← Eesti

3-3-1-27-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-27-04 Otsuse kuupäev

  1. juuni 2004 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque AS Boliden (pankrotis) kaebus Tolliameti õigusvastaste haldusaktide ja toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  2. veebruari
  3. a otsus haldusasjas nr 2-3/101/2004 AS Boliden (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  4. juuni 2004 Kohtuistungil osalenud isikud AS Boliden (pankrotis) esindajad vandeadvokaadid Simon Levin ja Carri Ginter Maksu- ja Tolliameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Rahuldada AS Boliden (pankrotis) kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  5. veebruari
  6. a otsus haldusasjas nr 2-3/101/2004 ja Tallinna Halduskohtu
  7. veebruari
  8. a otsus haldusasjas nr 3-56/2003 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Riigi Tolliameti
  10. juuni
  11. a otsuse nr 4 kohaselt rikkus AS Boliden Tolliseaduse (TS) § 57 lg 4 p 1 ning § 57 lg 3 p 9 sätteid, mille eest aktsiaseltsi Boliden karistati TS § 60 lg 2 p 2 ja 3 alusel rahatrahviga 3 000 000 krooni ning erikonfiskeeriti kinnipeetud kütus. Tallinna Halduskohtu
  12. jaanuari
  13. a otsusega haldusasjas nr 3-51/1997 tühistati Riigi Tolliameti
  14. juuni
  15. a otsus nr 4 ning lõpetati menetlus TS § 57 lg 4 p 1 rikkumise osas rikkumise sündmuse puudumise tõttu; TS § 57 lg 3 p 9 osas saadeti asi Tolliametile uueks arutamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  16. märtsi
  17. a otsusega haldusasjas nr II-3õ/31/1997 jäeti halduskohtu otsus muutmata.
  18. Riigi Tolliameti
  19. aprilli
  20. a otsusega nr 8 karistati AS-i Boliden TS § 60 lg 2 p 2 alusel rahatrahviga 80 000 krooni. Otsuses tuvastatu kohaselt esitas AS Boliden tollile tollikontrolliks teadlikult võltsitud ja valeandmeid sisaldavad dokumendid, millega rikkus TS § 57 lg 3 p
  21. Tallinna Halduskohtu
  22. oktoobri
  23. a otsusega tühistati Riigi Tolliameti
  24. aprilli
  25. a otsus nr
  26. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  27. jaanuari
  28. a otsusega haldusasjas nr II3õ/4/1998 halduskohtu otsus tühistati ning uue otsusega jäeti AS Boliden kaebus Riigi Tolliameti
  29. aprilli
  30. a otsuse tühistamiseks rahuldamata.
  31. Riigi Tolliameti
  32. mai
  33. a otsuse kohaselt pani AS Boliden toime TS § 57 lg 4 p 5 ja § 61 lg 2 järgi kvalifitseeritava tollieeskirjade rikkumise, mille eest teda karistati rahatrahviga 3 000 000 krooni ning erikonfiskeeriti kütus. Tallinna Halduskohtu
  34. septembri
  35. a otsusega tühistati Riigi Tolliameti
  36. mai
  37. a otsus ning lõpetati menetlus seoses halduskaristuse määramiseks tähtaja möödumisega. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  38. detsembri
  39. a otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata.
  40. Riigi Tolliameti
  41. juuli
  42. a otsusega nr 4 erikonfiskeeritud kütus anti
  43. juulil
  44. a üle ASle Multiehitus tollioksjonil realiseerimiseks.
  45. a augustis-septembris nimetatud kütus realiseeriti ning selle eest laekunud raha 7 898 415 krooni ja 55 senti kanti Riigi Tolliameti arvele.
  46. Riigi Tolliameti tollijärelevalve juurdlustalituse
  47. oktoobri
  48. a määrusega algatati kriminaalasi nr 97291728 KrK § 76 lg 1 tunnustel selles, et AS Boliden toimetas võltsitud eeldeklaratsioonide alusel ajavahemikus
  49. mai kuni
  50. juuni 1996 Venemaalt Eestisse 491 594 kg bensiini A-76, 516 820 kg bensiini A-92 ja 5 413 445 kg diiselkütust ning asus koheselt imporditud kütust kasutama ilma lõplikku tollivormistust teostamata.
  51. Riigi Tolliameti tollijärelevalve juurdlustalituse
  52. detsembri
  53. a määrusega otsustati Tallinna Halduskohtu
  54. jaanuari
  55. a otsusega tühistatud Riigi Tolliameti
  56. juuli
  57. a otsuse nr 4 alusel erikonfiskeeritud kütuse realiseerimisest saadud ja Riigi Tolliameti arvele kantud raha (7 898 415 krooni ja 55 senti) võimaliku erikonfiskeerimise tagamiseks deponeerida kuni kriminaalasjas protsessuaalse otsuse tegemiseni.
  58. Tartu Politseiprefektuuri uurimistalituses lõpetati kriminaalasja menetlus
  59. aprillil
  60. a määrusega ja
  61. oktoobri
  62. a määrusega KrMK § 5 lg 1 p 1 alusel kuriteosündmuse puudumise tõttu. Tartu Prokuratuuri
  63. novembri
  64. a määruses leiti, et kriminaalasi tuleb lõpetada KrMK § 5 lg 1 p 3 alusel aegumistähtaja möödumise tõttu.
  65. Riigiprokuratuuri
  66. detsembri
  67. a vastuses AS Boliden (pankrotis) kaebusele leiti, et Tartu Prokuratuuri määrus on põhjendatud ja seaduslik. Vastuses märgiti, et deponeeritud raha tuleb tagastada juhul, kui leiab tõendamist, et salakaubana sissetoodud kütuse seaduslikuks omanikuks oli AS Boliden.
  69. novembril 2001 tegi AS Boliden (pankrotis) Rahandusministeeriumile ettepaneku hüvitada vara ebaseadusliku konfiskeerimisega tekitatud kahju.
  71. detsembril 2001 esitas AS Boliden (pankrotis) Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi vastu, milles palus Eesti Vabariigilt välja mõista kütuse ebaseadusliku konfiskeerimisega tekitatud kahju 88 869 355 krooni ja 38 senti. Kaebaja leidis, et ei eksisteeri ühtki akti, millest tuleneks erikonfiskeerimine, ka kütuse realiseerimisest saadud raha väljamaksmisest on keeldutud. Kaebaja leidis, et väljamõistetav hüvitis peab võimaldama osta kaotatud varaga samaväärse vara kohtuotsuse tegemise seisuga. Samuti leiti kaebuses, et erikonfiskeerimisest tulenevalt tekkisid kaebajal rahalised kohustused kolmandate isikute ees.
  72. Tallinna Halduskohtu
  73. veebruari
  74. a otsusega jäeti AS Boliden (pankrotis) kaebus rahuldamata. Kohtuotsus on motiveeritud järgmiselt: 1) tolli poolt kütuse kinnipidamine oli õiguspärane. Kuna kütuse hoidmine oli väga kulukas, siis anti kinnipeetud kütus tollioksjonil realiseerimiseks; 2) vaidlusalust kütust tuleb käsitleda kinnipeetud kütusena, mille kohta ei ole tehtud erikonfiskeerimise otsust; 3) kaebaja oleks pidanud pöörduma Riigi Tolliameti poole nõudega tagastada kinnipeetud kütus või selle realiseerimisest laekunud raha, nõude mitterahuldamisel aga kohtusse. Kaebaja ei ole seda Tolliseadustikus sätestatud tähtaja jooksul teinud, mistõttu ta on kütuse või selle realiseerimisest laekunud raha väljanõudmise õiguse kaotanud. Kohus ei võtnud seisukohta kaebaja esitatud kahjunõude põhjendatuse osas.
  75. Eelnimetatud kohtuotsusele esitas AS Boliden (pankrotis) apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt: 1) kaebaja on korduvalt nõudnud kütuse või selle realiseerimisest saadud raha tagastamist; kriminaalmenetlus ei võimaldanud kaebajal nõuda välja tollioksjonil kütuse realiseerimisest saadud raha ega esitada kahju hüvitamise nõuet; kaebaja on oma õiguste kaitseks rakendanud kõikvõimalikke õiguskaitsevahendeid, vaidlustades kõik tema suhtes tehtud haldusõiguserikkumise otsused ja osaledes aktiivselt kriminaalasja menetluses; 2) kohtu seisukoht, et kaebaja on nõudeõiguse minetanud, kuna ei nõudnud kinnipeetud kütust või raha välja ühe kuu jooksul pärast rahatrahvi tasumist Riigi Tolliameti
  76. aprilli
  77. a otsuse nr 8 alusel, on ekslik. Kaebaja kahjunõue ei ole selle haldusasjaga seotud; 3) kohus on ebaõigesti kohaldanud Tolliseadust. Kui kinnipeetud kauba erikonfiskeerimise otsus tühistatakse, tuleb asuda seisukohale, et kaup on kinni peetud ebaseaduslikult ning sel juhul kohaldub TS § 65 lg-s 4 sätestatud täisrestitutsioon ja kahju hüvitamise kohustus, millele pole lühendatud aegumistähtaega ette nähtud. Konkreetsel juhul tuleb kohaldada TS § 14, sest kütus realiseeriti enne, kui TS § 65 lg 3 või lg 4 kohaldamine oleks muutunud võimalikuks.
  78. Eesti Vabariigi (Tolliameti kaudu) kirjalikus vastuses paluti AS Boliden (pankrotis) apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastuses leitakse järgmist: 1) olenemata sellest, kas erikonfiskeerimine oli õiguspärane või mitte, oli kütuse kinnipidamine põhjendatud; 2) AS Boliden ei esitanud ettenähtud tähtajaks, s.o hiljemalt
  79. märtsiks 1998 kütuse tagastamise nõuet ega nõudnud ka sätestatud tähtaja jooksul kütuse realiseerimisest saadud raha; 3)
  80. detsembrist 1997 on kütus erikonfiskeeritud kriminaalasjas; seetõttu isegi kui AS Boliden oleks pöördunud seaduses sätestatud tähtaja jooksul Tolliameti poole, ei oleks Tolliamet saanud taotlust rahuldada. Erikonfiskeerimise õiguspärasus on tuvastatud
  81. novembri
  82. a kriminaalasja lõpetamise määrusega.
  83. Tallinna Halduskohtu
  84. veebruari
  85. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse ka Eesti Vabariik (Tolliameti kaudu) taotluses muuta kohtuotsuse motiive ning anda hinnang kütuse erikonfiskeerimise seaduslikkusele
  86. novembri
  87. a kriminaalasja lõpetamise määruses tuvastatud asjaolude alusel. Apellatsioonkaebuses leitakse, et seaduse ja praktika kohaselt ei pea erikonfiskeerimine toimuma kohtuotsuse alusel, vaid võib toimuda ka kriminaalasja algatamise või kriminaalasja lõpetamise määruse alusel, sõltumata isiku süüdimõistmisest. AS Boliden (pankrotis) palus oma kirjalikus vastuses jätta Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus rahuldamata. AS Boliden leidis, et seisukoht, mille järgi
  88. detsembri
  89. a määrusega toimus sisuliselt erikonfiskeerimine, on ebaõige. Kriminaalasja eeluurimisel pole kütuse erikonfiskeerimiseks tehtud ühtki määrust.
  90. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et esimese astme kohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust, kuid kohtuotsuse põhjendusi tuleb muuta. Ringkonnakohus rahuldas vastustaja apellatsioonkaebuse ja jättis kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse motiivide kohaselt: 1) kriminaalasja menetlemise fakt AS Boliden tegevuse suhtes ei ole käesolevas kohtuvaidluses tähtsusetu; kaebuse rahuldamata jätmist ei saa rajada kuni
  91. jaanuarini 1998 kehtinud Tolliseaduse § 65 lg-le 3 ja § 68 lõigetele 1 ja 4 ning
  92. jaanuarist 1998 jõustunud Tolliseaduse § 74 lõikele 3 ja § 77 lõigetele 1 ja
  93. Enne kui AS-l Boliden saanuks tekkida Tolliseadusest tulenev kauba väljanõudmise õigus, algatati tema suhtes kriminaalmenetlus. Erikonfiskeerimise tagamise määrusega
  94. detsembrist 1997 olid kõik toimingud kütuse realiseerimisest saadud rahaga keelatud; 2) kuna haldusmenetluses erikonfiskeerimise tühistamise ja otsuse tagasitäitmise nõuded ei saanud kaebajat viia sihile toimuva kriminaalmenetluse tõttu, on kahjunõue pärast kriminaalasja lõpetamist iseendast kohane nõue; 3) kaebus tuleb aga jätta rahuldamata, kuivõrd erikonfiskeerimise otsuse puudumine kujutab endast üksnes kaebaja õiguste näilikku rikkumist ega too kaasa kahju hüvitamise kohustust; 4) kriminaalasjas kogutud ning
  95. novembri
  96. a kriminaalasja menetluse lõpetamise määruses kajastatud tõendid ja nendest tehtud järeldused on küllaldased veenmaks kahjunõuet lahendavat kohut kaebaja kahjunõude põhjendamatuses kannatanu tegevuse õigusevastasuse motiivil. Õigusvastane tegu – salakaubavedu – on kaebajale omistatav ning välistab TsK § 462 lg 1 alusel kahju hüvitamise.
  97. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse AS Boliden (pankrotis), taotledes Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning asja saatmist uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  98. AS Boliden (pankrotis) kassatsioonkaebuse põhimotiivide kohaselt: 1) kohus on pidanud tähtsusetuks asjaolu, et AS Boliden varalisi õigusi piirati ilma ühegi otsuse ega menetluseta; vara riigi kasuks pööramiseks peab olema seaduses sätestatud alus ja läbitud seaduses sätestatud menetlus; 2) kahju tekitav tegu on määratletud valesti; kahju ei ole tekkinud võltsitud eeldeklaratsiooni esitamisega, vaid kütuse ebaseadusliku erikonfiskeerimisega; 3) halduskohtul puudus pädevus tuvastada kuritegu ning keegi ei pea halduskohtus tõendama, et ta ei ole toime pannud kuritegu; 4) halduskohtul puudub pädevus seadustada de facto erikonfiskeerimine.
  99. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kirjalikus vastuses palutakse kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastuses leitakse, et
  100. novembri
  101. a kriminaalasja lõpetamise määruse kohaselt on tuvastatud kuriteosündmus KrK § 76 lg 1 järgi, s.o salakaubavedu, mille vahetuks objektiks olevaks väärtuseks oli AS Boliden nimele
  102. maist kuni
  103. juunini
  104. a Eesti Vabariiki sisse toodud kütus. Erikonfiskeerimiseks piisab kuriteosündmuse tuvastamisest, kusjuures erikonfiskeerimise aluseks olevate asjaolude tuvastamine kuulub uurija pädevusse. Ainus põhjendus erikonfiskeerimise õigusvastaseks tunnistamiseks on kuriteosündmuse puudumise tuvastamine, mis ei kuulu aga halduskohtu pädevusse ja mille osas on vastupidine otsustus prokuröri poolt juba tehtud. Vastustaja leiab, et
  105. detsembri
  106. a määrusega kütuse erikonfiskeerimise tagamiseks, mis seisnes erikonfiskeeritud kütuse tollioksjonil realiseerimisel saadud summa deponeerimises Riigikassasse ja kriminaalasja lõpetamise määrusega
  107. novembrist 2001, on kütuse erikonfiskeerimine otsustatud. Vastustaja leiab, et kohus on õigesti juhindunud TsK §-st 462 ja jätnud kaebuse rahuldamata. Antud juhul AS-le Boliden kahju põhjustas tema tahtlik õigusvastane tegevus. Kohtuistungil jäid pooled oma kirjalike seisukohtade juurde. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  108. Riigikohtu halduskolleegium nõustub Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu järeldusega, et käesolevas asjas puudub nõuetekohane otsus AS Boliden nimele
  109. maist
  110. juunini 1996 Eesti Vabariiki sisse toodud kütuse erikonfiskeerimiseks. Erikonfiskeerimist ettenägevad Riigi Tolliameti otsused
  111. juulist 1996 nr 4 ning
  112. maist 1997 tühistati Tallinna Halduskohtu poolt ning seega nad ei jõustunud. Erikonfiskeerimise otsusena ei saa käsitleda ka kriminaalasjas tehtud Riigi Tolliameti tollijärelevalve juurdlustalituse
  113. detsembri
  114. a määrust erikonfiskeerimise tagamiseks, millega kütuse tollioksjonil realiseerimisest laekunud summad deponeeriti kuni asjas otsustuse tegemiseni. Sellise määruse eesmärk on tagada võimalik erikonfiskeerimine tulevikus, mitte aga erikonfiskeerimise otsustamine. Erikonfiskeerimist ei otsustatud ka Tartu Prokuratuuri
  115. novembri
  116. a määrusega, millega kriminaalmenetlus lõpetati KrMK § 5 lg 1 p 3 alusel. Määrus jättis kriminaalmenetluse lõpetamisel lahendamata küsimuse deponeeritud summade tagastamisest või deponeerimise lõpetamisest. Määruses avaldatud seisukoht, et eeluurimise käigus Riigikassasse deponeeritud raha 7 898 415 krooni ja 55 senti edasine saatus tuleb otsustada tsiviilkohtupidamise korras, kinnitab järeldust, et tegemist pole konfiskeerimise määrusega.
  117. Selle asja lahendamisel Riigikohtus ei ole esmatähtis küsimus sellest, kas AS Boliden nimele Eesti Vabariiki saabunud kütus peeti tolli poolt kinni ja realiseeriti õiguspäraselt. Nimetatud asjaolu omab tähendust võimaliku kahjunõude suuruse põhjendatuse hindamisel. Küll aga nõustub Riigikohtu halduskolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et tulenevalt kriminaalmenetluse alustamisest puudusid AS-l Boliden võimalused kinnipeetud vara väljanõudmiseks kuni kriminaalmenetlus ei olnud lõpetatud. Kriminaalmenetluse lõpetamisel oli aga võimalik ja õiguspärane esitada kahjunõue Eesti Vabariigi vastu. II
  118. Tallinna Ringkonnakohus on AS Boliden kahjunõude jätnud läbi vaatamata põhjendusega, et esinesid erikonfiskeerimise alused ning vastava otsuse (akti) puudumine on isiku õiguste näilik rikkumine. Riigikohtu halduskolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus tugineb oma järelduses Tartu Prokuratuuri
  119. novembri
  120. a määrusele, milles väidetakse, et AS Boliden nimele
  121. maist
  122. juunini
  123. a Eesti Vabariiki sisse toodud kütust tuleb käsitleda salakaubana. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et selline väide kohtueelses menetluses tehtud määruses ei saa asendada erikonfiskeerimise otsust. Pealegi ei saa prokuröri seisukoht, et tegemist on salakaubaga, olla piisavaks ega erikonfiskeerimist tagasiulatuvalt legitimeerivaks aluseks.
  124. Ringkonnakohus on alusetult eeldanud, et käesolevas asjas esinevad TsK § 462 lg-s 1 sätestatud tingimused, mis välistavad kahju hüvitamise. Kriminaalasja menetluses tuvastatavad asjaolud on välja selgitatud alles siis, kui kohus on tõendeid hinnates sellisele järeldusele jõudnud. Tõendamist vajab selles asjas asjaolu, kas tegemist on kriminaalõiguse mõttes salakaubaga. Sellist hinnangut ei saa anda halduskohus. Halduskohus ei saa ka hinnata, kas kriminaalasjas salakaubana käsitletav vara tuleks või oleks tulnud konfiskeerida. Tallinna Ringkonnakohtu lahend on seega rajatud asjaoludele, mida ei saa tuvastada halduskohus.
  125. Isiku vara sundvõõrandamine, sealhulgas erikonfiskeerimine, saab toimuda üksnes seaduses sätestatud alustel ja vastavas menetluskorras. Menetluskorra puudumine oleks määrava tähtsusega puudus, sest sätestamata oleks siis nii isiku kaitseõigus kui ka õigus olla ära kuulatud. Erikonfiskeerimise otsuse ja menetluskorra puudumine ei ole kõrvaldatav halduskohtumenetluses.
  126. Vara sundvõõrandamine sellise "erikonfiskeerimise" teel on õigusvastane. Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht – keelduda TsK § 462 lg 1 alusel kahju hüvitamisest otsuses toodud põhjendustel – on ekslik. III
  127. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtusse. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus tuvastama, kas AS-le Boliden on kahju tekitatud.
  128. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et kahju eest määratava hüvitisega tuleb vastavalt õiguse üldpõhimõtetele luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju suurus tehakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja hindades (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  129. novembri
  130. a otsus nr III-2/1-45/94). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.