← Eesti

3-1-1-65-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-65-04 Otsuse kuupäev

  1. juuni
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi X AS väärteoasi Tolliseadustiku § 2832 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus väärteoasjas nr 414/2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maksu- ja Tolliamet, kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. juuni
  6. a Istungil osalenud isikud X AS esindaja vandeadvokaat Asko Pohla ning Maksu- ja Tolliameti esindaja Jaanus Jõgi Resolutsioon Tühistada Tallinna Linnakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsus X AS väärteoasjas ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. X AS-le
  10. novembril
  11. a koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli ajavahemikus
  12. novembrist 2002 kuni
  13. juunini 2003 selle aktsiaseltsi tollilaos oleva kaubaga tehtud ebaseaduslikke toiminguid. Väärteoprotokollis märgitu kohaselt oli 13 518 pudelit konjakiga "Belõi Aist" ära vahetatud erinevate konjaki, likööri, veini ja igasuguste muude erinevate siltidega ning sildita läbipaistvat vedelikku sisaldavate pudelitega, mis olid suletud plastmasskorgiga ja erinevate siltidega pruunikat vedelikku sisaldavate pudelitega; 23 konjakipudelit olid tühjendatud; 686 konjakipudelit oli lõhutud ja ära oli võetud 73 pudelit. Väärteoprotokolli kohaselt olid need toimingud kvalifitseeritavad Tolliseadustiku § 2832 lg 2 järgi. Kohtuvälise menetleja
  14. detsembri
  15. a otsusega karistati menetlusalust isikut väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest Tolliseadustiku § 2832 lg 2 järgi rahatrahviga 5000 krooni.
  16. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat A. Pohla, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei olnud ladustatud kauba kogus kindlaks tehtud, sest
  17. aastal kauba lattu paigutamisel viidi läbi üksnes kauba valikuline läbivaatus. Seega ei ole toll tuvastanud, kui suures koguses ja millist kaupa tegelikult üle tollipiiri toodi. Samuti ei olnud kaebaja arvates kindlaks määratud tunnuseid, millele ladustatud kaup peab vastama ning proove alkoholisisalduse selgitamiseks võeti vaid kaubapartii väikesest osast. Kuna on tõendamata, et ebaseaduslikke toiminguid tollilaos olnud kaubaga tegi menetlusalune isik, siis ei saa X AS vastutada Tolliseadustiku § 2832 lg 2 järgi.
  18. Tallinna Linnakohtu istungil nõustus Maksu- ja Tolliameti esindaja sellega, et kohtuvälise menetleja poolt Tolliseadustiku § 2832 lg 2 alusel tehtud karistusotsus tuleb tühistada, sest pole tõendatud, et menetlusalune isik oleks teinud tollijärelevalve all oleva kaubaga mingeid ebaseaduslike toiminguid. Samas aga leidis Maksu- ja Tolliameti esindaja, et X AS tegu tuleb ümber kvalifitseerida Tolliseadustiku § 2836 järgi, sest aktsiaselts ei ole perioodiliselt tollilaos paiknevat kaupa kontrollinud ega taganud seega kauba allesolekut.
  19. Tallinna Linnakohtu
  20. jaanuari
  21. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteoasjas menetlus. Kohus leidis, et kohtuväline menetleja ei ole järginud menetlusõigust, sest kuigi väärteoasja materjalide kohaselt osales menetluses tõlk, puuduvad allkirjad tõlgi hoiatamise kohta ning menetlusaluse isiku õigused ja kohustused tõlkis menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja ametnik ise. VTMS § 2 alusel oleks tulnud lähtuda kriminaalmenetluse regulatsioonist. KrMK § 112 lg 3 kohaselt aga tuleb tõlki hoiatada tõlkimisest keeldumise ja teadvalt vale tõlkimise eest. Linnakohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et väärtegu tuleks ümber kvalifitseerida Tolliseadustiku § 2836 järgi, sest see tähendaks väärteoprotokolli piirest väljumist. Ühtlasi leidis kohus, et kohtuväline menetleja oli ka
  22. detsembri
  23. a karistusotsuse tegemisel lubamatult väljunud väärteoprotokolli piirest. Selle otsuse järgi on menetlusaluse isiku väärteoks tegevusetus: tollijärelevalve all oleva kauba puutumatuse tagamata jätmine. Kuid väärteoprotokolli kohaselt kujutas X AS tegu endast tegevust: tollilaos oleva kaubaga ebaseaduslikke toimingute tegemist. Kohus leidis, et põhjendamatu oleks täies mahus rahuldada X AS poolt esitatud taotlust talle õigusabikulude hüvitamiseks summas 41
  24. 60 krooni ja luges antud kohtuasja puhul mõistlikuks kaitsjatasuks 25
  25. 60 krooni. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  26. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Maksu- ja Tolliameti esindaja Jaanus Jõgi, kes taotleb linnakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist, põhjendades seda järgmiselt. Kassaator leiab, et väärteomenetluses ei ole tõlgi hoiatamine vajalik. KarS § 318 näeb ette tõlgi vastutuse tõlkimisest keeldumise eest üksnes kohtueelses- või kohtumenetluses, mitte aga kohtuvälises menetluses. Seega puudub alus tõlgi hoiatamiseks kohtuvälises väärteomenetluses. Tõlgi hoiatamisega väärteomenetluses võib kaasneda, et tõlki ähvardaks oluliselt raskem õiguslik vastutus kui menetlusalust isikut. Kohus oleks pidanud kvalifitseerima kohtuvälise menetleja poolt ekslikult kvalifitseeritud väärteo Tolliseadustiku § 2836 järgi. Menetlusaluse isiku õigusabikulud ei ole usaldusväärselt tõendatud ja väljamõistetud summa pole mõistlik. Kassaatori arvates tuleks õigusabi kulude kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu halduskolleegiumi
  27. detsembril
  28. a kohtuasjas nr 3-3-1-55-00 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  29. aprillil
  30. a kohtuasjas nr 3-1-1-37-03 tehtud lahendeist.
  31. X AS kaitsja on kirjalikus vastuses seisukohal, et linnakohtu otsus on õige ja tuleb jätta muutmata järgmistel kaalutlustel: 6.1 Vastuses leitakse esmalt, et kui tõlgi osalemine on vajalik mistahes süüteomenetluses, tuleb tõlki menetlusaluse isiku õiguste tagamiseks hoiatada. Ühtlasi viidatakse VTMS §-le 24, mille kohaselt tõlk osaleb väärteomenetluses ning ta taandub või taandatakse kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras. Sellest nähtub, et tõlgi osalemisele väärteomenetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid. Kuna kriminaalmenetluses on tõlgi hoiatamine valetõlke eest nõutav, rakendub see nõue ka väärteomenetlusele. Ei ole mõeldav, et väärteomenetluses võiks tõlk teadlikult valesti tõlkida. 6.2 KarS § 318 kohaldamist väärteomenetluse puhul ei välista mõiste "kohtueelne menetlus" kasutamine. Kriminaalmenetluses toimuva kohtueelse menetluse ja kohtuvälise väärteomenetluse vahel puudub olemuslik erinevus. 6.3 Kohtuvälise menetleja ametnik ei oleks tohtinud ise menetlusalusele isikule tema õigusi tõlkida. Kuigi KrMK § 16 lg 1 kohaselt võib menetlus toimuda muus, menetlusosalistele arusaadavas keeles peale eesti keele, viidi käesoleval juhul menetlus läbi eesti keeles, seega oleks tulnud kaasata ka tõlk. 6.4 Isegi, kui tõlgi osalemine ei olnud kohustuslik ja teda ei pidanud valetõlke eest hoiatama, tuleb jätta kohtuotsus muutmata. Kohus lõpetas menetluse väärteo koosseisu puudumise tõttu menetlusaluse isiku käitumises, millega nõustus kohtuistungil ka kohtuvälise menetleja esindaja. Kohus ei saanud rikkumist ümber kvalifitseerida väärteoprotokolli piirest väljumata. 6.5 Õigusabikulude kandmine on tõendatud ja kulude suurus põhjendatud.
  32. Riigikohtu istungil jäid nii kassaator kui vastustaja oma varasemate seisukohtade juurde. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  33. Väärteomenetluse seadustiku §-s 2 on märgitud, et "kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi". Seaduse sellisest sõnastusest lähtuvalt tuleb väärteomenetluse raames mingi menetlustoimingu tegemisel kõigepealt vastata küsimusele, kas seda toimingut on Väärteomenetluse seadustikus reguleeritud. Kui Väärteomenetluse seadustikus regulatsioon puudub, tohib kriminaalmenetluse seaduses sätestatust hälbida vaid väärteomenetluse erisustele tuginevalt.
  34. Vastavalt VtMS §-s 24 sätestatule osaleb tõlk väärteomenetluses ja ta taandub või taandatakse kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates on kõnealuse seadusesätte mõte selles, et tõlgi osalemine väärteomenetluses peab toimuma täiel määral kriminaalmenetluse eeskirjade kohaselt ja mingitest väärteomenetluse erisustest tõlgi puhul rääkida ei saa. Seega oleks tõlgi rakendamisel ka käesolevas väärteoasjas tulnud lähtuda KrMK §-st 112 ja tõlki oleks tulnud hoiatada vastutusest KarS §-de 318 ja 321 järgi. Samas märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et erinevalt KrK §-des 173 ja 175 sätestatust, ei ole KarS §-des 318 ja 321 tõlgi vastutust enam seatud sõltuvusse tema eelnevast hoiatamisest.
  35. Kuid käesoleva väärteoasja esemeks ei ole tõlgi kriminaalvastutuse küsimus. Küsimus on selles, kas Tallinna Linnakohus oli kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja väärteoasjas menetluse lõpetamiseks õigustatud põhjendusel, et tõlki ei hoiatatud. Vastavalt VTMS § 150 lg 1 p-le 9 on väärteomenetluse olulise rikkumisega tegemist siis, kui väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda. Kuigi Tallinna Linnakohtu
  36. jaanuari
  37. a otsuses on kohtuvälisele menetlejale põhjendatult ette heidetud tõlgi osalemist sätestavate menetlusnormide rikkumist üksikute menetlustoimingute tegemisel, puudub siiski alus väita, et väärteoasja arutamine oleks toimunud tõlgi osavõtuta VTMS § 150 lg 1 p 9 mõttes. Samuti ei ole Tallinna Linnakohtu
  38. jaanuari
  39. a otsuses tõlgi osalemist sätestavate menetlusnormide rikkumist üksikute menetlustoimingute tegemisel ning sealhulgas ka tõlgi hoiatamata jätmist loetud väärteomenetlusõiguse muuks oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 mõttes. Arvestades seda, et käesoleva kohtuasja puhul ei ole tõusetunud tõlke sisulise ebaõigsuse küsimust, samuti asjaolu, et kooskõlas VTMS § 123 lg-le 2 peab kohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel arutama väärteoasja täies ulatuses ja saab seega kõrvaldada tõlgi osalemisega kohtuvälises menetluses seotud rikkumisi, on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates linnakohus tõlgi kaasamisega seotud menetlusnormide rikkumist kohtuvälises menetluses lugenud alusetult kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseks.
  40. Vastavalt VTMS §-le 87 arutab kohus väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust väärteoasjas nr 3-1-1-75-03 - RT III 2003, 21, 200) on kohtul nii üld- kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et väärteoprotokollis sisalduv järeldus, et "menetlusalune isik on toime pannud tollieeskirjade rikkumise, mis seisnes tollijärelevalve all oleva kaubaga ebaseaduslike toimingute tegemises" ei ole käsitatav mitte väärteokirjeldusena vaid Tolliseadustiku §-s 2832 ettenähtud väärteo koosseisu kirjeldusena ja seega õigusliku hinnanguna väärteoprotokolliga tuvastatule. Seega ei oleks linnakohus väljunud väärteokirjelduse piiridest, kui oleks kaalunud, kas väärteoprotokollis esitatud õiguslikku hinnangut väärteoprotokolliga tuvastatud faktilistele asjaoludele oleks saanud asendada Tolliseadustiku § 2836 sisalduva õigusliku hinnanguga ja kas seega oleks saanud õiguserikkumist kvalifitseerida ümber Tolliseadustiku viimatinimetatud sätte järgi.
  41. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 150 lg-st 2 ja § 174 p-st 7 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
  42. jaanuari
  43. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. Hannes Kiris, Lea Kivi, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.