3-1-1-50-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-50-04 Otsuse kuupäev

1. juuni 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi V. G. väärteoasi Liiklusseaduse § 7419 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
2. detsembri
3. a otsus väärteoasjas nr 4-1577/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. G. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
4. mai 2004 Istungil osalenud isikud V. G., tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann ja tõlk Lüüli Lomp Resolutsioon
5. Jätta Tallinna Linnakohtu
6. detsembri
7. a otsus V. G. väärteoasjas Liiklusseaduse § 7419 järgi muutmata.
8. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. V. G. karistati kohtuvälise menetleja
10. juuli
11. a otsusega 234 trahviühiku ehk 14 040 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et ta
12. juulil
13. a juhtis sõiduautot olles joobeseisundis.
14. V. G. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei ole joovet nõuetekohaselt tuvastatud " määratud ei ole joobeastet, joobeseisundi tuvastamise akt on vastuoluline ja läbivaatuse tulemus ei ole üheselt arusaadav. Seega ei ole väärteo toimepanemine tõendatud.
15. Tallinna Linnakohtu
16. detsembri
17. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus karistuse mõistmise osas. Kohus karistas V. G. rahatrahviga 150 trahviühikut ehk 9000 krooni. Kohtuotsuse kohaselt on tunnistajate ütlustega tõendatud, et menetlusalune isik juhtis autot. Samuti on nõuetekohaselt tuvastatud alkoholijoove. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
18. aprilli
19. a määrusega nr 120 kehtestatud "Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra" (edaspidi Kord) §-le 3 võivad joobeseisundit tuvastada ametiisik ja arst. Kuna menetlusalune isik keeldus kohapeal alkomeetrisse puhumast, oli politseiametnikul õigus toimetada menetlusalune isik Korra § 4 lg 1 alusel joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuasutusse. Vastavalt Korra § 9 lg-le 3 võib arst tuvastada joobeseisundi kliinilise pildi alusel, mida tehti joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nähtuvalt ka V. G. puhul. Lisaks asus kohus seisukohale, et kuna menetlusalune isik keeldus nii sündmuskohal kui Wismari haiglas puhumast alkomeetrisse, tuleb ainuüksi LS § 20 lg 5 alusel lugeda tuvastatuks, et ta oli joobeseisundis. Kuna isik keeldus alkomeetrisse puhumast, ei saanudki tal määrata joobeastet. Kaebaja väidet, et ta oli kaine, pidas kohus ebausutavaks, kuna puudub loogiline selgitus, miks peaks isik keelduma joobeekspertiisi läbiviimisest, kui ta teab, et ei ole alkoholi tarbinud. Iga mõistlik inimene kasutaks ära võimaluse näitamaks, et ta ei ole alkoholi tarvitanud. Kohus leidis aga, et V. G-le mõistetud karistus on liiga range, arvestades, et tal puuduvad kehtivad karistused. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
20. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuses taotleb menetlusaluse isiku kaitsja linnakohtu otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist järgmistel põhjendustel. Kohus ei ole VTMS § 133 p 6 kohaselt kontrollinud, kas kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust. Kassaator leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud isiku kaitseõigust " väärteoprotokollil puuduvad kaebaja allkirjad selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi. Kuigi protokollis on märge selle kohta, et menetlusalune isik keeldus protokollile alla kirjutamast, ei tähenda see automaatselt, et ta oleks keeldunud talle tema õiguste tutvustamise kohta allkirja andmast. Hoolimata asjaolust, et väärteoprotokollis on märge, et isik keeldus ütluste andmisest, on oluliselt rikutud menetlusõigust sellega, et menetlusalust isikut ei kutsutud enne väärteoasjas otsuse tegemist seletusi andma. Menetlusõigust on rikutud ka sellega, et puuduvad tunnistajate ülekuulamise protokollid, kuigi väärteoprotokolli kohaselt on tunnistajate ütlused protokollitud eraldi. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on otsuse tegemisel tuginetud väärteoprotokollis nimetatud tõenditele, selliseid tõendeid aga tegelikult ei ole. Lisaks korratakse kassatsioonkaebuses seisukohta, et joobeseisundi tuvastamine ei toimunud nõuetekohaselt, kuna ei tuvastatud joobeastet.
21. Riigikohtu istungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kassatsioonkaebuse juurde ja taotlesid selle rahuldamist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
22. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusaluse isiku kaitseõigust, sest väärteoprotokollil puuduvad allkirjad talle õiguste tutvustamise kohta ja temalt ei ole võetud seletust. Väärteoprotokollis on märge selle kohta, et menetlusalune isik keeldus seletusest ja allkirjast. Kui isik kasutab oma õigust ja keeldub seletusest ja allkirjast, siis ei ole temalt võimalik neid saada, s.h ka allkirja õiguste tutvustamise kohta. Peale selle juhib Riigikohtu kriminaalkolleegium tähelepanu asjaolule, et Tallinna Linnakohtule esitatud kaebuses ei ole vaidlustatud kohtuvälise menetleja tegevust selles, nagu oleks ta jätnud menetlusalusele isikule õigused tutvustamata või ei oleks antud talle võimalust seletuse andmiseks. Vastavalt VTMS § 72 lg-le 1 teeb kohtuväline menetleja lahendi kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata, kuid menetlusalusel isikul on soovi korral õigus esitada protokollile vastulause. Seadus ei sätesta kohtuvälise menetleja kohustust teavitada menetlusalust isikut enne otsuse tegemist vastulause esitamise võimalusest.
23. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maa- või linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Linnakohus ei ole tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumisi. Lähtuvalt VTMS § 28 lg 2 p-st 2, § 31 lg-st 1 ja § 123 lg-st 2 ning KrMK §-st 50 oli kohus mitte üksnes õigustatud, vaid ka kohustatud kontrollima kõiki kohtule esitatavaid tõendeid, s.h tunnistajateks esitatud isikute ütlusi ning hindama neid kogumis, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohtuotsuses näidatud tõenditega on üheselt tuvastatud menetlusalusel isikul alkoholijoobe olemasolu. Menetlusaluse isiku alkoholijoovet ja tema poolt sõiduki juhtimist on kohtus kinnitanud tunnistajad. Kuna menetlusalune isik keeldus täitmast arsti korraldusi, siis jäi tuvastamata tema täpne joobeaste, kuid LS § 7419 objektiivse koosseisu olemasoluks ei ole vajalik tuvastada joobeastet, piisab üksnes joobeseisundi tuvastamisest. Liiklusseaduse § 20 lg 5 kohaselt tuleb isiku keeldumisel alkoholisisalduse kontrollimisest tema väljahingatavas õhus lugeda ta joobeseisundis olevaks ja tal ei ole õigus sõidukit juhtida. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud linnakohtu poolt VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis tingiksid kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise.
24. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 ja §-st 176 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
25. detsembri
26. a otsus V. G. väärteoasjas Liiklusseaduse § 7419 järgi muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher