← Eesti

3-1-1-69-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-69-04 Otsuse kuupäev

  1. juuli
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi M. P. süüdistuses KarS §-de 329 ja 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. märtsi
  4. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Riigiprokuröri Alar Kirs, kassatsioonprotest Asja läbivaatamise kuupäev
  5. juuni
  6. a Istungil osalenud isikud M. P. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Anne Talp Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  8. märtsi
  9. a kohtuotsus osas, millega M. P. mõisteti õigeks KarS § 329 järgi ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
  10. Mõista M. P-lt riigieelarve tuludesse 708 krooni kohtukulu seoses kaitsja esinemisega Riigikohtus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Järva Maakohtu
  12. jaanuari
  13. a kohtuotsusega tunnistati M. P. süüdi KarS § 329 ja § 424 järgi ning teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel 7-kuulise vangistusega. Lisakaristusena võeti temalt KarS § 50 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks ja 6 kuuks. M. P. tunnistati KarS § 424 järgi süüdi selles, et olles isikuks, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (Tartu Maakohtu
  14. mai
  15. a kohtuotsusega 8 kuud vabadusekaotust ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks), juhtis ta
  16. augustil
  17. a alkoholijoobes mootorsõidukit Järvamaal Pärnu-Rakvere-Sõmeru teel. Kars § 329 järgi tunnistati M. P. süüdi selles, et ta hoidus kõrvale täitmisele pööratud Tartu Maakohtu
  18. mai
  19. a kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest ja juhtis
  20. augustil
  21. a taas mootorsõidukit alkoholijoobes. Maakohus leidis, et M. P-le süüksarvatud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud. Kuna kohtualust on varem samalaadse kuriteo eest karistatud vangistusega, kuid karistus ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki, pidas kohus õigeks karistada teda taas vangistusega.
  22. M. P. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles oli nõus enda süüditunnistamisega KarS § 424 järgi, kuid vaidles vastu süüdistusele KarS § 329 järgi. Ta selgitas, et temale teadaolevalt hakkas
  23. mai
  24. a kohtuotsusega kohaldatud lisakaristus - mootorsõiduki 2-aastane juhtimiskeeld - kehtima otsuse tegemisest, mitte aga põhikaristusena mõistetud vangistuse ärakandmisest. Apellant oli arvamusel, et uue õiguserikkumise toimepanemise ajaks oli ta lisakaristuse ära kandnud.
  25. a märtsis sooritas ta ARK Tartu büroos teooria- ja sõidueksami ning talle väljastati juhiluba EE 615038 kehtivusega kuni
  26. aprillini
  27. a. Eeltoodu põhjal palus M. P. end süüdistuses KarS § 329 järgi õigeks mõista, kergendada karistust ja mõista talle KarS § 424 järgi rahatrahv.
  28. Tallinna Ringkonnakohtu
  29. märtsi
  30. a kohtuotsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ja M. P. mõisteti süüdistuses KarS § 329 järgi õigeks süüteokoosseisu puudumise tõttu. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus ei nõustunud apellandiga selles, et käesolevas kriminaalasjas arutatava kuriteo toimepanemise ajaks oli eelmise kohtuotsusega mõistetud lisakaristus kantud. Kohus märkis, et KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb mõistetud lisakaristuse tähtaeg põhikaristuse kogu kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. See tähendab, et M. P. 2-aastane juhtimiskeeld hakkas kehtima pärast tema vabanemisest ja uue õigusrikkumise pani ta toime lisakaristuse kandmise ajal. Sõltumata eeltoodust mõistis ringkonnakohus M. P. süüdistuses KarS § 329 järgi õigeks. Kohus rõhutas, et nimetatud paragrahv näeb ette kriminaalvastutuse riigi poolt täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistusest kõrvalehoidumise eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kriminaalasjas tõendeid, mis kinnitaksid, et Tartu Maakohtu
  31. mai
  32. a otsus oleks täitmisele pööratud. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse teatisest nähtub, et liiklusregistris puudus märge M. P. juhtimisõiguse äravõtmise kohta kohtuotsuse alusel. Seetõttu saigi võimalikuks uue juhiloa väljastamine ajal, mil M. P. suhtes kehtis kohtuotsuse alusel keeld mootorsõidukit juhtida. Ringkonnakohus tuli järeldusele, et M. P. käitumises puuduvad KarS §-s 329 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, sest see paragrahv näeb ette kriminaalvastutuse üksnes riigi poolt täitmisele pööratud kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. KarS § 424 järgi mõistetud karistuse jättis ringkonnakohus muutmata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  33. Riigiprokurör Alar Kirs esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonprotesti, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsus M. P. õigeksmõistmises KarS § 329 järgi kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks. 4.1 Protesti esitaja on seisukohal, et kuigi M. P. juhtimisõiguse äravõtmine Tartu Maakohtu
  34. mai
  35. a otsusega ei kajastunud Autoregistrikeskuse andmebaasis, ei oma see asjaolu õiguslikku tähendust tema teo kvalifitseerimisel KarS § 329 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M. P., asudes
  36. a märtsis juhtimisõigust taastama, ei teavitanud Autoregistrikeskuse Tartu bürood, et tema juhtimisõigus on kohtuotsusega ära võetud ning selle tulemusena osutus võimalikuks eksami sooritamise järel juhtimisõiguse taastamine. 4.2 Prokurör ei pea õigeks ringkonnakohtu järeldust, et KarS § 329 kuriteokoosseis sätestab kriminaalvastutuse üksnes riigi poolt täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. Kassaator märgib, et kohtupraktika kohaselt on juhtimisõiguseta isikul keelatud sõidukit juhtida sõltumata sellest, kas tema juhiload on reaalsest ära võetud ja piirangumärge vastavasse registrisse kantud. Prokurör rõhutab, et karistusena kohaldatud juhtimiskeeld on täidetav süüdimõistetu enda poolt, viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendites nr 3-1-1-103-00 ja 3-1-1-112-00 väljendatud seisukohtadele. RIIGIKOHTU KRIMINALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  37. Kriminaalasja ringkonnakohtus läbivaatamise ajal reguleeris kohtuotsuse täitmisele pööramist KrMK § 3311, mille kohaselt füüsilisele isikule mõistetud lisakaristuse täitmisele pööramiseks tuleb kohtuotsus saata asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguse äravõtmiseks. Selline regulatsioon kehtib aga alates
  38. septembrist
  39. a. M. P-le karistuse mõistmise ja selle täitmisele pööramise ajal ei olnud lisakaristuse täitmisele pööramine kriminaalmenetluse koodeksis eraldi reguleeritud. Seetõttu juhinduti Täitemenetluse seadustiku § 92 lg-st 1, mille kohaselt teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise otsus kuulus täitmisele kohtutäituri vahenduseta. 5.
  40. Kuna see regulatsioon oli ebapiisav, märkis Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-00 (RT III 2001, 2, 17) tehtud otsuses, et teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal töötamise õiguse äravõtmise, samuti riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmise otsus kuuluvad täitmisele ilma täitevosakonna vahenduseta ja nende täitmisel ei peeta võimalikuks ning vajalikuks teiste asutuste vastavat tegevust, so neid täidavad süüdimõistetud ise. KrK § 1762 süstemaatilise tõlgendamise tulemusena leidis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et selles paragrahvis sisustatakse kohtuotsuse täitmisele pööramise mõistet laiemalt, kui seda on tehtud KrMK § 329 lg-s
  41. Jõustunud kohtuotsuse täitmisele pööramine KrMK § 329 lg 3 mõttes on üksnes tehnilise iseloomuga meetmeks, mille kasutamisest või mittekasutamisest ei saa sõltuda vajadus tagada kohtuotsuse täitmist KrK §-s 1762 sätestatud kriminaalõigusliku meetme abil. 5.
  42. Nagu nähtub käesoleva kriminaalasja materjalidest, oli kohtuotsus täitmisele pööratud - M. P. kandis talle mõistetud vabadusekaotuslikku karistust ning andmed tema karistuste kohta olid kantud ka karistusregistrisse. Tartu Maakohtu kohtuasjast nr. 1-790/00 selgub, et kohtuotsuse ärakiri oli saadetud ka Tartu Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve Talitusele. Seega tolleaegse kohtupraktika kohaselt oli M. P-le mõistetud lisakaristus täitmisele pööratud ning viimane oli kohustatud ise hoiduma kohtuotsusega sätestatud piirangute rikkumisest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et juba täitmisele pööratud kohtuotsuse suhtes ei saa üle aasta hiljem jõustunud KrMK § 3311 omada tagasiulatuvat jõudu, kuna üldpõhimõtte kohaselt kohaldatakse menetlustoimingutele seadust, mis kehtib nende tegemise ajal. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht selles, et käesolevas asjas pole täidetud KarS § 329 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Seetõttu tuleb see kohtuotsus tühistada. Asja uuel arutamisel on aga vaja silmas pidada, kas ja mil viisil võis M. P. karistusandmete mittekajastumine liiklusregistris mõjutada KarS § 329 süüteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes AKKS § 63 lg-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, tuleb ringkonnakohtu otsus M. P. õigeksmõistmises KarS § 329 järgi tühistada ja asi selles osas saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.