KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-88-04 Otsuse kuupäev Tartu, 13. september 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja H. Jõks Kohtuasi OÜ Autorent ja Kinni

§ 42

lg-t 3 käesolevas asjas kohaldada ei tule, kuna nimetatud sätteid kohaldatakse lepingute puhul, mille teiseks pooleks on tarbija. Tarbija on VÕS § 34 järgi füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja väide, et kostja tegevus vaidlusaluse kindlustusjuhtumi menetlemisel ja tema teenuse reklaamimisel antud tõlgendus kindlustustingimustele ei ole ühesugused, ei anna samuti alust tingimuste tühisuse tunnustamiseks. Põhjendatud ei ole ka väide, nagu oleks kindlustusandjal võimalik tingimustele toetudes alati keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

1. OÜ Autorent ja Kinnisvara Q palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta linnakohtu otsus muutmata. Hageja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et VÕS § 42 lg 3 ja § 44 ei ole asjas kohaldatavad põhjusel, et kindlustuslepingu teiseks pooleks (kindlustusvõtjaks) ei ole tarbija, vaid juriidiline isik. VÕS § 44 sätestab, et kui VÕS § 42 lgs 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Seega on § 44 erinormiks, mis laiendab § 42 lg 3 kohaldamisala teatud erisustega ka juhtudele, mil lepingu teiseks pooleks ei ole tarbija. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et hageja ei ole oma nõudes viidanud konkreetsetele punktidele, mis on kindlustusvõtja jaoks ebamõistlikult kahjustavad. Kindlustustingimustes ei sisaldu sätet, mille kohaselt kindlustusandjal oleks õigus vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, kui autot juhtinud isik lahkub sündmuskohalt. Liiklusõnnetusest teatamise ja selle vormistamise kohustust hageja rikkunud ei ole. Liiklusõnnetusest teatamise ja selle vormistamise kohustuse täitmine on asjas tõendatud. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et autot juhtinud isiku valdus oli seaduslik, kuna hageja oli sõlminud temaga rendilepingu. Valdus on seaduslik vaid juhul, kui see rajaneb seaduslikul alusel. Kuna valdus saavutati pettuse teel, siis ei ole tegemist seadusliku valdusega. Ringkonnakohus on hagejale asetanud ebamõistlikult suure tõendamiskoormise.
2. ERGO Kindlustuse AS vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kostja kindlustustingimused ei olnud ebamõistlikult kahjustavad ja seda sõltumata sellest, kes oli lepingu pooleks. Ebamõistlik oli hoopis see, et liiklusõnnetuses süüdi olev isik lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, rikkudes sellega kehtivaid õigusakte. Kindlustusandja kohustuse ulatus ei tohiks suureneda põhjusel, et kindlustusvõtja ei toimi sõidukit rentiva isiku tuvastamisel piisava hoolega. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et ebaseaduslik valdus on tõendamata. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, kuid materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu tuleb muuta apellatsioonikohtu otsuse põhjendusi.
4. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejalt sõidukit rentinud ja liiklusõnnetuse põhjustanud, kuid selle toimumise kohalt lahkunud isiku õigusvastane käitumine annab kostjale aluse keelduda kindlustustingimuste järgi kindlustushüvitise väljamaksmisest. Asjas ei ole väidetud ega esitatud tõendeid selle kohta, et hagejalt renditud auto ei oleks liiklusõnnetuse toimumise ajal olnud autot rentinud isiku valduses.
5. Kolleegium soostub apellatsioonikohtu järeldusega, et autot rentinud isiku valdust sõiduautole tuleb lugeda seaduslikuks, vaatamata sellele, et sõiduki rendileping sõlmiti S. Zajevilt varastatud või tema poolt kaotatud juhiloa alusel. Hageja pole väitnud, et ta tahtis vaidlusalust rendilepingut sõlmida ainult S. Zajeviga ega tuginenud rendilepingu tühisusele esindusõiguse puudumise tõttu. Seega pidigi kohus vaidlust lahendades lähtuma eeldusest, et sõiduauto oli seda rentinud isiku seaduslikus valduses ka siis, kui rendilepingu sõlmimisel esineti võõra nime all.
6. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et VÕS §

§ 42lõiget 3 saab kohaldada ainult lepingutele, mille teiseks pooleks on tarbija.

Võlaõigusseaduse § 36 lg 3 kohaselt tuleb võlaõigusseaduse tüüptingimuste kohta käivaid sätteid kohaldada ka juhul, kui lepingupooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses ja nende tüüptingimustega lepinguga või selle täitmisega seotud tegevuskohad on Eestis. Võlaõigusseaduse § 44 sätestab, et kui sama seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Seega laieneb VÕS § 42 lg 3 ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. Kui VÕS § 42 lg 3 kohaselt tuleb samas sättes nimetatud tüüptingimused lugeda tarbijast lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks, siis VÕS § 44 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad. 14. Käesoleva otsuse eelmises punktis toodu ei tingi aga apellatsioonikohtu otsuse tühistamist. Kindlustustingimuste punkte 1.1, 12.1.1 ja 9.7.3, mille alusel hüvitise maksmisest keelduti, on ringkonnakohus hinnanud ja leidnud, et need ei kahjusta teist lepingupoolt ebamõistlikult ega ole vastuolus heade kommetega. 15. Kassatsioonkaebusest ei nähtu, millised lepingutingimused oleks ringkonnakohus pidanud hageja arvates VÕS §

§ 42lg 3 kohaselt lugema hagejat ebamõistlikult kahjustavaks.

Kaebuses väidetakse, et kindlustusleping ei sisalda tingimust, mille kohaselt kindlustusvõtjal oleks õigus vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, kui autot juhtinud isik sündmuskohalt lahkub. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtu otsuses on piisavalt ja seaduse nõuete kohaselt põhjendatud, miks kohus leidis, et vaidlusalune kindlustusleping annab kindlustusvõtjale õiguse keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui kindlustatud sõiduki juht liikluseeskirja sätteid rikkudes liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkub. A. Kull, P. Jerofejev, H. Jõks