← Eesti

3-1-1-76-04

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-76-04 Määruse kuupäev

  1. juuli 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi Rustem Magsumovi süüdistusasi KrK § 2102 lg 1; § 15 lg 2 ja § 76 lg 2 ning § 2023 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. mail
  3. a eelmenetluses tehtud määrus nr 2-1-506-04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rustem Magsumovi erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. juuni
  5. a Istungil osalenud isikud R. Magsumovi kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja Resolutsioon prokurör Heili Sepp
  6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  7. mai
  8. a määrus Rustem Magsumovi süüdistusasjas ja saata kriminaalasi samale ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
  9. Erikaebus rahuldada osaliselt.
  10. Mõista Rustem Magsumovilt riigituludesse välja kohtukuluna 1593 (üks tuhat viissada üheksakümmend kolm) krooni kaitsjatasu kaitsja osalemise eest Riigikohtu istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. R. Magsumov anti kohtu alla KrK § 2102 lg 1, § 15 lg 2 ja § 76 lg 2 ning § 2023 lg 1 järgi
  12. a veebruaris ja märtsis toimepandud tegude eest. Tallinna Linnakohtu
  13. aprilli
  14. a määrusega lõpetati R. Magsumovi suhtes kriminaalmenetlus KrMK § 5 lg 1 p 3 ja § 220 lg 1, KrK § 53 lg 1 ning KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 alusel seoses kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaegade möödumisega. Samades kuritegudes esitatud süüdistuses tegi
  15. juulil
  16. a kohtuotsuse Kaasani linna Moskva Rajoonikohus, kuid prokuröri protesti alusel tühistati see otsus kõrgema astme kohtu poolt.
  17. Linnakohus leidis, et
  18. septembril
  19. a R. Magsumovi süüdistatavana kohtu alla andmise ajaks oli temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemisest möödunud viis aastat, mille jooksul pole ta end kohtupidamise eest varjanud ega uut kuritegu toime pannud. R. Magsumovit selle tähtaja jooksul kohtu alla ei antud. Arvestades KarS § 81 lg-st 1 tulenevat keeldu aegumise korral kuriteo toime pannud isikut süüdi mõista ja karistada, KrMK § 5 lg 1 p-s 3 sätestatud nõuet aegumistähtaja möödumisel kriminaalmenetlus lõpetada, ning asjaolu, et kuriteo aegumine ilmnes kohtuliku arutamise staadiumis, lõpetas kohus menetluse määrusega, lahendamata R. Magsumovi süüküsimust.
  20. Prokurör esitas linnakohtu määruse peale apellatsioonprotesti, milles taotles määruse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ning R. Magsumovi süüditunnistamist KrK § 2102 lg 1, § 76 lg 2 ja §15 lg 2 ning § 2023 lg 1 järgi. Apellatsioonprotestis leiti, et KrK § 53 lg 3 kohaselt aegumine peatub, kui kuriteo toimepannud isik ennast uurimise või kohtu eest varjab. Neil juhtudel aegumine uueneb ajast, mil isik kinni peeti või ilmus süü ülestunnistamisele. Asjaolu, et R. Magsumov lahkus Vene Föderatsioonist jäädavalt ajal, mil kriminaalasja menetlus tema suhtes ei olnud lõppenud, annab alust väita, et ta asus kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Seega ei olnud R. Magsumovi süüdistuses kirjeldatud teod tema kohtu alla andmise ajaks aegunud.
  21. Tallinna Ringkonnakohtu
  22. mail
  23. a eelmenetluses tehtud määrusega linnakohtu määrus tühistati ja kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks kohtulikuks arutamiseks. Ringkonnakohus põhjendas määrust järgmiselt. 4.1 Linnakohus, andmata hinnangut, kas R. Magsumovile inkrimineeritud teod on kuriteod ja kas need teod on toime pannud R. Magsumov, rikkus KrMK § 220 lg 1 sätteid sellega, et ei lõpetanud kriminaalmenetlust põhistatud ehk motiveeritud määrusega. See on kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. Linnakohus ei uurinud tõendeid ja seetõttu ei olnud seda rikkumist võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. 4.2 R. Magsumovi käitumist ei saa vaadelda kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisena. Ta lahkus Venemaalt oma alalisse elukohta Eesti Vabariigis peale seda, kui tema suhtes oli langetatud süüdimõistev kohtuotsus, millega teda karistati tingimusliku vabadusekaotusega. Lahkumise põhjuseks oli asjaolu, et R. Magsumovil puudusid rahalised vahendid tasuliste õpingute jätkamiseks. Riigist lahkumise keeldu ega muid tõkendeid tema suhtes ei kohaldatud. Usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et R. Magsumov teadis, et kohtuotsus tema suhtes tühistati ja kohtumenetlus jätkub, kriminaalasjas ei ole. 4.3 Kriminaalvastutusele võtmise aegumise katkemise küsimuse otsustamisel ei ole süüdistatava menetlusest kõrvalehoidumise küsimus määrava tähtsusega. Kuna menetletakse ühte ja sama kriminaalasja, siis juba peale R. Magsumovi kohtu alla andmist Venemaal, ei saa rääkida kriminaalvastutusele võtmise aegumisest KrK § 53 mõttes. 4.4 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et nii eeluurimisorganitele kui ka kohtule oli teada, et R. Magsumov on Eesti Vabariigi kodanik ja ka tema alalise elukoha aadress Eestis.
  24. septembril
  25. a saadi R. Magsumovi vanaemalt informatsioon, et R. Magsumov lahkus Eesti Vabariiki oma alalisse elukohta. Seega piisanuks, kui oleks kontrollitud, kas R. Magsumov elab ka faktiliselt oma alalises elukohas ja siis pöördutud Eesti Vabariigi poole taotlusega kriminaalmenetluse alustamiseks tema suhtes vastavalt kahepoolsele lepingule. Selle asemel kuulutati R. Magsumov
  26. septembril
  27. a Venemaal tagaotsitavaks. Kuid isegi kui lugeda R. Magsumovi tagaotsitavaks kuulutamine seaduslikuks menetlustoiminguks, siis järgmine menetlustoiming oli taotlus Eesti Vabariigile R. Magsumovi suhtes kriminaalasja algatamiseks ja see on dateeritud
  28. novembri
  29. a kuupäevaga, s.o. kahe menetlustoimingu vahele on jäänud üle 5-aastane tähtaeg, mis toob KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 järgi kaasa teise astme kuriteo aegumise. 4.5 Juba alustatud kriminaalmenetluse käigus kuriteo aegumise kohaldamine eeldab, et on möödunud aegumistähtaeg ja kahtlustatav või süüdistatav ei vaidle aegumise kohaldamisele vastu. See aga tähendab, et enne aegumise kohaldamise kaalumist peab kriminaalasja menetleja kontrollima, kas ei esine KrMK § 5 lg 1 p-des 1 või 2 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid. Kui puudub kuriteosündmus või puudub kuriteokoosseis, siis ei ole võimalik enam kriminaalmenetlust lõpetada kuriteo aegumise tõttu, sest kui tegu ei ole kuritegu, ei kehti selle teo suhtes ka kuriteo aegumise tähtajad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  30. R. Magsumov esitas Tallinna Ringkonnakohtu
  31. mai
  32. a määruse peale erikaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja linnakohtu määruse muutmata jätmist. Kaebaja leiab, et ringkonnakohtu viited Vene Föderatsiooni kriminaal- ja menetlusseadusele tema kriminaalasja arutamisel on alusetud, sest need on vastuolus EV Põhiseaduse §-ga 146, KarS §-ga 7, KrMK § 11 lgga 1 ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise õigusabi lepinguga. Teda anti Eesti Vabariigis alusetult kohtu alla süüdistuses, milles ta oli juba faktiliselt süüdi mõistetud. Ta ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et ta on Eesti kohtute jaoks kohtualuseks alates
  33. juulist
  34. a ning et sellest hetkest on tema kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaeg peatunud. Seoses aegumistähtaja möödumisega oli kriminaalmenetluse alustamine Eesti Vabariigis tema suhtes põhjendamatu. Ringkonnakohus eksis tema tegevuse kvalifitseerimisega KarS § 184 järgi, sest see võiks olla kvalifitseeritud vaid KarS § 183 järgi. Kaebaja leiab, et alates
  35. jaanuarist
  36. a KrMK § 220 lg-sse 1 sisse viidud muudatus, mille kohaselt võib kohtuistungil kriminaalmenetluse lõpetada, kui tuvastatakse KrMK § 5 lg-s 3 sätestatud asjaolud, kergendab tema olukorda ning peab seetõttu omama tagasiulatuvat jõudu.
  37. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil kaitsja toetas erikaebust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör vaidles erikaebusele vastu ja taotles ringkonnakohtu määruse muutmata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  38. AKKS 72 lg 1 ja § 14 lg 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus eelmenetluses kohtumääruse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks, kui kohtuistungi ettevalmistamise käigus tuvastatakse kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, mis välistavad kohtuotsuse seaduslikkuse. AKKS § 20 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme lahendi seaduslikkust ja põhjendatust esitatud kaebuse või protesti piires seaduses ettenähtud eranditega. Nende sätete alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et kaebuses või protestis tõstatatud küsimusi saab ringkonnakohus lahendada üksnes asja apellatsiooni korras läbivaatamisel, mitte aga eelmenetluses. Ainsaks erandiks on küsimused, mis seonduvad kriminaalmenetluse seaduse oluliste rikkumistega AKKS § 39 lg-te 3 ja 4 mõttes.
  39. Käesolevas asjas on ringkonnakohus aga eelmenetluse istungil tehtud määruses lahendanud prokuröri protesti sisuliselt, sest määruses on võetud seisukoht kõigi protestis tõstatatud küsimuste suhtes. Nii on määruses muuhulgas lahendatud ka asjas põhilisi vaidlusaluseid küsimusi - kas süüdistuses kirjeldatud R. Magsumovi teod on aegunud või mitte ja kas aegumise ilmnemisel kohtuistungil oli kohus õigustatud kriminaalasja menetluse lõpetama. Neid küsimusi oli ringkonnakohus õigustatud lahendama aga üksnes asja sisulisel arutamisel, mitte eelmenetluses. Alles pärast nendele põhiküsimustele vastamist sai ringkonnakohus kaaluda, kas esimese astme kohus oli kohustatud uurima ja hindama kõiki kohtule esitatud tõendeid ja tegema nende alusel motiveeritud kohtulahendi või on esimese astme kohtu määrus kriminaalasjas menetluse lõpetamise kohta seaduslik.
  40. Ringkonnakohtu põhistused, et esimese astme kohus ei ole uurinud tõendeid ja määruses ei ole antud hinnangut, kas kohtualune on süüdistuses kirjeldatud teod toime pannud ja kas need teod on kuriteod, ei ole õigustatud. Tõendite uurimise ja nende hindamise kohustuse saanuks ringkonnakohus esimese astme kohtule panna üksnes siis, kui ta asja sisulisel läbivaatamisel oleks asunud seisukohale, et esimese astme kohtu poolt kriminaalmenetluse lõpetamine oli ebaseaduslik. Motiivide puudumine vastavalt AKKS § 39 lg-tele 3 ja 4 oleks võinud olla esimese astme kohtu määruse tühistamise aluseks juhul, kui kohus ei oleks motiveerinud kriminaalasjas menetluse lõpetamist, kuid selles osas ei ole ringkonnakohus esimese astme kohtule etteheidet teinud.
  41. Ringkonnakohtu poolt eelmenetluses tehtud määrusega selliste küsimuste lahendamist, mille lahendamine peab toimuma asja sisulisel arutamisel, tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel, sest see takistab seadusliku ja põhjendatud kohtulahendi tegemist.
  42. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 72 lg-st 2, § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  43. mail
  44. a eelmenetluse määruse R. Magsumovi süüdistusasjas ja saadab kriminaalasja samale ringkonnakohtule apellatsiooni korras läbivaatamiseks. Seejuures märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et seoses Kriminaalmenetluse koodeksis
  45. jaanuaril
  46. a jõustunud muudatustega on kuriteo aegumise ja kriminaalasjas menetluse lõpetamise probleemistikku käsitletud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  47. juuni
  48. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-56-
  49. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.