← Eesti

3-3-1-29-04

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon Eesti Vabari

§-s 411 ning VTMS § 58 lg-s 3 sätestatu seoses juhiloa äravõtmisega ning ajutise juhiloa väljastamisega ei ole piisavalt selge seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, sealhulgas pädeva kohtu määramiseks. Halduskolleegium leidis samuti, et Riigikohtu üldkogu saab asja läbivaatamisel kontrollida, kas LS §-s 411 sätestatud piirang on kooskõlas Põhiseadusega või piirab ebaproportsionaalselt põhiõigusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 8. Erikaebuse esitaja leiab, et vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse ja põhjendab seda asjaoluga, et käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja teinud põhistatud määrust, mis oleks väärteomenetluses vaidlustatav. Ka vaidlustamise võimalikkusel ei taga VTMS (§-d 76, 78, 79) tõhusat kaitset. Lisaks ei ole kaebaja vaidlustanud vastustaja poolt ARK-le juhiloa edastamist, kuna selline toiming tehakse pärast väärteoasjas otsuse jõustumist. Kaebaja vaidlustas vastustaja tegevuse (toimingu), mis seisnes juhiloa asendamises ajutise juhiloaga. Erikaebuse esitaja leiab,

§ 411ei ole põhiseadusega kooskõlas.

Ajutise juhiloa andmisega kaotab isik õiguse juhtida mootorsõidukit välisriigis. Tegemist on piiranguga, mis riivab PS §-s 34 sätestatud liikumisvabaduse põhimõtet. Selline piirang ei ole mingilgi määral õigustatud ega demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Samuti rikub LS § 411 õigusselguse põhimõtet, süütuse presumptsiooni ning võrdsuspõhiõigust. 9. Vastustaja, Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakond ei esitanud Riigikohtule seisukohta selle kohta, milline kohus on pädev kaebust läbi vaatama. Vastustaja on seisukohal

§-s 411 sätestatud ajutise juhiloa väljaandmisega seonduv ei piira isiku õigusi sellises ulatuses, et tegemist oleks põhiseaduses sätestatud põhiõiguste riivega. Tegemist on vajaliku meetmega õiguskorra tagamiseks.

  1. Õiguskantsler ei võtnud seisukohta küsimuses, milline on antud asjas pädev kohus. Õiguskantsler leiab, et Riigikohtu menetluses oleva vaidluse lahendamiseks ei ole võimalik analüüsida LS § 411 põhiseaduspärasust, sest tegemist ei ole antud asjas asjassepuutuva õigusaktiga. Riigikohus ei ole erikaebe korras esitatud kaebuse läbivaatamisel pädev võtma seisukohta lahendatavate materiaalõiguslike küsimuste osas. Selleks puuduvad halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 52 lg-st 1 tulenevad menetluslikud eeldused, milleks on ringkonnakohtu otsus, kus kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, ja selle peale esitatud kassatsioonkaebus. Riigikohtu halduskolleegium andis asja läbivaatamiseks üldkogule HKMS § 70 lg 1 punkti 2 alusel, mitte HKMS § 70 lg 11 alusel. Riigikohus ei peaks LS § 411 põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama H. Pikmetsa kaebuse menetlusse võtmise küsimust teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral.
  2. Riigikogu ei võtnud seisukohta pädeva kohtu osas. Riigikogu õiguskomisjon leidis,

§ 411

eesmärgiks on tagada liiklusalaste õiguserikkumiste sujuv ja viivitusteta menetlemine, sh menetlusaluse isiku ilmumine menetleja juurde. 12. Justiitsminister ei võtnud seisukohta pädeva kohtu osas. Justiitsminister leidis,

§ 411ei ole kooskõlas põhiseadusega.

Justiitsminister leiab, et probleemne on eelkõige sõiduki juhtimise ajutise loa kehtivuse ruumiline piirang, mille kohaselt kehtib ajutine luba üksnes Eestis. See piirang võib oluliselt riivata õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning ettevõtlusvabaduse teostamist. Juhiloa äravõtmise ja ajutise juhiloa väljastamise eesmärk on see, et juhtimisõiguse hilisema peatamise korral ei saaks isiku valdusesse jääda juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samas saaks haldusorgani otsuse täitmist tagada ka sunnirahaga, mis oleks isiku õigusi märgatavalt vähem piirav kui juhiloa asendamine ajutise juhiloaga. Justiitsminister leiab, et ajutise juhiloa andmine võib viia ka võrdsuspõhiõiguse rikkumiseni. Samuti ei ole piirang kooskõlas süütuse presumptsiooniga. VAIDLUSTATUD ÕIGUSAKTID 13. Liiklusseadus (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 105, 613; 110, 654; 655; 2003, 26, 156; 78, 522; 2004, 46, 329) sätestab: "§ 411. Ajutise juhiloa väljaandmine

(1)Väärteo toimepanemise korral, mille eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 413 on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, võetakse isikult viivitamatult ära juhiluba ja antakse äravõetud juhiloa asemele sõiduki juhtimise ajutine luba.
(2)Ajutine juhiluba kehtib üksnes Eestis 30 päeva jooksul. Väärteo kohtuväline menetleja pikendab loa kehtivust kuni väärteoasjas tehtud lahendi jõustumiseni. Ajutise loa vormi kehtestab siseminister." Väärteomenetluse seadustik (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; 593; 2004, 46, 329; 54, 387; 390; 56, 403) sätestab: "§ 58. Väärteomenetluse alustamine [...]
(3)Seaduse nõuete rikkumisel, mille eest on ette nähtud eriõiguse peatamine, võetakse väärteomenetluse alustamisel menetlusaluselt isikult viivitamatult ära eriõigust tõendav dokument, mis lisatakse väärteoasja materjalidele." RIIGIKOHTU ÜLDKOGU SEISUKOHT I
  1. Riigikohtu halduskolleegium andis
  2. juuni
  3. a määrusega H. Pikmetsa erikaebuse HKMS § 70 lg 1 p 2 alusel lahendamiseks Riigikohtu üldkogule seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks.
  4. Kuna halduskolleegiumi määrus on tehtud erikaebemenetluses, mille esemeks on kohtu pädevuse küsimus, peab üldkogu otsustama, kas H. Pikmetsa kaebuse läbivaatamine on halduskohtu või maavõi linnakohu pädevuses. Kahtlust ei ole selles, et politseiametnik võtab juhiloa ära avalik-õigusliku suhte raames. Avalikõiguslike vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, v.a juhul, kui seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra (HKMS § 3 lg 2). Väärteomenetluses kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebamise korda kuni väärteoasjas otsuse tegemiseni reguleerivad VTMS §-d 76–80, millest tulenevalt kohtuvälise menetleja, s.o politseiametniku väärteomenetluse seadustikule tuginev tegevus on vaidlustatav maa- või linnakohtus.
  5. Küsimus, kas juhiluba võetakse ära haldus- või väärteomenetluses, tõusetub seetõttu, et juhiloa äravõtmist reguleerivad paralleelselt VTMS § 58 lg 3 ja LS § 411, s.o väärteo- ja haldusmenetluse norm. Lisaks tuleb arvestada politseiametniku n-ö dualistliku iseloomuga – tegemist on üheaegselt liiklusjärelvalvet teostava ametiisikuga ja väärteoasjade kohtuvälise menetlejaga. Määramaks, kas tegemist on väärteo- või haldusmenetluse toiminguga, tuleb välja selgitada, kumb eelnimetatud normidest on käsitatav volitusnormina juhiloa äravõtmiseks. Erinevalt VTMS § 58 lõikest 3 ei sätesta LS § 411 lg 1 isikut, kellel on õigus juhiluba ära võtta. Seega tuleneb politseiametniku volitus juhiloa äravõtmiseks VTMS § 58 lg-st 3, mis annab vastava õiguse väärteoasja menetlevale ametiisikule, kes peab võtma loa ära viivitamatult pärast väärteomenetluse alustamist. Äravõetud juhiluba lisatakse väärteoasja materjalidele. Ka Tallinna Ringkonnakohtu määruse kohaselt on tõendatud, et politseiametnik võttis H. Pikmetsalt juhiloa ära alanud väärteomenetluse käigus. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu sellele, et juhiluba edastatakse loa väljaandnud asutusele kohtuvälise menetleja või kohtu karistamisotsuse alusel. Kohtuväline menetleja või kohus peab vastavalt VTMS § 74 lg 1 p-le 14 ja § 111 p-le 7 otsuses märkima asitõenditega või muude äravõetud esemetega (sh juhiloaga) toimimise viisi. Sama kehtib juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus lõpetab väärteoasjas menetluse – sellisel juhul tagastatakse luba kohtuvälise menetleja määruse või kohtuotsuse alusel menetlusalusele isikule ilma seda loa väljaandnud asutusele edastamata.
  6. Juhiluba võetakse ära LS § 413 lg-te 1–8 alusel juhtimisõiguse peatamise tagamiseks. Viimase puhul on tegemist ühe või mitme seaduses sätestatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest kohaldatava karistusliku iseloomuga meetmega. Juhtimisõiguse peatab juhiloa väljaandnud asutus väärteomenetluses tehtud karistamisotsuse alusel. Seejuures selgitatakse rikkumise asjaolud ja isiku süü välja väärteomenetluses, juhiloa väljaandnud asutus lähtub seevastu LS § 413 lg-te 1–8 kohaselt üksnes karistamise faktist. Sellisena on juhtimisõiguse peatamine seaduses sätestatud juhtudel väärteo eest karistamisega kaasnev automaatne järelm. Kuigi juhtimisõiguse peatamine on iseenesest haldusakt, moodustab selle andmiseks läbiviidav menetlus väärteomenetlusega ühtse terviku (vt Riigikohtu üldkogu
  7. oktoobri
  8. a otsus asjas nr 3-4-1-10-04, p 23).
  9. Suur osa juhtimisõiguse peatamiseks vajalikust menetlusest (asjaolude tuvastamine, isiku ärakuulamine) toimub väärteomenetluses. Menetlusökonoomika seisukohalt on põhjendatud seadusandja valitud lahendus, mille kohaselt ka juhtimisõiguse peatamise tagamine antakse väärteoasja kohtuvälisele menetlejale, s.o isikule, kes tuvastab rikkumise asjaolud.
  10. Enne väärteoasjas otsuse tegemist on juhiloa äravõtmine kohtuvälise menetleja ametniku poolt seetõttu vaidlustatav VTMS §-des 76–80 sätestatud korras. VTMS § 76 lg 1 sätestab: "
(1)Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale." Kohtuvälise menetleja juht lahendab kaebuse VTMS § 77 lg-te 1 ja 2 kohaselt viie päeva jooksul kirjalikus menetluses määrusega. Kohtuvälise menetleja juhil on õigus jätta kaebus rahuldamata, rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist või tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. VTMS § 78 lg 2 sätestab: "Kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maa- või linnakohtule." Maa- või linnakohtunik vaatab kaebuse läbi viie päeva jooksul selle saamisest. Kaebuse saanud kohtul on VTMS § 79 lg 4 kohaselt õigus määrus või menetlustoiming peatada. Kaebust lahendades on kohtul õigus kõrvaldada õiguse rikkumine, tühistades määruse või peatades toimingu, või kui rikkumise kõrvaldamine ei ole võimalik, tunnistada isiku õiguste rikkumist. Üldkogu leiab, et kirjeldatud menetlus tagab lähtuvalt lühikestest menetlustähtaegadest ja kohtuvälise menetleja juhi või kohtu pädevusest lahendi tegemisel puudutatud isiku õiguste kiire ja piisava kaitse.
  1. Kaebuse esitaja on lisaks juhiloa äravõtmisele vaidlustanud ajutise juhiloa väljaandamise, mida VTMS § 58 lg 3 ei reguleeri. Ajutise juhiloa andmine on aga lahutamatult seotud juhiloa äravõtmisega. Juhul, kui isikult ei võetaks ära juhiluba, puuduks vajadus ajutise juhiloa väljaandmiseks. Nii juhiloa äravõtmine kui ajutise juhiloa andmine teenivad ka üht menetluslikku eesmärki. Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus tõhusale õiguskaitsele, mis eeldab kaebuse läbivaatamist võimalikult lihtsa ja kiire kohtupidamise kaudu. Ajutise juhiloa andmise iseseisev vaidlustamine halduskohtumenetluses oleks põhjendamatu, mistõttu juhiloa äravõtmist ja ajutise juhiloa väljaandmist tuleb vaidlustada koos maa- või linnakohtus. II
  2. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 esimese lause kohaselt kontrollib Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käigus vaid asjassepuutuva õigustloova akti vastavust põhiseadusele. Asjassepuutuvad on normid, mis on vaidluse lahendamise seisukohalt otsustava tähtsusega (vt Riigikohtu üldkogu
  3. detsembri
  4. a otsus nr 3-4-1-10-00 – RT III 2001, 1, 1, p 10). Seadus on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse põhiseadusele vastavuse korral (vt Riigikohtu üldkogu
  5. oktoobri
  6. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02 – RT III 2002, 28, 308, p 15).
  7. Üldkogu leiab, et kohtupädevus ei sõltu sellest, kas norm, mis näeb ette juhiloa äravõtmise, on põhiseadusega kooskõlas või mitte, mistõttu LS § 411 ei ole asjassepuutuv norm (vt Riigikohtu üldkogu
  8. aprilli
  9. a otsus asjas nr 3-3-1-77-03 – RT III 2004, 13, 159, p 25). Küsimust, kas juhiloa äravõtmine rikub isiku põhiõigusi, saaks lahendada üksnes kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu, Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.