KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-34-04 Otsuse kuupäev 18. juuni 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtu

§-s 290 sätestatud üksnes tahtliku kuriteona. Kuna kaebuse esitaja mõisteti ametialase lohakuse toimepanemises süüdi Karistusseadustiku kehtivuse ajal, mõisteti ta süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos. 4. Apellatsioonkaebuses palus M. Treimut tühistada halduskohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellant soostus küll halduskohtu seisukohaga, et ametialane lohakus on

§ 290

kohaselt tahtlik tegu, kuid leidis, et Tartu Ringkonnakohtu jõustunud otsuses esitatud M. Treimuti poolt väidetavalt toimepandud kuriteo kirjeldus ei vasta tahtlikult toimepandud kuriteo tunnustele. Tolliamet on ATS § 123 alusel teenistusest vabastamisel ebaõigesti tuginenud kohtuotsusele kriminaalasjas, kus kirjeldatakse ettevaatamatusest toime pandud tegu.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati halduskohtu otsus ja tehti uus otsus, millega tühistati vaidlustatud käskkiri ja ennistati M. Treimut teenistusse. M. Treimuti kasuks mõisteti välja ka kantud kohtukulud 8920 krooni. Ringkonnakohus leidis: 1) puudulik motiveerimine ei anna käesolevas asjas alust haldusakti tühistamiseks. Kaebuse esitaja väidetest nähtub, et ta on teenistusest vabastamise põhjustest aru saanud; 2) ebaõige on halduskohtu seisukoht, et ametialase lohakuse puhul on tegemist tahtlikult toimepandud kuriteoga. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalasjas tehtud otsuse kohaselt jättis M. Treimut täitmata tööülesanded ja tema kohusetundetu suhtumise tagajärjel osutus võimalikuks kauba fiktiivne eksport ja mõnedele isikutele käibemaksu põhjendamatu tagastamine. Ametialane lohakus on materiaalne kuritegu, mille objektiivsesse külge kuulub suure varalise kahju või muu raske tagajärje põhjustamine, kusjuures süüdlase suhtumist tagajärge iseloomustab ettevaatamatus kergemeelsuse või hooletuse vormis. Ametiisik ei saanud olla tahtlikult lohakas. Tahtluse korral kohustuste mittevastaval täitmisel ja juhul, kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg, olnuks tegemist KrK § 161 järgi kvalifitseeritava ametiseisundi kuritarvitamisega; 3) KrK §-s 162 sätestatud tegu vastab

§-s 290 ettenähtud süüteokoosseisule. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et ametialane lohakus on Karistusseadustikus ette nähtud ainult tahtliku kuriteona.

§ 15

lg 1 sätestab, et kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui käesolev seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest.

§ 290näeb ette karistuse ettevaatamatu teo eest.

Ebaõige on halduskohtu järeldus, et kui kaebaja mõisteti ametialase lohakuse eest süüdi Karistusseadustiku kehtimise ajal, siis mõisteti ta süüdi tahtlikult toimepandud teo eest; 4) ei ole tuvastatud, et isik oleks süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest või et mõistetud karistus oleks välistanud senise töö jätkamise. Ringkonnakohus ei mõistnud M. Treimuti kasuks välja ATS § 135 lg-s 1 ettenähtud tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, kuna kaebaja ei olnud sellist nõuet esitanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 6. Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kassaator leiab, et kohtuotsusega kriminaalasjas on tuvastatud, et kuritegu seisnes tegevusetuses. Ametnik teadis oma teenistuskohustusi ja tal oli võimalik neid täita. Selline tegevusetus ei saa seisneda ettevaatamatuses, vaid kaudses tahtluses. KrK § 8 lg 3 sätestas, et tahtlus on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette, et tema tegu põhjustab tagajärje, mille saabumisega loetakse tegu lõpule viiduks, ja kuigi isik ei soovi seda tagajärge, möönab teadlikult selle saabumist. Kogenud tolliinspektorina pidi M. Treimut aru saama oma teo olemusest ning mõistma teo ja tagajärgede vahelist seost. Ta ei saanud loota, et tagajärjed on välditavad.

§ 15

lg 2 sätestab, et tegu on tahtlik ka siis, kui see vastab süüteokoosseisule, mis eeldab teo suhtes tahtlust ja peab enamohtliku tagajärje suhtes piisavaks ettevaatamatust. Kassaator palub M. Treimutilt Maksu- ja Tolliameti kasuks välja mõista talle teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstud tasu 46 285 krooni ja 50 senti, kasutamata puhkusepäevade eest makstud hüvitise 5629 krooni ja 20 senti ning kohtukulud 8920 krooni.

1. M. Treimuti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebuses taotletavate summade väljamõistmise osas leitakse vastuses, et arusaamatuks jääb nende summade suurus. M. Treimuti väitel on
2. aprillil 2004 tema kontole Hansapangas laekunud Maksu- ja Tolliametilt 38 396 krooni ja 70 senti.
3. Maksu- ja Tolliameti täpsustuses kassatsioonkaebusele palutakse M. Treimutilt välja mõista talle teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstud tasu ja hüvitis kasutamata puhkuse eest kokku 36 591 krooni ja 70 senti. Kassatsioonkaebuse rahuldamise korral palutakse välja mõista ka kohtukulud 8920 krooni. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tolliameti peadirektori
5. juuni
6. a käskkiri nr 5.31/
7. Vastavalt
8. detsembril 2003 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I 2003, 88, 590) § 5 lg-tele 5 ja 6 ning §-le 6 loeb Riigikohtu halduskolleegium
9. jaanuarist 2004 Tolliameti õigusjärglaseks Maksu- ja Tolliameti. Seega on nimetatud kuupäevast läinud Maksu- ja Tolliametile üle ka Tolliameti haldusmenetlusest ja halduskohtumenetlusest tulenevad õigused ja kohustused.
10. M. Treimut vabastati teenistusest ATS § 123 alusel, mis sätestab, et ametnik vabastatakse teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest või karistus, mis välistab senise töö jätkamise. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et M. Treimutile mõistetud karistus (rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses) pole selline karistus, mis välistab senise töö jätkamise. Vaidlus on selle üle, kas karistus on mõistetud tahtlikult toimepandud teo eest ja kas M. Treimuti suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel oli õiguspärane tema teenistusest vabastamine ATS § 123 alusel.
11. ATS § 123 kohaldamine M. Treimuti suhtes eeldab süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist, millega isikule mõisteti karistus tahtlikult toimepandud teo eest. M. Treimuti suhtes on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu
12. juuni
13. a otsus kriminaalasjas nr 2-1- 114/
14. Nimetatud kohtuotsusega jäeti Meelis Treimutit puudutavas osas muutmata Tartu Maakohtu
15. jaanuari
16. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-358/1999, millega M. Treimut mõisteti süüdi ametialases lohakuses KrK § 162 alusel. KrK § 162 sätestas: "Ametiisiku poolt oma ametialaste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava täitmise eest nendesse kohusetundetu või hooletu suhtumise tagajärjel, kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele."
17. Ringkonnakohus on käesoleva vaidluse lahendamisel leidnud, et teenistusest vabastamine ATS § 123 alusel oli õigusvastane, kuna ei ole tuvastatud, et isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest või et mõistetud karistus oleks välistanud senise töö jätkamise. Ringkonnakohtu arvates on ekslik halduskohtu seisukoht, et ametialane lohakus on Karistusseadustikus ette nähtud ainult tahtliku kuriteona.

§ 15

lg 1 sätestab, et kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui käesolev seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. Ebaõige on ringkonnakohtu arvates ka halduskohtu järeldus, et kui kaebaja mõisteti ametialase lohakuse eest süüdi Karistusseadustiku kehtimise ajal, siis mõisteti ta süüdi tahtlikult toimepandud teo eest.

§ 290näeb ringkonnakohtu arvates ette karistuse ettevaatamatu teo eest.

1. Tartu Ringkonnakohus leidis
2. juuni
3. a otsusega kriminaalasjas nr 2-1-114/2003, et maakohus on näidanud, milles seisnes kohtualuse lohakus, millega see on tõendatud ning milles seisnes põhjuslik seos kohtualuse tegevuse ja tekitatud kahju vahel. Töötades Valga maantee tolliposti tolliinspektorina jättis M. Treimut selleks kohustatud ametiisikuna reaalselt kontrollimata tollideklaratsioonil märgitud kauba olemasolu ja vastavuse saatelehel märgitule, asetas deklaratsioonile tollipitsati "Tollist välja lubatud" ning allkirjastas eksportregistreerimise lehe. Samuti lubas ta tollist välja kauba, mille deklaratsioonidel puudus stamp veterinaarkontrolli läbiviimise kohta. Jättes korduvalt kohusetundetu suhtumise tõttu täitmata oma teenistusülesanded, tegi M. Treimut võimalikuks kauba fiktiivse ekspordi, mis võimaldas äriühingu esindajal alusetult tagasi saada käibemaksu. Sel viisil põhjustas M. Treimut riigile suure varalise kahju kokku 125 958 krooni ning kahjustas Tolliameti autoriteeti ja prestiiži, mis on raske tagajärg riigi huvidele.
4. Ringkonnakohtu otsusest kriminaalasjas ei tulene otsesõnu, et kohus oleks M. Treimuti süüdi mõistnud tahtlikult toimepandud kuriteos. Juhul kui jõustunud kohtuotsusest kriminaalasjas või karistusseaduse sätetest, mille alusel isik süüdi mõistetakse, ei tulene üheselt, et tegemist on tahtlikult toimepandud kuriteoga, ei ole teenistusest vabastamise õigust omava isiku pädevuses anda hinnangut süüteokoosseisu subjektiivsele tunnusele ega võtta seisukohta, kas isik on süüdi mõistetud tahtliku või ettevaatamatu teo eest. Sellisel juhul tuleb eeldada, et tegemist pole tahtliku teoga.
5. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et M. Treimuti teenistusest vabastamine ATS § 123 alusel oli õigusvastane. Seepärast tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kuna rahuldamata jääb Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus, jääb rahuldamata ka kassaatori taotlus M. Treimutilt talle teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstud tasu, kasutamata puhkusepäevade eest makstud hüvitise ning kohtukulude väljamõistmiseks. Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld