsusest teadlik ning ta oleks saanud otsusega mittenõustumise korral oma õigusi kaitsta hagi esitamisega kohtusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda kohtusse. Kuna kohtutäitur arestis võlgniku OÜ Sportmarket vara, puudub selle arestist vabastamiseks seaduslik alus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada. Ringkonnakohus leidis vääralt, et sissenõude pööramine OÜ Sportmarket varale on seaduslik ning puudub alus vara arestist vabastamiseks. Samuti on ekslik apellatsioonikohtu seisukoht, et hageja oleks saanud töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel kaitsta oma õigusi hagi esitamisega kohtusse. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 alusel võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse. Töövaidluskomisjoni poolt OÜ-le Sportmarket II saadetud kutsest nähtub selgelt, et tööandjaks ja töövaidluse pooleks oli OÜ Sportmarket II. OÜ Sportmarket ei olnud ITLS § 24 lg 1 mõttes vaidlev pool ning tal puudus võimalus seaduses sätestatud alustel kohtusse pöörduda. Töövaidluskomisjoni otsuses on ekslikult märgitud, et H. Kaani kasuks mõistetakse summad välja OÜ-lt Sportmarket. Lähtudes sellest ekslikust otsusest, algatas täitur täitemenetluse ja arestis OÜ-le Sportmarket kuuluva vara. Hageja pöördus oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse

§ 78lg 2 alusel.

Kui kohtul ei oleks õigust anda hinnangut täitedokumendi õigsusele ja antava hinnangu alusel vara arestist vabastada, puuduks töövaidluskomisjoni otsuses kui vigases täitedokumendis ekslikult võlgnikuna märgitud ning töövaidluse pooleks mitteoleval isikul täielikult võimalus oma rikutud õigusi kohtus kaitsta.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja H. Kaan et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle muutmiseks. OÜ Sportmarket on võlgnikuks täitemenetluse seaduse mõttes ega ole ilma jäetud oma väidetavalt rikutud õiguste kaitsest.
2. Kostja OÜ Sportmarket II leidis, et töövaidluskomisjoni otsuses on eksitav viga, millega H. Kaani töökohaks märgiti OÜ Sportmarket. Ringkonnakohus ei lähtunud oma otsuses objektiivsetest asjaoludest, vaid töövaidluskomisjoni eksitavatest vigadest.
3. Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses toodud seisukohtade juurde ning palus kostjatelt hageja kasuks välja mõista kassatsiooniastmes hageja kantud õigusabikulude katteks 7670 krooni. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
5. Ringkonnakohus leidis õigesti, et OÜ Sportmarket vara arestist vabastamiseks puudub alus. Kohtuotsuses on õigesti märgitud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (

§ 23

lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, RT III 2002, 27, 304).
3. Täitemenetluse seadustiku § 1 lg 1 p 17 järgi on töövaidluskomisjoni otsus täitedokument, mis kuulub sama seaduse alusel täitmisele. Kohtutäiturile esitati

§ 25

lg 1 nõuetele vastav töövaidluskomisjoni otsus, kus võlgnikuks oli märgitud OÜ Sportmarket. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et arestitud vara omanik on OÜ Sportmarket. Vara arestist vabastamise nõude rahuldamise eelduseks on see, et vara ei kuulu täitedokumendis märgitud võlgnikule. Vara arestist vabastamise hagi raames ei saa lahendada töövaidlust, mille kohta tegi töövaidluskomisjon otsuse. Ka ei lõpetaks vara arestist vabastamine täitemenetlust hageja suhtes. Täitemenetluse seadustiku § 35 lg 1 p 3 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitedokumendi tühistamisel või muutmisel. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud. 15. Vastuseks hageja kassatsioonkaebuse väitele, et tal pole võimalik muul viisil oma rikutud õigust kohtu korras kaitsta, märgib kolleegium järgmist. Kui töövaidluskomisjon tegi otsuse isiku kohta, keda ei olnud kaasatud töövaidluse lahendamise menetlusse töövaidluskomisjonis, on sel isikul põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt õigus pöörduda oma rikutud õiguse kaitseks kohtusse. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 1 järgi on töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel vaidlevatel pooltel võimalik pöörduda hagiavaldusega kohtusse ühe kuu jooksul töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kolleegium leiab, et kohtusse pöördumise õiguse tagamiseks tuleb seda sätet tõlgendada nii, et hagiavaldusega kohtusse pöördumise õigus pole mitte ainult töövaidluskomisjonis vaielnud menetlusosalistel, vaid ka isikul, kelle kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse, kuid kes ei olnud menetlusse kaasatud. Kuna vaidlus on tekkinud tööõigussuhtest, siis on TsMS § 1 lg 2 kohaselt tegemist tsiviilasjaga, mille lahendamiseks on pädev maa- või linnakohus. Hagi aluseks on asjaolu, et töövaidluskomisjoni otsus on tehtud isiku kohta, keda töövaidluskomisjoni menetlusse ei kaasatud, ning esemeks töövaidluskomisjoni otsuse tühistamine. Kostjateks sellises asjas on isikud, kes olid töövaidluskomisjonis lahendatud töövaidluse poolteks. Isikul, kelle kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse, on aega pöörduda otsuse tühistamiseks kohtusse üks kuu, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamisest. Sellise hagiavalduse menetlemisel on kohtul hageja taotlusel võimalik kohaldada hagi tagamise abinõu ja peatada töövaidluskomisjoni otsuse täitmine, v.a viivitamatu täitmise juhtudel. Kui töövaidluskomisjoni otsus tühistatakse, jätkub töövaidluse sisuline lahendamine töövaidluskomisjonis selle isiku avalduse alusel, kes töövaidluskomisjoni pöördus. A. Kull, H. Jõks, L. Laarmaa