3-1-1-51-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-51-04 Otsuse kuupäev

1. juuni 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi V. G. väärteoasi Liiklusseaduse § 7420 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
2. detsembri 2003.a otsus väärteoasjas nr 4-1578/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. G. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. mai 2004 Istungil osalenud isikud V. G., tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann ja tõlk Lüüli Lomp Resolutsioon
4. Jätta Tallinna Linnakohtu
5. detsembri
6. a otsus V. G. väärteoasjas Liiklusseaduse § 7420 järgi muutmata.
7. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Kohtuvälise menetleja
9. juuli
10. a otsusega karistati V. G. LS § 7420 järgi 167 trahviühiku (10 020 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhina, kellel esinesid joobetunnused, keeldus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest.
11. V. G. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. Menetlusalune isik leidis, et tegemist võis olla väärteokatsega, aga mitte lõpuleviidud väärteoga ning väitis, et väärteokatse ei ole karistatav. Joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest kõrvalehoidmine kui lõpuleviidud tegu eeldab joobeseisundi tuvastamise võimatust. Menetlusalust isikut karistati aga ka sõiduki juhtimise eest joobeseisundis, seega oli joobe tuvastamine võimalik.
12. Tallinna Linnakohtu
13. detsembri
14. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus sisuliselt muutmata, kuid rahatrahv määrati tasumisele osade kaupa. Kohus leidis, et isiku karistamine joobes juhtimise eest ei takista tema karistamist ka joobeseisundi tuvastamisest keeldumise eest tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lg-s 5 sätestatust, mille kohaselt loetakse juht joobes olevaks, kui ta keeldub joobe tuvastamisest. Kui isikut saaks karistada üksnes joobes juhtimise eest või joobeseisundi tuvastamisest keeldumise eest, kaotaks kõnealune säte oma tähenduse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
15. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuses taotleb menetlusaluse isiku kaitsja linnakohtu otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist järgmistel põhjendustel. Kohus ei ole VTMS § 133 p 6 kohaselt kontrollinud, kas kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust. Kassaator leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud isiku kaitseõigust, sest väärteoprotokollil puuduvad kaebaja allkirjad selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi. Menetlusaluse isiku keeldumine protokollile alla kirjutamisest ei tähenda automaatselt, et ta oleks keeldunud talle tema õiguste tutvustamise kohta allkirja andmast. Lisaks ei võimaldatud menetlusalusel isikul anda ütlusi. Hoolimata asjaolust, et väärteoprotokollis on märge allkirja andmisest keeldumise kohta, on oluliselt rikutud menetlusõigust sellega, et menetlusalust isikut ei kutsutud enne väärteoasjas otsuse tegemist seletusi andma. Menetlusõigust on rikutud ka sellega, et puuduvad tunnistajate ülekuulamise protokollid, kuigi väärteoprotokolli kohaselt on tunnistajate ütlused protokollitud eraldi. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on otsuse tegemisel tuginetud väärteoprotokollis nimetatud tõenditele, selliseid tõendeid aga tegelikult ei ole. Lisaks märgitakse kassatsioonkaebuses, et joobeseisundi tuvastamine ei toimunud nõuetekohaselt, sest arst ei tuvastanud joobeastet.
16. Riigikohtu istungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja kassatsioonkaebuse juurde ja taotlesid selle rahuldamist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maa- või linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Linnakohus ei ole tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumisi. Lähtuvalt VTMS § 28 lg 2 p-st 2, § 31 lg-st 1 ja § 123 lg-st 2 ning KrMK §-st 50 oli kohus mitte üksnes õigustatud, vaid ka kohustatud kontrollima kõiki kohtule esitatavaid tõendeid, s.h tunnistajateks esitatud isikute ütlusi ning hindama neid kogumis, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohtuotsuses näidatud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalune isik keeldus arsti juures puhumast alkomeetrisse, st. ta keeldus alkoholisisalduse kontrollimisest tema väljahingatavas õhus. Seega on tuvastatud menetlusaluse isiku käitumises LS § 7420 objektiivne koosseis.
18. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusaluse isiku kaitseõigust, sest väärteoprotokollil puuduvad allkirjad talle õiguste tutvustamise kohta ja temalt ei ole võetud seletust. Väärteo protokollis on märge selle kohta, et menetlusalune isik keeldus seletusest ja allkirjast. Kui isik kasutab oma õigust ning keeldub seletusest ja allkirjast, siis ei ole temalt võimalik neid saada, s.h ka allkirja õiguste tutvustamise kohta. Peale selle juhib Riigikohtu kriminaalkolleegium tähelepanu asjaolule, et Tallinna Linnakohtule esitatud kaebuses ei ole vaidlustatud kohtuvälise menetleja tegevust selles, et ta jättis menetlusalusele isikule õigused tutvustamata ja ei andnud talle võimalust seletuse andmiseks. Vastavalt VTMS § 72 lg-le 1 teeb kohtuväline menetleja lahendi kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata, kuid menetlusalusel isikul on soovi korral õigus esitada protokollile vastulause. Seadus ei sätesta kohtuvälise menetleja kohustust teavitada menetlusalust isikut enne otsuse tegemist vastulause esitamise võimalusest. Põhjendatud ei ole ka kaitsja väide, et joobeseisundi tuvastamine ei toimunud nõuetekohaselt, sest arst ei tuvastanud joobeastet. Joobeaste jäi tuvastamata menetlusaluse isiku käitumise tõttu, sest ta keeldus täitmast arsti korraldusi. Asjaolu, et menetlusaluse isiku suhtes ei olnud võimalik tuvastada joobeastet ei välista iseenesest temal alkoholijoobe tuvastamist, mis on vajalik LS § 7419 objektiivse koosseisu olemasoluks. Liiklusseaduse § 20 lg 5 kohaselt tuleb juhul, kui isik keeldub alkoholisisalduse kontrollimisest tema väljahingatavas õhus, lugeda ta joobeseisundis olevaks ja tal ei ole õigus sõidukit juhtida. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud linnakohtu poolt VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis tingiksid kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise.
19. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 ja §-st 176 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
20. detsembri
21. a otsuse V. G. väärteoasjas Liiklusseaduse § 7420 järgi muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Peeter Vaher