3-1-1-77-04

MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise koht ja kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1-1-77-04 Tartu, 8 juuli 2004 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kriminaalasi Viktor Kondratjuki süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku

1. juuni
2. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata Viktor Kondratjuki apellatsioonkaebus Tallinna Linnakohtu
3. mai
4. a otsuse peale Viktor Kondratjuk, erikaebus
5. juuni 2004 Viktor Kondratjuki kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Heili Sepp RESOLUTSIOON
6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
7. juuni
8. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata Viktor Kondratjuki apellatsioonkaebus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
9. Erikaebus rahuldada.
10. Arvata kaitsjatasu 708 (seitsesada kaheksa) krooni kohtukuludesse, mille väljamõistmine lahendada KrMK §-s 89 sätestatud korras. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Viktor Kondratjuk anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et tema, olles eelnevalt karistatud narkootilise aine käitlemise eest, käitles ajavahemikul jaanuar - veebruar 2004 taas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet. Ta omandas edasiandmise eesmärgil suures koguses heroiini, pakendas selle väiksemateks kogusteks ning müüs seejärel edasi.
12. Tallinna Linnakohtu
13. mai
14. a otsusega tunnistati V. Kondratjuk süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati nelja-aastase vangistusega. Kohtuotsuses märgiti, et V. Kondratjuk tunnistas ennast talle esitatud süüdistusest täielikult süüdi, mille tulemusena sõlmiti lihtmenetluse kokkulepe. Viimase kohaselt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, samuti jõuti kokkuleppele prokuröri poolt nõutud karistuse osas. Kohus nõustus lihtmenetluse kokkuleppega ning tunnistas kohtualuse süüdi leppes märgitud tingimustel.
15. Linnakohtu otsuse peale esitas V. Kondratjuk apellatsioonkaebuse, milles eitas narkootilise aine müümist ja väitis, et pole end selles tegevuses kunagi süüdi tunnistanud. Samuti märkis ta, et ei ole sellist kokkulepet sõlminud ja taotles karistuse vähendamist.
16. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
17. juuni
18. a määrusega tagastati V. Kondratjuki apellatsioonkaebus läbivaatamatult. Kohtunik märkis, et V. Kondratjuk on vaidlustanud linnakohtu otsuse küsimustes, mis on leidnud käsitlemist lihtmenetluse kokkuleppes. Nii kirjutas kohtualune alla lihtmenetluse kokkuleppele, vaidlustamata seejuures narkootilise aine edasiandmist ega karistust. Lihtmenetluse läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest võttis osa kohtualuse kaitsja. Määruses märgitakse veel, et ka linnakohtu istungil avaldas kohtualune, et kokkulepe sõlmiti tema vabal tahtel ja ta jäi lihtmenetluse kokkuleppe juurde. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
19. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
20. juuni
21. a määruse peale esitas V. Kondratjuk erikaebuse, milles palub selle määruse tühistada ning saata kriminaalasja tagasi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse sisuliseks lahendamiseks, sest aset on leidnud lihtmenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumine. V. Kondratjuk väidab, et on ennast süüdi tunnistanud küll narkootilise aine omandamises ja hoidmises, kuid mitte kordagi edasiandmises. Ta kinnitab, et andis lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimisel allkirja paberile, kus ei kajastunud tema nõusolek süüdistuse selle punktiga. Samuti ei kajastunud tema poolt allkirjastatud paberil talle mõistetud karistuse suurus. Nendest asjaoludest teavitas ta ka linnakohut.
22. Riigikohtu istungil toetas kaitsja erikaebust. Prokurör leidis, et tulenevalt AKKS § 5 lg-st 3 tagastas ringkonnakohus kaebuse põhjendatult läbivaatamatult ja palus jätta ringkonnakohtu määruse muutmata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
23. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku § 5 lg 3 kohaselt võib kohtualune lihtmenetluse kohaldamisel esitada apellatsioonkaebuse ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.
24. Lihtmenetluse kohaldamise alused sätestas KrMK §
25. Selle paragrahvi esimese lõike kohaselt oli lihtmenetluse kohaldamise eelduseks, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav (kohtualune) on end esitatud süüdistuses täies mahus süüdi tunnistanud. Sama paragrahvi teine lõige välistab lihtmenetluse kohaldamise juhul, kui süüdistatav (kohtualune) sellega ei nõustu.
26. Kõnealuses asjas põhjendas kohtualune apellatsioonkaebuse esitamist järgmiste rikkumistega. Süüdistuses on valesti märgitud tema sünni- ja elukoht; süüdistuskokkuvõttes arvatakse talle süüks ka narkootilise aine müümist, tema ei ole aga seda omaks võtnud; süüdistuskokkuvõttes loetletud tunnistajate ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseks; vastupidiselt kohtuotsuses märgitule ei ole kohtualune end täielikult süüdi tunnistanud ega sõlminud kokkulepet nelja-aastase vangistuse osas; kohtuistung toimus talle liiga ootamatult ja nii ei saanud ta end istungiks piisavalt ette valmistada; prokurör avaldas kohtualusele survet, et ta end süüdi tunnistaks.
27. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et nendest põhjendustest väärivad apellatsioonkaebuse lubatavuse aspektist tähelepanu kohtualuse väited selle kohta, et ta ei ole end esitatud süüdistuses täies mahus süüdi tunnistanud ega ole sõlminud lihtmenetluse sellist kokkulepet, milles oleks märgitud, et teda karistatakse nelja-aastase vangistusega. Sellega on kohtualune kaevanud otseselt lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale ja selles osas tuli tema apellatsioonkaebust lahendada AKKS IVI peatüki sätete kohaselt, mitte aga anda neile hinnangut kaebust läbivaatamatult tagastades. Jättes kõnealusel juhul kohtualuse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, rikkus ringkonnakohus kriminaalmenetluse seadust AKKS § 39 lg 4 mõttes.
28. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku
29. juuni
30. a määruse, millega jäeti läbi vaatamata V. Kondratjuki apellatsioonkaebus ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar