← Eesti

3-1-1-61-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-61-04 Otsuse kuupäev

  1. juuni
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi Kohtuasi L. P. väärteoasi Liiklusseaduse § 7417 ja 7431 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus väärteoasjas nr 4-1778/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L. P. kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. juuni
  6. a Istungil osalenud isikud L. P. kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  8. jaanuari
  9. a otsus ja saata väärteoasi linnakohtule uueks arutamiseks.
  10. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. L. P-le koostati
  12. augustil
  13. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta
  14. juulil
  15. a kell 19.50 Tartu maantee ja X tänava ristmikul ei andnud sõiduautoga Opel vasakpööret tehes teed otse liikunud jalgratturile, kes kokkupõrke vältimiseks pidurdas ja kukkus. Õnnetuse tulemusel sai jalgratas kannatada. Lisaks lahkus L. P. liiklusõnnetuse kohalt politseile õnnetusest ettenähtud korras teatamata. Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna avariitalituse komissar Urmas Laidvee karistas L. P.
  16. septembri
  17. a otsusega LS § 7417 järgi 20 trahviühiku (1200 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta ei veendunud manöövri ohutuses ja põhjustas varalise kahju jalgrattur V. V-le. Sama otsusega karistati L. P. 100 trahviühiku (6000 krooni) suuruse rahatrahviga LS 7431 järgi selle eest, et ta lahkus liiklusõnnetuse kohalt politseile õnnetusest ettenähtud korras teatamata.
  18. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebaja väidab, et liiklusõnnetust ei toimunud. Jalgratta raamile ei saanud tekkida mõlke ilma, et kannatada oleks saanud ka auto ning viga saanud ka jalgrattur. Autol ega jalgratturil vigastusi aga tuvastatud ei ole, seega ei saanud mõlgid tekkida väidetavas L. P. ja V. V. osalusel toimunud liiklusõnnetuses. Lisaks leiab kaebaja, et üle oleks tulnud kuulata taksos viibinud klient.
  19. Tallinna Linnakohtu
  20. jaanuari
  21. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus tühistamata. Kohtuotsuse kohaselt on menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ütlustega ning kirjalike materjalidega tõendatud, et L. P., kes juhtis
  22. juulil
  23. a sõiduautot Opel, ei andnud vasakpööret tehes teed otse liikunud jalgratturile ning lahkus õnnetuskohalt politseile teatamata. Kohus leidis, et rikkumine on pandud toime hooletusest. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder, kes taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist.
  24. Kassatsioonkaebuses leitakse, et kohtuotsus ei vasta VTMS §-s 110 esitatud nõuetele, sest otsuses puudub tõendite analüüs, vajaliku täpsusega on määratlemata väidetava liiklusõnnetuse aeg ja koht. Toimikus olevate fotode tegemise ajaks on märgitud
  25. juuli kell 7.03, mis on oluliselt varasem liiklusõnnetuse aktis märgitud liiklusõnnetuse toimumise ajast - 19.
  26. Kassaatori arvates on kohtuotsus ka motiveerimata. Lähtutud on jalgratturi paljasõnalistest seletustest, jättes tähelepanuta tunnistaja (autos olnud kliendi) E. M. ütlused, mille kohaselt tema ei märganud, et oleks toimunud liiklusõnnetus. Lisaks korratakse esimese astme kohtule esitatud kaebuse argumente selle kohta, miks ei ole tõendid liiklusõnnetuse toimumise kohta usaldusväärsed.
  27. Riigikohtu istungil jäi kassaator esitatud kassatsioonkaebuse juurde. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  28. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et Tallinna Linnakohtu otsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on kohus jõudnud järeldusele, et L. P. on talle süüks arvatud rikkumised toime pannud. Kohtuotsuses on märgitud üksnes: "L. P. süü väärteo toimepanekus on tõendatud", ilma, et oleks näidatud, milliste tõendite alusel kohus rikkumise tõendatuks loeb ja milline asjaolu on millise tõendiga tõendatud. Samuti ei selgu kohtuotsusest, miks kohus on jätnud tähelepanuta tunnistaja E. M. ütlused. Vastavalt VTMS § 110 p-le 2 peab kohus kohtuotsuse põhiosas märkima istungil tõendamata jäänud asjaolu ja tõendi, mida ei peeta usaldusväärseks, ning põhjenduse, miks kohus seda usaldusväärseks ei pea.
  29. Politseile õnnetusest teatamata sündmuskohalt lahkumise kohta on linnakohus märkinud, et L. P. kinnitas linnakohtule, et ta lahkus sündmuskohalt, kuna ei teadnud, et kokkupõrge toimus. Kohus leidis, et rikkumine pandi toime hooletusest, kuna "L. P., kelle igapäevane töö on klientide teenindamine, s.o sõidutamine tellitud sihtpunkti, pidanuks olema tähelepanelikum". KarS § 18 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ettevaatamatusest, sh hooletusest toime pandud tegu eeldab hoolsuskohustuse rikkumist, mis tähendab igaühe jaoks kohustusliku käitumise nõude rikkumist. Seega oleks kohus pidanud ära näitama, millest tulenevalt oleks taksojuht pidanud kõnealuses situatsioonis aru saama, et ta osales liiklusõnnetuses.
  30. Kuigi väärteo toimepanemise aeg tuleb märkida võimalikult täpselt, leiab kriminaalkolleegium, et kohtuotsuses liiklusõnnetuse toimumise aja esitamine üksnes kuupäeva täpsusega ei kujuta endast olulist menetlusõiguse rikkumist VTMS § 150 lg 1 järgi. Puudub ka alus tunnistada seda oluliseks rikkumiseks sama paragrahvi teise lõike alusel, kuna ei ole alust eeldada, et kõnealune rikkumine oleks toonud või võinud kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Liiklusõnnetuse toimumise aeg
  31. juulil
  32. a kell 19.50 on märgitud väärteoprotokollis. Ka menetlusalune isik ei eita, et ta kõnealusel ajal tegi väidetavas liiklusõnnetuse kohas vasakpöörde ning samal ajal lähenes ristmikule jalgrattur (tl 5).
  33. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 174 p-le 7 ja § 175 p-le 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
  34. jaanuari
  35. a otsuse ja saadab asja linnakohtule uueks arutamiseks. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.