3-1-1-63-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-63-04 Otsuse kuupäev

1. juuni
2. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi O. L. väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
3. jaanuari
4. a otsus väärteoasjas nr 4-1485/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O. L. kaitsja vandeadvokaadi abi Karina Lõhmus-Ein, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
5. juuni
6. a Istungil osalenud isikud O. L. kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo RESOLUTSIOON
7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
8. jaanuari
9. a kohtuotsus O. L. väärteoasjas.
10. Saata väärteoasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.
11. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. O. L-le koostati
13. juunil
14. a väärteoprotokoll selle kohta, et tal ei olnud mootorsõiduki juhina esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Kontrollimisel esitas ta ajutise juhiloa, mis kehtis kuni
15. juunini
16. a. Andmete kontrollimisel selgus aga, et Autoregistrikeskus (ARK) oli O. L. juhtimisõiguse ajavahemikuks
17. juunist kuni
18. juulini
19. a peatanud. Kohtuvälise menetleja
20. juuli
21. a otsusega karistati O. L. Liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi 50 trahviühiku (3000 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtis autot ajal, mil ta juhtimisõigus oli peatatud.
22. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tallinna Linnakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebaja leidis, et otsus oli väär, kuna
23. juunil
24. a juhtis ta autot ajutise juhiloaga antud juhtimisõiguse alusel. ARK otsusest tema juhtimisõiguse peatamise kohta ei olnud ta teadlik.
25. Tallinna Linnakohtu
26. jaanuari
27. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse kohaselt möönis O. L. kohtus, et ta oli teadlik, et kuna teda karistati
28. mail
29. a LS § 7422 lg 2 järgi, peatatakse tal juhtimisõigus. Samuti saadeti juhtimisõiguse peatamise otsus tema antud aadressile. Vastavalt LS 413 lg-le 10 vormistatakse juhtimisõiguse peatamine loa välja andnud asutuses 3 päeva jooksul jõustunud karistamisotsuse saamisest, otsus väljastatakse isikule posti teel. Kohus leidis, et O. L. väide, et ta ei ole juhtimisõiguse peatamise otsust kätte saanud, on paljasõnaline ja antud soovist vabaneda vastutusest. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
30. Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja advokaat Karina LõhmusEin, kes taotleb otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. Kassaator on seisukohal, et O. L. teos puuduvad väärteotunnused. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel järgitud hea halduse põhimõtteid " isikut ei ole menetlusest informeeritud ja talle ei ole antud võimalust vastuväidete esitamiseks. Kaebuses leitakse, et linnakohus ei ole lükanud ümber O. L. väidet selle kohta, et ta ei olnud ARK otsusest teadlik. Kohtuotsusest tuleneb üksnes seisukoht, et O. L. oleks pidanud aimama, et ta juhtimisõigus on peatatud, kuid sellel ei ole õiguslikku tähendust. Ühtlasi leitakse kaebuses, et tõendamiskoormis otsuse postitamise osas on kohtuvälisel menetlejal ning ARK kirjalik kinnitus postitamise kohta ei ole saadetu kättesaamise fakti tõendatuks lugemiseks piisav. Kassaator leiab, et postitamise fakti välja selgitamata jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine.
31. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas O. L. kaitsja vandeadvokaat A. Lillo kassatsioonkaebust ja palus selle rahuldada. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
32. Kõnealuses asjas ei ole vaidlust selle üle, et
33. mail
34. a koostatud kiirmenetluse otsuse alusel võeti O. L-lt juhiluba, kuid tema juhtimisõigus säilis ja talle väljastati ajutine juhiluba kehtivusega kuni
35. juunini
36. a. Selle kiirmenetluse otsuse alusel peatas ARK
37. juunil
38. a O. L. juhtimisõiguse üheks kuuks. Otsuses märgiti, et O. L. juhtimisõigus peatub otsuse tegemisest arvates ja juhtimisõiguse peatamise tähtaeg lõpeb
39. juulil
40. a. ARK väljastas juhtimisõiguse peatamise otsuse O. L-le posti teel.
41. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et juhiloa väljaandnud asutuse poolt juhtimisõiguse peatamine on haldusmenetlus, millele LS § 1 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse Haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades Liiklusseaduse erisusi.
42. Juhtimisõiguse peatamise otsus on haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes ning selle kehtivuse eelduseks on akti teatavakstegemine või kättetoimetamine adressaadile. Selle, HMS § 61 lg-s 1 sätestatud põhimõtte olulisust on korduvalt rõhutanud Riigikohtu halduskolleegium, märkides ühtlasi, et haldusakti teatavakstegemine tähendab akti adressaadile akti sisuga tutvumiseks reaalse võimaluse loomist, kusjuures akti teatavakstegemise vorm on vaba, kui seaduse või määrusega ei ole ette nähtud teisiti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi kohtuotsused asjas nr 3-3-1-3-01 - RT III 2001, 9, 101 ja nr 3-3-1-49-03 - RT III 2003, 24, 238).
43. Ka Liiklusseadus sisaldab juhtimisõiguse peatamise otsuse adressaadile teatavakstegemise või kätteandmise nõuet. Nii sätestab LS § 41 lg 5, et juhtimisõiguse peatamise otsus tehakse kahes eksemplaris, millest esimene antakse kohe pärast otsuse allakirjutamist isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril ning isik märgib otsuse teisele eksemplarile otsuse saamise kuupäeva. Sellisel juhul peatub sama paragrahvi lgst 6 tulenevalt juhtimisõigus otsuse tegemisest arvates. Juhtimisõiguse peatamist olukorras, kus isik ei viibi otsuse tegemise juures, reguleerib aga erinormina LS § 413 lg
44. Ka see säte nõuab isiku teavitamist otsusest - see saadetakse talle posti teel.
45. HMS § 26 lg 1 kohaselt saadetakse postiga kättetoimetamise korral dokument menetlusosalisele tähtkirjaga, kusjuures seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Liiklusseadus kasutab mõistet "posti teel" ega sätesta seega erandit, mistõttu ka juhtimisõiguse peatamise otsus tuleb posti teel kättetoimetamise korral saata isikule tähtkirjaga. Sellisel juhul on juhtimisõiguse peatamise otsuse kättetoimetamine tõendatud ja selle otsuse kehtivuse eeldus täidetud.
46. Kõnealuses väärteoasjas tuli Tallinna Linnakohtul O. L. kaebuse lahendamisel välja selgitada ka see, kas tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, on aset leidnud (VTMS § 133 p 2). Selle küsimuse lahendamiseks tuli kohtul tuvastada, kas juhtimisõiguse peatamise otsus toimetati O. L-le kätte seaduses ettenähtud korras. Selle korra mittejärgimisel tuli kohtul koostoimes asjas sisalduvate muude tõenditega, sealhulgas menetlusaluse isiku ütlustega selle kohta, et ta ei ole juhtimisõiguse peatamise otsust kätte saanud, hinnata, kas haldusakti teatavakstegemine või kättetoimetamine O. L-le on tõendatud. Kohus seda teinud ei ole ja on jätnud sellega uurimata ja kontrollimata olulise asjaolu, lahendamaks küsimust, kas O. L. teos esinevad väärteo tunnused. Riigikohtu kriminaalkolleegium loeb selle rikkumise kõnealuses asjas oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 mõttes, sest see on kaasa toonud põhjendamatu kohtuotsuse. Linnakohus märkis kohtuotsuses, et O. L. väide, et ta ei ole ARK otsust saanud, on paljasõnaline ja antud soovist vabaneda vastutusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kuna kohtuotsuses ei ole märgitud tõendeid, mille alusel on kohus asunud seisukohale, et O. L. on saanud ARK otsuse, on kohus rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet - väärteomenetluses ei ole menetlusalusel isikul oma süütuse tõendamise kohustust.
47. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
48. jaanuari
49. a kohtuotsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris