← Eesti

3-1-1-47-04

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-47-04 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 9. juuni 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuas

§ 143lg 1 ning § 186 järgi; J. K. süüdistuses Kr

K § 17 lg 6, §

§ 143lg 1 ning § 186 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 31.

märtsi

  1. a määrus kriminaalasjas nr 2-1-284-04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. M. kaitsja vandeadvokaat Helina Luksepp, erikaebus; J. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Leppik, erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  2. mai 2004 Istungil osalenud isikud J. K., tema kaitsja vandeadvokaat Kalev Bachmann, K. M. kaitsja vandeadvokaat Helina Luksepp ja Põhja ringkonnaprokurör Laura Feldmanis Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  3. märtsi
  4. a määrus muutmata ja K. M. ning J. K. kaitsjate erikaebused rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. K. M. anti kohtu alla süüdistanuna KrK §

§ 143lg 1 ning § 186 järgi. J. K. anti kohtu alla süüdistatuna Kr

K § 17 lg 6, §

§ 143lg 1 ning § 186 järgi. 1.1 Kr

K §

§ 143lg 1 järgi süüdistati K.

M. selles, et ta esitas

  1. augustil
  2. a AS ERA Pank (pankrotis) pankrotimenetluse käigus pankrotivõlgniku vastu nõudeavalduse summas 100 000 krooni. Nõude aluseks oli K. M. ja AS ERA Pank juhatuse esimehe J. K. poolt ajavahemikus
  3. maist kuni
  4. juunini
  5. a koostatud fiktiivne tööettevõtuleping, mille kuupäevaks oli märgitud
  6. aprill
  7. a. Selle lepingu kohaselt pidi K. M. AS ERA Pank Tallinna filiaali kasutuses olevates mitteeluruumides aadressil X puiestee N ja X tänav N tegema järgmisi töid: põrandakattematerjalide valimine ja tellimine, valgustite valimine, ruumide ja vaheseinte asetus, panga teenindussaalides oleva mööbli ümbertegemine. Lepingu kohaselt kohustus AS ERA Pank K. M-le nende tööde eest tasuma 100 000 krooni. Samuti koostas K. M. koos J. K. ülatoodud ajavahemikus tööettevõtulepingu lisa nr 1
  8. oktoobri
  9. a kuupäevaga ning esitas selle
  10. augustil
  11. a AS ERA Pank (pankrotis) pankrotihaldurile. Lepingu lisa kohaselt on ülalviidatud tööettevõtulepingus nimetatud tööd tehtud nõutava kvaliteediga ning tellijal ei ole tööettevõtja vastu pretensioone. Tegelikkuses ei olnud K. M. eelnimetatud lepingut ja selle lisa nendes nimetatud kuupäevadel sõlminud ning nimetatud kohustused polnud AS ERA Pank (pankrotis) raamatupidamises kajastatud. Süüdistuse kohaselt esitas K. M. ülalnimetatud fiktiivse lepingu ja selle lisa AS-le ERA Pank (pankrotis) eesmärgiga tekitada olukord, mis võimaldaks tasaarveldada AS ERA Pank (pankrotis) nõuet tema vastu summas 58 908 krooni ja 98 senti, mis oli tekkinud tema ja AS ERA Pank vahel sõlmitud kontokorrentkrediidilepingu ja arvelduskonto kasutamise lepingu alusel. K. M. poolt toimepandud kuritegu jäi aga lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna
  12. märtsil
  13. a toimunud AS ERA Pank (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul ei tunnustatud K. M. poolt esitatud nõuet. 1.2 KrK § 186 järgi süüdistati K. M. selles, et ta võltsis ajavahemikul
  14. maist kuni
  15. juunini
  16. a ülalnimetatud tööettevõtulepingu ja selle lisa eesmärgiga esitada need AS-le ERA Pank (pankrotis) viimase pankrotimenetluses, omandamaks fiktiivsetest dokumentidest tulenevate nõuete alusel võlausaldajale seadusega ettenähtud õigusi. 1.3 J. K. anti KrK § 17 lg 6, §

§ 143lg 1 järgi kohtu alla süüdistatuna selles, et ta aitas K.

M. poolt toime pandud kelmuse katsele kaasa sellega, et koostas eeluurimisel tuvastamata ajal AS ERA Pank juhatuse esimehena fiktiivse tööettevõtulepingu kuupäevaga

  1. aprill
  2. a ja selle lisa kuupäevaga
  3. oktoober
  4. a. 1.4 KrK § 186 järgi esitati J. K-le süüdistus ülalnimetatud lepingu ja selle lisa võltsimises eesmärgiga, et K. M. saaks need esitada AS-le ERA Pank (pankrotis) viimase pankrotimenetluses ja omandada sel teel võlausaldajale seadusega ettenähtud õigused.
  5. Tallinna Linnakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsusega mõisteti K. M. ja J. K. neile esitatud süüdistustes õigeks. 2.1 Linnakohus märkis, et kõnealune tööettevõtuleping valmistati ette AS ERA Pank juriidilise osakonna poolt. Lepingu allkirjastasid tööde tellija AS ERA Pank nimel juhatuse esimees J. K. ja tööettevõtja K. M. Lepingus kirjeldatud töid objektidel X puiestee N ja X tänav N teostas K. M. Tema tehtud tööde maksumus 100 000 krooni ei olnud pangale oluliseks summaks, seega ta ei saanud kuidagi toime panna pettuslikku tegu " kelmust " AS ERA Pank suhtes, sest lepinguga oli K. M-le panga esindaja poolt pandud kohustus teha sisekujundustöid, mille ta lepingu lisa nr 1 alusel ka täitis. Linnakohus leidis, et AS ERA Pank esindaja J. K. teos puudub samuti kelmuse koosseis, kuna juriidilise osakonna poolt koostatud ja J. K. poolt allkirjastatud tööettevõtulepingu kohaselt oli AS ERA Pank kohustatud töö tegemise eest tööettevõtjale tasuma kokku 100 000 krooni ja seega ei tekkinud AS-l ERA Pank väärarusaama koostatud lepingu faktilistest asjaoludest. Samuti ei ole linnakohtu arvates tuvastatud, et K. M. ja J. K. oleksid koostanud fiktiivse töövõtulepingu ja selle lisa, sest tunnistaja K. R. ülesandeks oli AS ERA Pank poolt koostatud lepingutele osapoolte allkirjad alla saada. 2.2 Kohus märkis, et esitatud süüdistus peaks eeldama varalise kahju tekkimist kannatanul ja vastava varalise kasu tekkimist süüdlastel, kuid kriminaalasjas ei ole kedagi kannatanuks tunnistatud. 2.3 Linnakohus leidis, et kui lähtuda süüdistusversioonist, mille kohaselt ei olnud tegelikkuses eelmainitud lepingut ja selle lisa sõlmitud, jääb arusaamatuks, mis oli käesoleva kriminaalasja alustamise alus. Seejuures viitas linnakohus asjaolule, et pankrotihaldurite avaldusest kriminaalmenetluse alustamiseks viidati ainult sellele, et K. M. nõue AS ERA Pank vastu summas 100 000 krooni jäeti võlausaldajate üldkoosolekul tunnustamata, kuna puudusid nõude alusdokumendid. Linnakohus ei tuvastanud, et K. M. ja J. K. oleksid lepingu ja selle lisa võltsinud, sest nimetatud tööettevõtuleping ja lisa nr 1 koostati AS ERA Pank poolt ja selle allkirjastasid AS ERA Pank esindajana J. K. ja tööettevõtja K. M. 2.4 Kohus märkis, et tööettevõtulepingu ja selle lisa allakirjutamise ajal töötas J. K. AS ERA Pank juhatuse esimehe ametikohal ja oli seega ametiisik KrK § 160 tähenduses, mistõttu ta ei saanud talle esitatud süüdistuses kirjeldatud kuritegusid toime panna. 2.5 Samuti leidis kohus, et ei ole tuvastatud, et K. M. ja J. K. alla kirjutatud tööettevõtuleping ja selle lisa oleksid võltsitud või fiktiivsed. K. M-le KrK § 186 esitatud süüdistuse alusel võltsis ta tööettevõtulepingu ja selle lisa, kuid kohtuliku uurimise käigus ei õnnestunud tuvastada ülalnimetatud dokumentide materiaalse võltsimise tunnuseid. Tuvastatud on hoopis see, et need dokumendid on alla kirjutatud isikute poolt, kes on selle sõlminud ning väljendab K. M. ja juriidilise isiku AS ERA Pank poolt volitatud esindaja tahet.
  8. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna Prokuratuuri prokurör Laura Feldmanis, kes palus linnakohtu otsuse tühistada ja tunnistada K. M. ning J. K. neile esitatud süüdistustes süüdi.
  9. Tallinna Ringkonnakohtu
  10. märtsi
  11. a määrusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus motiivide puudumise tõttu ja kriminaalasi saadeti linnakohtule uueks arutamiseks. 4.1 Ringkonnakohus märkis, et linnakohtu otsuse motiveeriva osa kohaselt tuvastas kohus E. L. ja E. E. ütluste alusel, et K. M. töötas OÜ ITC MSM praktikandina lepingu alusel objektidel X pst N ja X tn N. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu asjaolule, et tunnistajate ütlustest ei nähtu, kas K. M. töötas samal ajal nimetatud objektidel ka tema ja AS ERA Pank vahel sõlmitud lepingu alusel ning milliseid töid ta seoses sellega tegi. 4.2 Linnakohtu otsuses ei analüüsita A. B. ütluste usaldusväärsust ega anta hinnangut nende ütluste kooskõla kohta teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ka ei sisaldu kohtuotsuses hinnangut kohtualuste ütlustele. Kohtukolleegium märkis, et linnakohus ei ole põhjendanud oma seisukohti lähtuvalt kriminaalasja juurde võetud Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusest, mille kohaselt K. M. ei teinud tema ja AS ERA Pank vahel sõlmitud lepingu alusel töid ning lepingu sõlmimisel ei soovitud luua K. M-le kohustusi. 4.3 Linnakohus on jätnud täielikult motiveerimata ning kummutamata süüdistust toetavad dokumentaalsed tõendid. Muuhulgas viitas ringkonnakohus AS ERA Pank bilansile seisuga
  12. juuni
  13. a, milles bilansikontol "Ettemaksed ja kogunenud kulud" on kajastatud AS ERA Pank kohustus K. M. ees summas 100 000 krooni, samas kui AS ERA Pank bilansid seisuga
  14. aprill ja
  15. mai
  16. a sellist kohustust ei kajasta. Ringkonnakohus märkis, et linnakohtu otsuses puuduvad põhistused, miks kohtu arvates ei ole tuvastatud vaidlustatud tööettevõtulepingu ja selle lisa võltsimine. Kohtukolleegium märkis, et kuriteo katse puhul ei ole korrektne kohtuotsuses esitatud väide varalise kahju nõutavuse osas. Samuti osutas ringkonnakohus, et põhjendamata on kohtu seisukoht, et J. K. ei saanud ametiisikuna inkrimineeritud kuritegusid toime panna. 4.4 Kohtukolleegium asus seisukohale, et vaidlustatud linnakohtu otsus on deklaratiivne ja selles ei ole ümber lükatud süüdistuse aluseks olnud tõendeid. Seega ei ole linnakohtu poolne tõendite hindamine diskuteeritav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  17. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitasid erikaebused K. M. kaitsja vandeadvokaat Helina Luksepp ja J. K. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Leppik.
  18. K. M. kaitsja taotleb Tallinna Ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Oma taotlust põhistab kaitsja sellega, et puudub alus väita, nagu ei oleks ringkonnakohus oma õigeksmõistvat otsust motiveerinud. AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatud rikkumisega on tegemist siis, kui kohus ei ole üldse oma otsust motiveerinud. Teise astme kohtu mittenõustumine esimese astme kohtu motiividega ei anna õigust tühistada esimese astme kohtu otsust motiveerimatuse tõttu. Prokurör ei taotlenud asja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. Ringkonnakohus on jätnud vastamata apellatsioonprotestis sisaldunud taotlusele ja väljunud protesti piiridest, tehes seda kohtualuse jaoks raskendavas suunas. Ringkonnakohtul oli õigus mitte nõustuda esimese astme kohtu motiividega, kuid sellisel juhul tulnuks ringkonnakohtul esitada omapoolne hinnang tõenditele ja kummutada linnakohtu õigeksmõistva otsuse motiivid.
  19. Ka J. K. kaitsja taotleb Tallinna Ringkonnakohtu
  20. märtsi
  21. a määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Oma taotlust põhistab kaitsja sellega, et ringkonnakohus on andnud hinnangu üksnes linnakohtu otsuse tõendite analüüsile, kuid on jätnud hindamata kriminaalseaduse kohaldamise ning tähelepanuta kaitsja põhistused selle kohta, et süüdistuses kirjeldatud teod ei ole koosseisupärased. Juhul, kui süüdistuses kirjeldatud tegu ei ole koosseisupärane, puudub kohtul alus ja vajadus tõendite hindamiseks ja selles osas motiivide esitamiseks. Saates kriminaalasja uueks arutamiseks süüdistuses kirjeldatud tegude koosseisupärasust hindamata, on ringkonnakohus rikkunud isiku õigust õiglasele ja kiirele kohtumenetlusele. Süüdistusversiooni kohaselt leidis tööettevõtulepingu võltsimine ehk nõude tekitamine AS ERA Pank vastu aset enne viimase pankroti väljakuulutamist, s. o ajal, mil J. K. oli AS ERA Pank juhatuse esimees ehk juriidilise isiku pädevuskandja. J. K. teadvuse kaudu oli AS ERA Pank teadlik K. M-ga tehtud tehingu asjaoludest. Kelmuse koosseisu täitmiseks on obligatoorne, et üks lepingupool viiakse pettuse teel eksimusse. KrK § 143 eesmärk on kaitsta tsiviilõigusliku lepingu ühte poolt hea usu põhimõtet mittejärgiva lepingupartneri eest. Süüdistuse kontseptsioonist lähtudes peaks kelmuse läbi kannatanuks olema AS ERA Pank, kes on K. M. poolt eksimusse viidud. Samal ajal nähtub aga süüdistusversioonist, et AS ERA Pank seaduslik esindaja on teadlikult tegutsenud soodusolukorra loomiseks. Seega tuleneb süüdistusest, et keegi ei ole AS ERA Pank suhtes pettuslikku tegu toime pannud, sest puudub võimalus lugeda AS ERA Pank eksinuks olukorras, kus tema seaduslik esindaja on tehingu tegelike faktiliste asjaoludega kursis. Järelikult puudub ka J. K. käitumises KrK §-s 143 kirjeldatud kuriteokoosseis. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  22. K. M. ja J. K. kaitsjate erikaebuste alusel tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumil lahendada küsimus, kas Tallinna Ringkonnakohus oli õigustatud Tallinna Linnakohtu
  23. jaanuari
  24. a otsust tühistades kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatma või oleks ta pidanud tegema ise uue otsuse.
  25. Vastavalt AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatule on ringkonnakohus õigustatud saatma kriminaalasja maa- või linnakohtule uueks arutamiseks üksnes siis, kui ta tuvastab maa- või linnakohtu otsuses motiivide puudumise. Seejuures saab kohtuotsuse motiivideks ehk põhistusteks lugeda üksnes selliseid kohtuistungil uuritud tõenditele tuginevaid argumente, mis kas kinnitavad või kummutavad kohtualusele esitatud süüdistust.
  26. Motiivide puudumisega on esiteks tegemist siis, kui maa- või linnakohus ei ole mingit oma seisukohta või järeldust üldse põhjendanud. Kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga on aga motiivide puudumisest alust rääkida ka siis, kui maa- või linnakohtu otsuses on küll püütud mingit seisukohta või järeldust põhjendada, kuid selle põhjenduse kujunemine ei ole kohtuotsuse lugejale jälgitav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-00 " RT III 2000, 23, 253). Seisukoht, et AKKS § 39 lg 3 p 7 alusel võib kohtuotsuse tühistada siis, kui kohtuotsuses esitatava seisukoha või järelduse põhjendused ei ole veenvad, on tuletatav kriminaalasjas nr 3-1-1-17-03 tehtud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  27. mai
  28. a otsuse punktist 13 (RT III 2003, 17, 159). Erikaebustes märgitakse õigesti, et ringkonnakohus ei ole õigustatud AKKS § 39 lg 3 p 7 alusel tühistama maa- või linnakohtu otsust ja saatma kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui tegemist pole mitte kohtuotsuses motiivide puudumisega ülalkirjeldatud tähenduses, vaid kui ringkonnakohus ei nõustu maa- või linnakohtu otsuses esitatud põhistustega. Maa- või linnakohtu põhistustega mittenõustumisel saab ringkonnakohus vastavalt AKKS § 30 lg 1 p-le 2 tühistada esimese astme kohtu otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha ise uue otsuse.
  29. Käesoleva kriminaalasja puhul nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et Tallinna Linnakohtu
  30. jaanuari
  31. a otsus on deklaratiivne ja kohtupoolset tõendite hindamist ning põhistusteni jõudmist ei ole kohtuotsuse lugejal võimalik jälgida. Lisaks neile linnakohtu otsuse puudustele, millele on osutatud ringkonnakohtu määruses, märgib kriminaalkolleegium järgmist.
  32. K. M-le ja J. K-le esitatud süüdistuse sisu seisneb kokkuvõtlikult selles, et nimetatud isikud sõlmisid näiliku (süüdistuses nimetatud "fiktiivseks") K. M. ja AS ERA Pank vahelise tööettevõtulepingu ja selle lisa, et jätta muljet, nagu oleks K. M. teinud selle lepingu alusel AS-le ERA Pank sisekujundustöid ja omandanud seeläbi AS ERA Pank vastu tasunõude summas 100 000 krooni. Tööettevõtuleping ja selle lisa olid süüdistuse kohaselt näilikud põhjusel, et tegelikult K. M. ja AS ERA Pank vahel sellist lepingulist suhet ei olnud ja vastav lepingu tekst koostati tagantjärele selleks, et kasutada seda AS ERA Pank (pankrotis) pankrotimenetluses pettuse teel varalise kasu saamiseks. Süüdistusversiooni kohaselt esitas K. M. näiliku tööettevõtulepingu ja selle lisa AS-le ERA Pank (pankrotis) viimase pankrotimenetluses eesmärgiga tekitada pankrotivõlgnikule ebaõige ettekujutus, nagu oleks K. M-l varasemast lepingulisest suhtest tulenev nõue AS ERA Pank (pankrotis) vastu. Sellise süüdistuse põhjendatuse kontrollimiseks tulnuks kohtul eeskätt tuvastada, kas kõnealuses tööettevõtulepingus väljendatud lepingupoolte tahe vastas lepingupoolte tegelikule tahtele või soovisid lepingu sõlminud isikud üksnes luua mulje lepingu olemasolust. Teisisõnu tulnuks kindlaks teha, kas K. M. ja AS ERA Pank vahel oli tegelikult lepinguline suhe konkreetsete sisekujundustööde tegemiseks ja kas K. M. just selle lepingulise suhte alusel neid töid ka tegi.
  33. Tallinna Linnakohtu
  34. jaanuari
  35. a otsuses aga eelnimetatud küsimust sisuliselt ei analüüsita. Selle asemel on kohtuotsuses toodud rida kohtu seisukohti, millel puudub adekvaatne seos K. M-le ja J. K-le esitatud süüdistuse sisuga (vt käesoleva otsuse punkti 2). Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et käesoleva süüdistuse tõendatuks või mittetõendatuks lugemise aspektist ei ole tähtsust sellel, kes valmistas ette tööettevõtulepingu teksti või sellel, kas 100 000 krooni oli AS ERA Pank jaoks oluline summa või mitte. Linnakohtu poolt osutatud asjaolu, et
  36. aprilli
  37. a kuupäeva kandva lepingu tekstis oli fikseeritud K. M. kohustus teha sisekujundustöid ja AS ERA Pank kohustus K. M-le nende tööde eest tasuda, ei võimalda samuti teha mingisugust järeldust selle kohta, kas tegemist oli näiliku lepinguga või mitte. Asjaolu, et linnakohus tuvastas, et kõnealusele tööettevõtulepingule ja selle lisale on alla kirjutanud K. M. ja J. K., ei ole mitte lepingu võimalikku näilikkust välistav asjaolu, vaid osa süüdistuses kirjeldatud väidetavast kuriteosündmusest. Linnakohtu otsusest nähtub, et kohus on täielikult samastanud lepingu sõlmimise ja lepingudokumendi vormistamise, mistõttu on süüdistusversioon näiliku lepingu sõlmimisest jäänud kohtuotsuses käsitlemata.
  38. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu J. K. kaitsja erikaebuses väljendatud seisukohaga, et J. K-le esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu ei ole iseenesest koosseisupärane, mistõttu ei oleks ringkonnakohus tohtinud kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saata. Tuvastamata seda, kas J. K. pani süüdistuses kirjeldatud teod toime või mitte, märgib kriminaalkolleegium, et abstraktselt on süüdistuse sisu koosseisupärane. Siinkohal tuleb kriminaalkolleegiumi arvates arvestada asjaoluga, et süüdistuses kirjeldatud sündmuste puhul ei seisnenud pettuslik tegu kui kelmuse koosseisuline tunnus mitte näiliku tööettevõtulepingu ja selle lisa koostamises, vaid nende esitamises AS-le ERA Pank (pankrotis) viimase pankrotimenetluses
  39. augustil
  40. a. J. K. ei olnud
  41. augustil
  42. a enam AS ERA Pank (pankrotis) seaduslik esindaja, mistõttu oli ka võimalik nimetatud äriühingu eksimusse viimine. Näiliku tööettevõtulepingu ja selle lisa koostamine on kelmuse aspektist vaadeldav kaasaaitamisteona, mille toimepanemine võib aset leida ka kuriteo ettevalmistavas staadiumis.
  43. Kuna Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatab käesolevat kriminaalasja läbi erikaebe korras, puudub alus käsitleda K. M. ja J. K. kaitsjate sisulisi vastuväiteid süüdistusele.
  44. Eeltoodud põhjustel jagab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta, et Tallinna Linnakohtu
  45. jaanuari
  46. a otsuses on tegemist AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega, mistõttu oli õige saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Juhindudes AKKS §-st 67, § 72 lg-st 2, § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 jätab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu
  47. märtsi
  48. a määruse K. M. ja J. K. süüdistusasjas muutmata ja kaitsjate erikaebused rahuldamata. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.