← Eesti

3-1-1-53-04

Obsah (6)§ 184§ 74§ 64§ 68§ 56§ 79

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-53-04 Otsuse kuupäev 18. juuni 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi A. B. süüdit

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2; Kr

K § 76 lg 3 p 2 - § 17 lg 6 järgi; Viktoria Glebko süüditunnistamises KrK § 2102 lg 2 pde 2 ja 4; ja KrK § 76 lg 3 p 2 järgi; M. K. süüditunnistamises

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi; M.

S. süüditunnistamises

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 1.

märtsi

  1. a otsus nr 2-1/186/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. B. kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi ning Viktoria Glebko, M. K. ja M. S. kassatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev
  2. mai
  3. a Istungil osalenud isikud Viktoria Glebko, riigiprokurör Anna Kasesalu, M. K. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, M. S. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, Viktoria Glebko ja A. B. kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi Resolutsioon
  4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  5. märtsi
  6. a kohtuotsus jätta muutmata, kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.
  7. Mõista välja riigieelarve tuludesse M. S-lt 708 krooni ja M. K-lt 708 krooni kohtukulusid seoses kaitsjate esinemisega Riigikohtu istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tallinna Linnakohtu
  9. detsembri
  10. a otsusega tunnistati M. K. ja M. S. süüdi

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

M. K-le mõisteti karistuseks kolm aastat vangistust, mis jäeti

§ 74alusel kolmeaastase katseajaga tingimuslikult täitmisele pööramata.

Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg. M. S. karistati kolme aasta ja nelja kuulise vangistusega.

§ 74alusel vabastati ta tingimuslikult kolmeaastase katseajaga karistuse kandmisest.

Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg. A. B. tunnistati süüdi

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistati vangistusega neljaks aastaks; Kr

K § 17 lg 6 ja § 76 lg 3 p 2 järgi ning karistati vangistusega kaheks aastaks. Liitkaristuseks mõisteti talle

§ 64lg 1 alusel vangistus neljaks aastaks. Viktoria Glebko tunnistati süüdi Kr

K § 76 lg 3 p 2 järgi ja karistati vangistusega kaheks aastaks. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg.

§ 74alusel vabastati ta tingimisi kaheaastase katseajaga karistuse kandmisest. Kr

K § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi mõisteti V. Glebko õigeks. 2. M. K., T. M. ja M. S. tunnistati

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi selles, et nad omandasid 2002.

a kevadest kuni 2002. a lõpuni korduvalt tuvastamata isikult suure koguse amfetamiini, vedasid seda ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil suures koguses, hoidsid seda Harjumaal Vääna Jõesuus asuvas A. B. suvilas, kus nad valmistasid ligikaudu 4000 amfetamiini sisaldavat tabletti. Pärast ümbertöötamist hoidsid ja vedasid nad tablette ning andsid need edasi tuvastamata isikule. A. B. tunnistati

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi selles, et ta alates 2000.

a talvest kuni

  1. a septembrikuuni osales korduvalt suures koguses erinevate psühhotroopsete ja narkootiliste ainete ebaseaduslikus edasiandmises H. K. P-le; samuti selles, et ta
  2. a suvest kuni
  3. detsembrini
  4. a aitas ainelist kaasabi osutades kaasa suure koguse metüleendioksümetamfetamiini edasiandmise eesmärgil isikute grupis ebaseaduslikule valdamisele ning muul viisil käitlemisele, andes T. M., M. S. ja M. K. kasutusse temale kuuluva Vääna-Jõesuus asuva suvila, kus viimased valdasid
  5. a kevadest kuni
  6. detsembrini
  7. a viiel korral edasiandmise eesmärgil ebaseaduslikult suures koguses metüleendioksümetamfetamiini, millest valmistasid suure koguse " ca 4000 tabletti. KrK § 17 lg 6 ja § 76 lg 3 p 2 järgi tunnistati A. B. süüdi selles, et ta aitas kaasa suure koguse amfetamiini salakaubaveole
  8. a juulis V. Glebko ning J. R. poolt, leppides eelnevalt H. K. P-ga kokku amfetamiini Soome Vabariiki toimetamise ning selle müümise tingimustes. V. Glebko tunnistati KrK § 76 lg 3 p 2 järgi süüdi selles, et ta omandas
  9. a juulikuus Tallinnas R. S-lt ja M. R-lt isikute grupis koos J. R-ga ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil suures koguses amfetamiini, mis peideti J. R. riiete alla kinnitatuna kehale. Pärast seda toimetas V. Glebko koos J. R-ga selle tollikontrolli eest varjatuna üle tollipiiri Soome Vabariiki ning andis koos J. R-ga Helsingis ebaseaduslikult H. K. P-le üle. V. Glebkot süüdistati veel KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi selles, et ta
  10. a juulikuus omandas Tallinnas R. S-lt ja M. R-lt isikute grupis koos J. R-ga ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil suures koguses amfetamiini, mis peideti J. R. riiete alla. Kohus leidis, et V. Glebko ei ole selles kuriteos osalenud.
  11. Linnakohtu otsuse peale esitasid T. M. ja V Glebko kaitsjad ning A. B. apellatsioonkaebused ning prokurör apellatsioonprotesti. V. Glebko kaitsja taotles linnakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsja leidis, et kuna V. Glebkole KrK § 76 lg 3 p 2 ja KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi inkrimineeritud kuriteod hõlmasid ühel ja samal ajal ning ühel eesmärgil toimunud tegevust, siis tuleb tõendeid ja faktilisi asjaolusid hinnata üheselt ja kogumis. Seega, kui kohus ei lugenud tõendatuks, et V. Glebko oleks koos J. Rga ühiselt omandanud, hoidnud, vedanud või teistele isikutele üle andnud narkootilist ainet, siis ei saa samadel asjaoludel pidada tõendatuks, et ta koos J. R-ga oleks toime pannud KrK § 76 lg 3 p-s 2 ettenähtud süüteo. A. B. taotles apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist, sest tema süüditunnistamiseks puuduvat objektiivsed tõendid. Prokurör taotles linnakohtu otsuse tühistamist V. Glebko õigeksmõistmises KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ning M. S-le, M. K-le, T. M-le ja A. B-le mõistetud karistuste ja

§ 74sätete kohaldamise osas ning uue otsuse tegemist, millega mõista V. Glebko süüdi Kr

K § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi, karistades teda vastavalt toimepandule ja moodustada liitkaristus linnakohtu otsusest tuleneva karistusega. Samuti taotles prokurör M. S-le, M. K-le, A. B-le ja T. M-le rangemate karistuste mõistmist vastavalt ettenähtud sanktsioonidele ning nende suhtes

§ 74sätete kohaldamata jätmist.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a otsusega tühistati linnakohtu otsus V. Glebko õigeksmõistmises KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ning M. S-le, M. K-le, T. M-le ja A. B-le mõistetud karistuste ja

§ 74sätete kohaldamise osas. Ringkonnakohtu otsusega tunnistati V. Glebko süüdi Kr

K § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja teda karistati vangistusega kolmeks aastaks.

§ 64lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks Kr

K § 76 lg 3 p 2 ja KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi vangistus kolmeks aastaks.

§ 74

lg-te 1 ja 2 sätteid kohaldades jäeti mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata, määrates, et kohe kuulub kandmisele 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati

§ 68lg 1 alusel V.

Glebko poolt eelvangistuses viibitud aeg. M. K. karistati

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vangistusega neljaks aastaks.

Karistusaja hulka arvati

§ 68lg 1 alusel M.

K. poolt eelvangistuses viibitud aeg. A. B. karistati

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vangistusega viieks aastaks ja kuueks kuuks.

§ 64lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks Kr

K § 17 lg 6 ja 76 lg 3 p 2 ning 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi viis aastat ja kuus kuud vangistust.

  1. Ringkonnakohus leidis, et V. Glebko õigeksmõistmine narkootilise aine käitlemises esitatud süüdistuses KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja samas tema süüdimõistmine sama aine salakaubaveos KrK § 76 lg 3 p 2 järgi on ebaõige. Ringkonnakohus asus seisukohale, et analüüsides V. Glebkole esitatud süüdistust KrK § 2102 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi, on kohus vastuolus oma järeldustega KrK § 76 lg 3 p 2 järgi esitatud süüdistusega leidnud, et puuduvad tõendid selle kohta, et V. Glebko oma käitumisega oleks kas otsese või kaudse tahtlusega toime pannud vähemalt ühe KrK § 2102 lg 2 p-des 2 ja 4 süüteokoosseisu objektiivse tunnusena käsitletava teo. Sellist järeldust tehes on aga kohus jätnud kõrvale H. K. P. ja J. R. ütlused, mida kohus ise on usaldusväärseks pidanud. Linnakohtu enda vaieldamatult kindlakstehtud tehiolude pinnalt on eksitav järeldus, nagu poleks V. Glebko narkootilise aine käitlemisel täitnud mingit kindlat funktsiooni temale inkrimineeritud kuriteos ning valitsenud mingigi teopanuse läbi antud tegu tervikuna. Ringkonnakohus nõustus apellatsioonprotesti seisukohaga, et V. Glebko ja J. R. moodustasid isikute grupi, kus valitses rollide jaotus ning selle grupi eesmärgiks oli edasiandmise eesmärgil omandatud, hoitud, veetud ning salakaubana Soome toimetatud amfetamiini edasiandmine H. K. P-le. V. Glebkost ja J. R-st koosnev grupp valitses seda tegu ühiselt, ühise eesmärgi nimel tegutseti ning asjaolu, et piiri ületusel ja laevas oli keelatud aine peidetud J. R. riiete alla, ei tähenda enamat, kui seda, et selline oli tema kui grupi liikme roll. V. Glebko ja J. R. kui isikute grupi vaikival kokkuleppel koos omandatud, hoitud ja sadamasse ning sealt edasi laevaga Soome veetud amfetamiin toimetati läbi kooskõlastatud tegevuse kokkulepitud saajani.
  2. Kohtualustele mõistetud karistuste osas leidis ringkonnakohus, et linnakohus pole karistuse mõistmisel lähtunud

§ 56nõudest - mõista isikule karistus tema toimepandud teo eest.

Sellest tulenevalt ei olnud ringkonnakohtu arvates M. K-le ja T. M-le linnakohtu poolt mõistetud

§ 184lg 2 sanktsioonis ettenähtud alammäära lähedased karistused põhjendatud.

Ringkonnakohtu arvates oli ebaõige ka M. K. ja T. M. suhtes

§ 74

sätete kohaldamine, sest arvesse jäeti võtmata nende poolt toimepandud kuritegude raskus ja ohtlikkus, õiguskorra kaitsmise huvid ning kujunenud kohtupraktika. Ringkonnakohus märkis, et M. S. halb tervislik seisund ei saa olla tema karistusest vabastamise põhjuseks. A. B-le mõistetud karistuse osas märkis ringkonnakohus, et tema näol on tegu isikuga, kes on toime pannud erinevate narkootiliste ainetega seotud kuriteod. Narkootiliste ainete kogused, millega ta seotud on, ületavad seadusandja poolt kehtestatud suurte koguste alammäärad erinevate ainete puhul kümneid ja sadu kordi. Kuna A. B. ei töötanud, võib järeldada, et narkokuriteod olid tema elatusallikaks. Inkrimineeritud teod pani ta toime kahes riigis. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et linnakohus mõistis A. B-le põhjendamatult kerge liitkaristuse. Ringkonnakohus leidis, et V. Glebkole esitatud süüdistuse maht võrreldes teiste kohtualustega ning tema teatud sõltuvus oma elukaaslasest A. B-st võimaldavad V. Glebko suhtes saavutada karistuse eesmärgi teda osaliselt karistusest vabastades. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS 7. Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2004. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetud V. Glebko, M. K., M. S. ning süüdimõistetu A. B. kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi. M. K. oma kassatsioonkaebuses taotleb talle mõistetud karistuse vähendamist, sest ringkonnakohus ei arvestanud tema hinnangul karistust mõistes piisavalt M. K. isikut ega asjas tuvastatud kergendavaid asjaolusid. M. S. oma kassatsioonkaebuses taotleb talle ringkonnakohtu otsusega mõistetud karistuse tühistamist selles osas, millega jäeti kohaldamata

§ 74sätted.

M. S. märgib, et ringkonnakohus ei arvestanud talle karistust mõistes tema puhtsüdamlikku kahetsust ja tervislikku seisundit. A. B. kaitsja ning V. Glebko kassatsioonkaebustes korratakse suures osas apellatsioonkaebustes esitatud väiteid. V. Glebko taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist talle inkrimineeritud kuritegudes. Ta leiab, et tema poolt nimetatud kuritegude toimepanemine pole tõendatud. A. B. kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et nii linnakohtu kui ka ringkonnakohtu otsused on A. B. osas rajatud oletustel, kahtlustel ja rõõnava iseloomuga tunnistustel. Kohus on rikkunud KrMK § 19 ja ei ole tõendeid igakülgselt, objektiivselt ning erapooletult uurinud ega hinnanud.

  1. Riigikohtu istungil kaitsjad taotlesid kassatsioonkaebuste rahuldamist neis toodud põhjendustel, prokurör aga leidis, et ringkonnakohtu otsus põhineb seadusel ega kuulu tühistamisele. RIIGIKOHTU KRIMNAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonkaebustes esitatud põhjendused ei anna alust Tallinna Ringkonnakohtu
  3. märtsi
  4. a kohtuotsuse muutmiseks. V. Glebko ning A. B. süü tõendatuse kohta esitatud väidete kohta tuleb esmalt märkida, et vastavalt AKKS § 65 lg-le 4 ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid. Seetõttu annab kriminaalkolleegium üksnes hinnangu sellele, kas linnakohus ning ringkonnakohus on faktilisi asjaolusid tuvastades järginud kriminaalmenetluse norme.
  5. Riigikohtu kriminaalkolleegium nendib, et nii Tallinna Linnakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu otsustes on piisava põhjalikkusega kontrollitud kõiki esitatud tõendeid, sh ka kohtualuste ütlusi nii eeluurimisel kui ka kohtus, analüüsitud neis esinevaid vastuolusid ning antud omapoolne hinnang nende vastuolude põhjuste kohta. Riigikohus nõustub nende põhjendustega ja leiab, et kohtud on täitnud KrMK § 19 nõudeid tõendite igakülgse, objektiivse ning erapooletu uurimise kohta ja kasutanud KrMK §-st 50 tulenevat õigust hinnata kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Riigikohus nõustub ka Tallinna Ringkonnakohtu põhistustega selle kohta, et V. Glebko süüdistus nii narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise kui ka salakaubaveo osas põhineb ühtedel ja samadel tegudel ja tõenditel. Seega - tuvastanud V. Glebko tegevuses salakaubaveo tunnused, on ühtlasi tõendatud ka salakaubana veetava narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine.
  6. M. K. ja M. S. on süüdi tunnistatud

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Seega on seadusandja hinnanud nende tegusid kui võimalikest kõige raskemat narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikku käitlemist. See, samuti asjaolu, et kuritegu pandi toime pika ajavahemiku vältel süstemaatiliselt ning mitmete isikute kooskõlastatud tegevusega, on ringkonnakohtu viinud õigele järeldusele, et M. K. ja M. S. süü kuriteo toimepanemisel on sedavõrd suur, et nende karistamine sanktsiooni alammäära lähedase karistusega, seda enam - karistusest tingimisi vabastamine - ei ole mõeldav. Kohtualuste isikut iseloomustavad andmed ei ole sedavõrd erandlikud, et tingiksid süü suurust oluliselt mõjustavaid järeldusi. 12. M. S. halb tervislik seisund, mis on põhjustatud tema enese poolt seoses eeluurimisest kõrvalehoidmisega, on tekkinud peale kuriteo toimepanemist ning ei saa seega mõjustada tema süü suurust ja karistusliigi ning -määra valikut. Tema võime taluda vangistusega kaasnevaid piirangud võib KrMK § 333 kohaselt olla aluseks kohtuotsuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks või

§ 79alusel karistuse kandmisest vabastamiseks.

Ülaltoodud põhjustel ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.