Obsah (6)

§ 263§ 184§ 418§ 64§ 65§ 121

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-73-04 Otsuse kuupäev 6. juuli 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi V. B. süüdistusasi

§ 263p-de 1, 3 ja 4; § 184 lg 1 ning § 418 lg 1 järgi.

Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu

1. märtsi
2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. B. kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. juuni 2004 Istungil osalenud isikud V. B. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja prokurör Indrek Kalda Resolutsioon
4. Tühistada osaliselt Lääne Maakohtu
5. detsembri
6. a kohtuotsus, s.o V. B. süüditunnistamises

§ 263p 3 järgi ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.

märtsi

1. a kohtuotsus, millega jäeti Lääne Maakohtu otsus selles osas muutmata.
2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista V. B-lt riigieelarve tuludesse 1593 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks.
4. Lääne Maakohtul anda V. B-le kätte
5. detsembri
6. a kohtuotsuse originaalile vastav tõlge. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. V. B. anti kohtu alla süüdistuses

§ 263p-de 1, 3 ja 4; § 184 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi.

Koos temaga anti kohtu alla ka S. Š., V. K. ja J. L., kuid nende osas ei ole kassatsioonkaebust Riigikohtule esitatud.

§ 263p-de 1, 3 ja 4 järgi süüdistati V.

B. selles, et

1. jaanuaril
2. a 00.11 ja 00.50 vahel Haapsalus M. B-le kuuluva korteri rõdul, grupis V. K-ga ja S. Š. pani ta toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja ähvardades relvana kasutatava muu esemega. Süüdistatavad peksid korteris viibinud H. H. Üks süüdistatavatest pani kannatanu kõrile teravate servadega eseme, ähvardades politsei poole pöördumise korral teda tappa.

§ 184lg 1 järgi süüdistati V.

B. selles, et tuvastamata ajal, isikult ja kohas omandas ta 45 tabletti kogukaaluga 8,032 grammi, mis sisaldas 1,667 grammi (suur kogus) narkootilist ainet tenamfetamiini (MDA). Tablette hoidis ta oma elukohas, kuni politseitöötajad need 19. jaanuaril 2003. a sündmuskoha vaatluse käigus ära võtsid.

§ 418lg 1 alusel süüdistati V.

B. selles, et tuvastamata ajal , isikult ja kohas omandas ta ebaseaduslikult tulirelva laskemoona ja hoidis seda ebaseaduslikult oma elukohas, kuni politseitöötajad selle

1. jaanuaril
2. a läbiotsimise käigus ära võtsid.
3. Lääne Maakohtu
4. detsembri
5. a kohtuotsusega tunnistati V. B. süüdi ja teda karistati vangistusega

§ 263

p-de 1, 3 ja 4 järgi 2 aastaks ja 6 kuuks;

§ 184

lg 1 järgi 1 aastaks ja 6 kuuks ning

§ 418

lg 1 järgi 2 kuuks.

§ 64lg 1 alusel mõisteti V.

B-le raskeimat üksikkaristust suurendades liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati liitkaristust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti V. B-le 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määrati 19. jaanuar 2003. a. Muuhulgas märkis maakohus kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas, et V. B. süüdistus

§ 263p 3 järgi ei ole tõendatud ja seetõttu jättis kohus selle punkti V.

B. ja S. Šapovalovi süüdistusest välja. Kohtu arvates ei saa terava esemega tapmisähvardust käsitada avaliku korra raske rikkumisena, sest see konkreetne käitumisakt ei häirinud teiste majaelanike rahu. Muus osas leidis maakohus, et V. B-le süüksarvatud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud. 3. Maakohtu otsuse peale esitas teiste hulgas apellatsioonkaebuse V. B., kes taotles kohtuotsuse tühistamist tema süüdimõistmise ja karistamise osas

§ 263p-de 1, 3 ja 4 ja § 184 lg 1 järgi.

Süüdistuse

§ 263

p-de 1, 3, ja 4 järgi palus ta ümber kvalifitseerida

§ 121järgi, sest H.

H. peksis ta seetõttu, et viimane viibis loata tema korteris. Ta ei soovinud rikkuda naabrite rahu. Süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi palus ta ennast õigeks mõista, sest korterist leitud tabletid ei olnud tema omad. Ta arvab, et need võisid kuulda võõrastele isikutele, kes tema korteris loata viibisid.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a kohtuotsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebused, s.h V. B. kaebus, jäeti rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SELGITUSED RIIGIKOHTUS
4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas V. B. kassatsioonkaebuse, milles palus nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tema süüdimõistmise osas tühistada ja saata kriminaalasi selles osas tagasi maakohtule uueks arutamiseks järgmistel motiividel. 5.1 Ringkonnakohus jättis jõusse maakohtu ebaseadusliku kohtuotsuse, mille resolutiivosa on vastuolus motiveeriva osaga. Kuigi maakohus märkis otsuse motiveerivas osas, et V. B. süü

§ 263

p 3 järgi on tõendamata, on ta selle punkti järgi resolutiivosas ikka süüdi tunnistatud. Maakohtu otsuse venekeelse tõlke resolutiivosast on aga süüdistus

§ 263üldse välja jäänud.

5.2 Lisaks eeltoodule ei ole kassaator nõus enda süüditunnistamisega avaliku korra raskes rikkumises ja palub süüdistuse ümber kvalifitseerida

121 järgi. Seejuures kordab ta apellatsioonkaebuses toodud põhjendusi. 5.3

§ 184

lg 1 järgi süüdimõistmise osas osutab kassaator kriminaalmenetluse seaduse olulisele rikkumisele kohtueelses menetluses, mis seisnes selles, et sündmuskoha vaatluse käigus teostasid politseitöötajad tema magamistoas sanktsioneerimata läbiotsimise. Ebaseadusliku läbiotsimise käigus leitud tabletid ja nende põhjal läbi viidud ekspertiisi tulemus ei saa olla lubatud tõenditeks tema vastu.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungi kaitsja toetas kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kassatsioonkaebuses esitatud väide, et Lääne Maakohtu otsuse kirjeldav-motiveeriv osa ja resolutiivosa ei ole süüdistuses

§ 263p-de 1, 3 ja 4 järgi omavahel kooskõlas, on põhjendatud.

Kohtuotsuse motiveerivas osas (lk 10) on kohus märkinud, et kohus jätab V. B. ja S. Š. süüdistusest tõendamatuse tõttu välja relvana kasutatava muu esemega ähvardamise, mis on kvalifitseeritud

§ 263p 3 järgi.

Samas on kohtuotsuse resolutiivosas (lk 20) V. Berendejev süüdi tunnistatud

§ 263p-de 1, 3 ja 4 järgi.

Seda vastuolu ei ole ringkonnakohus kõrvaldanud, sest jättis maakohtu otsuse muutmata. Sellega on nii maa- kui ka ringkonnakohus V. B. suhtes kohaldanud kriminaalseadust ebaõigesti, sest kohaldasid kohaldamisele mittekuulunud seadust. 8. V. B. süüditunnistamise ja karistamise osas

§ 263

p-de 1 ja 4 ning § 184 lg 1 järgi on ringkonna- ja maakohtu otsused seaduslikud ja põhjendatud ning ei kuulu seetõttu muutmisele ega tühistamisele. Kassatsioonkaebuses toodud põhjendusi on mõlemad kohtud kaalunud ja need põhjendatult alusetuteks tunnistanud. Kassatsioonkaebuses küll ei nõustuta kohtute poolt uuritud tõenditele antud hinnanguga, kuid seejuures ei ole näidatud, et kohtud oleksid tõendite hindamisel rikkunud kriminaalmenetluse seadust või kohaldanud selles osas otsuse tegemisel ebaõigesti kriminaalseadust. 9. Kassatsioonkaebuse väide, et süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi on eeluurimisel tõendite kogumisel rikutud kriminaalmenetluse seadust ei vasta AKKS § 37 lg 3 nõuetele, sest selles osas apellatsioonkaebust ei esitatud.

1. Kriminaaltoimikust nähtub, et V. B-le väljastatud Lääne Maakohtu kohtuotsuse tõlge ei vasta mitmes osas originaalile. Lääne Maakohtul tuleb tagada V. B-le kohtuotsuse originaalile vastava tõlke kätteandmine.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Lääne Maakohtu otsuse osas, millega V. B. tunnistati süüdi

§ 263

p 3 järgi ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse osas, millega maakohtu otsus jäeti muuhulgas muutmata ka V. B. süüditunnistamises

§ 263p 3 järgi.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar