← Eesti

3-4-1-19-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-19-04 Otsuse kuupäev 9. august 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton ning liikmed Ants Kull ja Jüri Põld Kohtuasi Toomas Välimäe, Andres Pästl

) § 44 lg-le 3 korraldab volikogu esimehe ja aseesimehe valimised valla või linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

  1. aprilli
  2. a istungil ei korraldanud volikogu esimehe valimist Rae Valla Valimiskomisjon. Samuti ei tehtud istungil valimistulemusi kindlaks valimiskomisjoni poolt. 4) Rae Vallavolikogu tegevusele, toimingutele ja otsustele õigusliku hinnangu andmine pole Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 85 teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle maavanem. 5) Kuna Rae Vallavolikogu
  3. aprilli
  4. a istungil ei korraldanud

§ 44

lg 3 kohaselt volikogu esimehe valimist valimiskomisjon ja hinnang volikogu esimehe valimise seaduslikkuse üle anti üle kahe kuu hiljem, ei saa Rae Valla Valimiskomisjoni

  1. juuli
  2. a otsust nr 5 lugeda seadusega kooskõlas olevaks.
  3. T. Välimäe, A. Pästlane, M. Valgma, R. Uukkivi, T. Lelov, V. Gutmann, J. Hiio ja A. Ojasoo esitasid Riigikohtule kaebuse, milles paluvad tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni
  4. juuli
  5. a otsuse nr
  6. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  7. Riigikohtule esitatud kaebuses väidetakse järgmist: 1) KOVVS § 65 lg 2 järgi esitatakse kaebus maakonna valimiskomisjoni otsuse peale kolme päeva jooksul otsuse tegemisest. P. Nõmmik lasi selle tähtaja mööda. Harju Maakonna Valimiskomisjon tegi otsuse
  8. juulil
  9. P. Nõmmik vaidlustas selle Vabariigi Valimiskomisjonis
  10. juulil
  11. Vabariigi Valimiskomisjon lahendas pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebust. Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud järgima Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-t 2 ja põhjendama mittetähtaegselt esitatud kaebuse läbivaatamist. P. Nõmmik pole osundanud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvatele põhjustele ega taotlenud tähtaja ennistamist. 2)

§ 44

lg 3 järgi peab valimiskomisjon korraldama volikogu esimehe valimisi ainult volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Seega ei pidanud Rae Valla Valimiskomisjon korraldama

  1. aprilli
  2. a istungil Rae Vallavolikogu esimehe valimisi. Teiste kohaliku omavalitsuse volikogude praktikas on volikogu esimees ja aseesimees samuti valitud ilma, et valimisi oleks korraldanud valimiskomisjon. 3) Rae Valla Valimiskomisjoni ja Vabariigi Valimiskomisjoni otsus on kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktid. Vabariigi Valimiskomisjon on oluliselt rikkunud diskretsioonireegleid. Kaalutlusõiguse üldistest põhimõtetest tulenevalt pidid valimiskomisjonid andma hinnangu
  3. aprillil 2004 toimunud Rae Vallavolikogu esimehe valimistele kooskõlas kaalutlusõiguse piiride, eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Selle seisukoha kinnituseks väidavad kaebuse esitajad järgmist. a) Vabariigi valimiskomisjon pole arvestanud T. Välimäe, A. Pästlase, M. Valgma, R. Uukkivi, T. Lelovi, V. Gutmanni, J. Hiio ja A. Ojasoo õiguspärast ootust valimiste kehtimajäämiseks. Nende isikute õiguspärane ootus kaalub üles nii P. Nõmmiku huvi väidetavalt menetlusveaga korraldatud valimiste tulemuste kindlaks tegemata jätmiseks kui ka võimaliku avaliku huvi. Õiguspärane ootus, et valimised on õiguspärased ja jäävad kehtima, on tekkinud muuhulgas Rae Valla Valimiskomisjoni käitumise tõttu. Valla valimiskomisjoni esimees viibis volikogu
  4. aprilli istungil ega teavitanud kaebuse esitajaid valimiste väidetavast ebaseaduslikkusest ja ei võimaldanud neil oma käitumisviisi muuta. Volikogu esimehe valimistest teadis ka Harju maavanem, kes pole riikliku järelevalve korras juhtinud tähelepanu võimalikele õiguserikkumistele valimiste korraldamisel. Vabariigi Valimiskomisjon tegi otsuse kolm kuud pärast valimiste päeva. Kogu selle aja kestel olid kaebuse esitajad veendunud, et valimised olid õiguspärased.

§ 52

lg 1 järgi on volikogu tegutsemisvõimetu, kui ta pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud esimeest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt loetakse volikogu kõigi liikmete volitused lõppenuks, kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks. Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kolm kuud pärast volikogu esimehe valimisi tehtud otsus toob kaasa kaebuse esitajate volituste ennetähtaegse lõppemise.

  1. b)Vabariigi Valimiskomisjon pole tõendeid valimiste käigu kohta üldse analüüsinud ja on piirdunud formaalse konstateeringuga, et kuna valimisi ei korraldanud valimiskomisjon, siis on valimised õigusvastased. See pole kooskõlas kaalutlusõiguse eesmärgiga.
  2. c)Vabariigi valimiskomisjon pole arvestanud sellega, et 27. aprilli 2004. a otsusega nr 229 tegi Rae Vallavolikogu poolthäälteenamusega kindlaks volikogu esimehe valimiste tulemused, millega kinnitas valimiste sisulise õigsuse. See otsus tõendab volikogu enamuse tahet lugeda valimised õiguspäraseks. 4) Vabariigi Valimiskomisjon rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlus- ja vorminõudeid. See mõjutas otsuse sisulist õiguspärasust. Otsus pole motiveeritud, sest pole kaalutud kaebuse esitajate õiguspärast ootust ja teisi HMS § 4 lg-s 2 nimetatud argumente. Pole analüüsitud tõendeid, mis kinnitavad, et valimised toimusid demokraatlikult salajase hääletamise teel. 5) Tulenevalt

§ 22

lg 1 p-st 14 on kaebuse esitajatel kui Rae Vallavolikogu liikmetel õigus valida vallavolikogu esimeest. Rae Valla Valimiskomisjoni 6. juuli 2004. a otsuse nr 5 tühistamine Vabariigi Valimiskomisjoni poolt rikub

§ 22lg 1 p-st 14 tulenevaid kaebuse esitajate õigusi.

Samuti rikub Vabariigi valimiskomisjoni otsus kaebuse esitajate õigusi olla Rae vallavolikogu liikmed. Vastavalt

§ 52

lg-le 1 on volikogu tegutsemisvõimetu, kui ta pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest. Sama paragrahvi

  1. lõike kohaselt loetakse volikogu kõigi liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks, kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks. Kuna Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsus tehti kolm kuud pärast Rae vallavolikogu endise esimehe volituste lõppemist, siis on Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tagajärjeks muuhulgas kaebuse esitajate volituste ennetähtaegne lõppemine volikogus.
  2. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu ja jääb oma otsuse juurde. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Vastavalt Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 48 lg-le 2 kohaldatakse Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses esindusele tsiviilkohtumenetluse sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 85 lg 2 sätestab: "Esindaja Riigikohtus võib olla ja lepingulise esindajana kassatsioonkaebust esitada üksnes vandeadvokaat." Rae vallavolikogu liikmed T. Välimäe, A. Pästlase, M. Valgma, R. Uukkivi, T. Lelovi, V. Gutmanni, J. Hiio ja A. Ojasoo esindajatena esitasid Riigikohtule kaebuse vandeadvokaat L. Glikman ja vandeadvokaadi abi V. Filimonov. V. Filimonov ei saa PSJKS § 48 lg 2 ja TsMS § 85 lg 2 järgi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses olla kaebuse esitajate esindajaks Riigikohtus. Kuna kaebuse esitajate teise esindajana on märgitud vandeadvokaat L. Glikman, siis kuulub T. Välimäe, A. Pästlase, M. Valgma, R. Uukkivi, T. Lelovi, V. Gutmanni, J. Hiio ja A. Ojasoo kaebus läbivaatamisele.
  4. Rae Vallavolikogu tegi
  5. aprilli
  6. a otsusega nr 229 kindlaks vallavolikogu esimehe valimiste tulemused. Vallavolikogu esimeheks valiti R. Uukkivi. Rae Valla Valimiskomisjon aktsepteeris
  7. juuli
  8. a otsusega nr 5 Rae Vallavolikogu
  9. aprilli
  10. a otsuse nr
  11. Valla valimiskomisjon tegi otsuse resolutsioonis kindlaks, et Rae Vallavolikogu esimeheks valiti
  12. aprilli
  13. a istungil R. Uukkivi.
  14. Valla või linna valimiskomisjoni rolli kohaliku omavalitsuse volikogu esimehe ja aseesimehe valimistel reguleerib Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (

) § 44 lg 3, mis sätestab: "Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla või linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega." Hoolimata sellest, et valimiskomisjoni ülesanne korraldada volikogu esimehe ja aseesimehe valimised ning teha kindlaks valimiste tulemused, on normitehniliselt paigutatud

§ 44

lgsse 3, mis reguleerib volikogu uue koosseisu esimese istungi korraldamist, omab selle lõike viimane lause üldisemat tähendust. Kolleegium on seisukohal, et valla või linna valimiskomisjoni ülesandeks on korraldada volikogu esimehe ja aseesimehe valimised ka pärast volikogu uue koosseisu esimest istungit. Millegagi poleks põhjendatud olukord, kus volikogu uue koosseisu esimesel istungil valitud esimehe ja aseesimehe valimise korraldamine on vaidlustatav Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi, hiljem valitud esimehe ja aseesimehe valimise korraldamine aga Halduskohtumenetluse seadustiku järgi. See viib järeldusele, et

§ 44

lg 3 viimase lause tekstilise paigutamise osas on tegemist normitehnilise minetusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on ka varem selgitanud, et volikogu aseesimehe valimiste korraldamise ülesanne on pandud valla või linna valimiskomisjonile (

  1. aprilli
  2. a otsus asjas nr 3-4-1-12-04 punkt 23 - RT III 2004, 11, 129;
  3. mai
  4. a otsus asjas nr 3-4-1-13-04 punkt 25 RT III 2004, 14, 172;
  5. juuli
  6. a otsus asjas nr 3-4-1-16-04 punkt 11 - RT III 2004, 22, 242).
  7. Tulenevalt Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 64 lg-st 1, § 65 lg-st 1 ja § 66 lg-st 1 ning PSJKS § 37 lg-st 1 saab valimiskomisjonide otsuseid ja toiminguid vaidlustada isik, kelle õigusi on otsuse või toiminguga rikutud. Seega jääb sisuliselt läbi vaatamata ja rahuldamata kaebus valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale, mis ei piira kaebuse esitaja õigusi. Hindamata jääb ka valimiskomisjoni sellise otsuse või toimingu seaduslikkus, mis ei piira kaebuse esitaja õigusi. P. Nõmmik vaidlustas Rae Valla Valimiskomisjoni
  8. juuli
  9. a otsuse nr 5, millega valimiskomisjon aktsepteeris Rae Vallavolikogu
  10. aprilli
  11. a otsuse nr 229 ja tegi kindlaks, et Rae Vallavolikogu esimeheks valiti
  12. aprilli
  13. a istungil R. Uukkivi. Seadus ei anna valla või linna valimiskomisjonile pädevust aktsepteerida ja kinnitada valimiste tulemusi, mida valla või linna valimiskomisjon ei korraldanud. Seetõttu ei sõltu Rae Valla Valimiskomisjoni
  14. juuli
  15. a otsusest Rae Vallavolikogu
  16. aprilli
  17. a otsuse kehtivus. Volikogu esimehe volitused jäävad kehtima ka juhul, kui valla valimiskomisjoni otsus tühistatakse. Seega ei saa valla valimiskomisjoni otsus rikkuda P. Nõmmiku õigusi. Tulenevalt KOVVS § 65 lgst 1 polnud Vabariigi Valimiskomisjonil P. Nõmmiku kaebuse põhjal vajadust anda sisulist hinnangut Rae Valla Valimiskomisjoni vaidlustatud otsusele.
  18. P. Nõmmiku õigusi võis rikkuda Rae Vallavolikogu
  19. aprilli
  20. a otsus, millega volikogu tegi kindlaks valimistulemused. Vallavolikogu nimetatud otsus on vaidlustatav halduskohtus Halduskohtumenetluse seadustiku järgi isiku poolt, kelle õigusi see otsus rikub. Samuti saab maavanem Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 alusel teostada riiklikku järelevalvet kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse seaduslikkuse üle. Valla valimiskomisjoni otsusele hinnangu andmine võib olla möödapääsmatu halduskohtumenetluses, kui vaidlustatakse või protestitakse vallavolikogu otsust. Kolleegium on seisukohal, et halduskohus on vallavolikogu otsuse peale esitatud kaebuse või maavanema protesti läbivaatamisel pädev andma õigusliku hinnangu ka valimiskomisjoni otsusele. Tõhusa õiguskaitse kindlustamise põhimõttega poleks kooskõlas olukord, kus isik peab selleks, et vaidlustada halduskohtumenetluses vallavolikogu otsust, vaidlustama eelnevalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras valimiskomisjoni otsuse. Maavanemal, kes teostab riiklikku järelevalvet kohaliku omavalitsuse volikogu üksikaktide seaduslikkuse üle, pole valla valimiskomisjoni otsust võimalik vaidlustada. 13.

§ 52

lg 2 järgi loetakse volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise korral kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed sama seaduse §-s 20 sätestatud korras.

§ 52

lg 1 p 2 järgi loetakse volikogu tegutsemisvõimetuks, kui volikogu pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. Sama lõike punkti 3 järgi loetakse volikogu tegutsemisvõimetuks, kui volikogu pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või linnapead või pole nelja kuu jooksul vallavanema või linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. Kolleegium on seisukohal, et nimetatud sätted pole kohaldatavad olukorras, kus volikogu esimehe valimistel rikuti seadusega ettenähtud korda. Neid sätteid tuleb kohaldada, kui volikogu pole ettenähtud aja jooksul suutnud valida esimeest.

  1. Vabariigi Valimiskomisjon tühistas Rae Valla Valimiskomisjoni otsuse ja Harju Maakonna Valimiskomisjoni otsuse, millega maakonna valimiskomisjon jättis rahuldamata P. Nõmmiku kaebuse valla valimiskomisjoni otsuse peale. T. Välimäe, A. Pästlase, M. Valgma, R. Uukkivi, T. Lelovi, V. Gutmanni, J. Hiio ja A. Ojasoo poolt Riigikohtus vaidlustatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega leiti, et Rae Valla Valimiskomisjon polnud pädev aktsepteerima vallavolikogu otsust, millega kinnitati valikogu esimehe valimistulemused. Kolleegium on seisukohal, et kuna Rae Valla Valimiskomisjoni otsus ei saanud mõjutada vallavolikogu otsuse kehtivust ega rikkuda P. Nõmmiku õigusi, siis ei saa ka Vabariigi Valimiskomisjoni vaidlustatud otsus mõjutada Riigikohtule kaebuse esitanud volikogu liikmete, nende hulgas volikogu esimeheks valitud R. Uukkivi õigusi.
  2. T. Välimäe, A. Pästlase, M. Valgma, R. Uukkivi, T. Lelovi, V. Gutmanni, J. Hiio ja A. Ojasoo kaebuse rahuldamiseks pole alust. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus tühistatakse menetlusnõuete rikkumise tõttu. Otsuste tühistamise põhjuseks on see, et Vabariigi Valimiskomisjon andis Rae Valla Valimiskomisjoni vaidlustatud otsusele õigusliku hinnangu sellise isiku kaebuse põhjal, kelle õigusi vaidlustatud otsus ei riku. Tulenevalt KOVVS § 65 lg-st 1 pole sellise kaebuse põhjal valimiskomisjoni otsuse seaduslikkuse hindamine võimalik.
  3. Kolleegium märgib, et Vabariigi Valimiskomisjon on tulenevalt KOVVS § 17 lg-st 1 ja lg 2 p-st 3 pädev teostama järelevalvet valimiskomisjonide üle. Tõnu Anton Ants Kull Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.