lg 1 dispositsiooni sõnastuse kohaselt on maksudeklaratsiooni maksuhaldurile tähtpäevaks esitamata jätmisega juhul, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või kui selle tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam, kuriteokoosseis täidetud. Samuti asus kriminaalkolleegium seisukohale,
lg 1 dispositsioon kirjeldab esmalt tegusid, mida seadusandja on lugenud iseenesest maksuhalduri tegevuse takistamiseks, mistõttu puudub mõne KarS § 390 lg-s 1 loetletud teo tuvastamisel vajadus hakata eraldi tõendama seda, kas ja kuivõrd on see tegu olnud maksuhalduri tegevuse takistuseks ning vaid isiku süüditunnistamisel maksuhalduri tegevuse takistamise eest muul viisil peab olema tõendatud, milles konkreetselt seisnes maksuhalduri tegevuse takistamine. Selline laiendav tõlgendamine (dispositsioon kirjeldab esmalt tegusid, mida seadusandja on lugenud iseenesest maksuhalduri tegevuse takistamiseks ning vaid maksuhalduri tegevuse takistamisel "muul viisil" peab olema tõendatud, milles konkreetselt see takistamine seisneb) viib karistusõigusnormi väljapoole selle normi kaitseala, alale, kus peab toimima mitte karistus- vaid maksuõiguslik regulatsioon. 3. Leian,
lg 1 dispositsioonis on iga koosseisutegu kirjeldatud maksuhalduri tegevuse takistamise suhtes neutraalsena, s.t et maksuhalduri tegevuse takistamine on iseseisev koosseisutunnus, mistõttu süüdistuses tuleks näidata, milles see takistamine seisnes. Nii KarS § 390 pealkiri ("Maksuhalduri tegevuse takistamine") kui ka dispositsiooni sõnakasutus "... või muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamise eest" osutavad asjaolule, et nii maksudeklaratsiooni või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmine, maksuhalduri juures enda registreerimata jätmine, mõõturi või tõkendi rikkumine, maksuhaldurile valeandmete või teadvalt ebaõigete dokumentide esitamine, arvestuse pidamise nõuete eiramine ja maksuhalduri korralduse täitmata jätmine saab - sarnaselt muudele viisidele - olla kuriteona karistatav üksnes eeltingimusel, et selline käitumine tõepoolest takistab maksuhalduri tegevust, s.o maksuhalduri ülesannete täitmist. Nagu juba märgitud, näeb KarS § 390 ette karistuse muuhulgas maksuhaldurile valeandmete esitamise eest kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või kui selle tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam. Samas näeb ka KarS § 386 ("Maksude väärarvutus") teatud juhtudel ette karistuse maksuhaldurile valeandmete esitamise eest. Seega ei saa väita, et maksuhaldurile valeandmete esitamine kätkeks endas igal juhul maksuhalduri tegevuse takistamist. Samuti ei saa näiteks mitte iga arvestuse pidamise nõude rikkumine või korralduse täitmata jätmine takistada maksuhalduri tegevust. Seetõttu olen seisukohal, et ka maksudeklaratsiooni või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmine saab olla KarS § 390 lg 1 järgi karistatav üksnes eeltingimusel, et see takistab maksuhalduril MKS § 10 lg-s 1 loetletud ülesannete täitmist. Sellest tulenevalt leian ka, et kuna "maksuhalduri tegevuse takistamine" on iseseisev objektiivse koosseisu tunnus, eeldab KarS § 390 lg 1 täitmine subjektiivsest küljest vähemalt kaudset tahtlust maksuhalduri tegevust takistada. Hinnangu sellele, kas tegemist on maksuhalduri tegevuse takistamisega (takistamise all pean silmas just nimelt takistuste tegemist, segamist, tõkestamist, mitte aga pelgalt ülesannete täitmise raskendamist või ebamugavamaks muutmist) peaks andma igal konkreetsel juhul kohus, lähtudes sellest, milline on teo tegelik toime maksuhalduri tegevusele maksude administreerimisel. Hannes Kiris
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.