) § 74 alusel määratud kontrollkohustuse täitmine piirata tsiviilhageja õigust nõuda väljamõistetud summa kohest täitmist. Igakuise maksekohustuse vabatahtlik täitmine on aluseks sellele, et J. Vesteril mõistetud 2-aastast vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Jõustunud kohtuotsus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1 lg 2 alusel. Kohtutäituri esmased ülesanded täitemenetluses on sätestatud TMS § 29 lg-s
lg 1, 3 alusel määrati, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J. Vester 3aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Sama otsusega kohustati J. Vesterit
aasta maikuust vähemalt 1000 krooni kuni katseaja lõpuni. Ühtlasi mõisteti J. Vesterilt riigituludesse 2 946 742 krooni.
alusel karistusest tingimisi vabastamise eesmärk on vangistuse osatähtsuse vähendamine ning süüdlase allutamine kohtu poolt määratud katseaja jooksul käitumiskontrollile. Kui süüdlane täidab talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning hoidub uute kuritegude toimepanemisest, siis ei pöörata mõistetud karistust täitmisele. Seega J. Vesterile
lg 2 p 1 alusel pandud kohustuse, hüvitada igakuiselt vähemalt 1000 krooni, eesmärk on saavutada süüdlase edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud kohustuse täitmine ei vabastada aga kohtualust hüvitada temalt kohtuotsusega väljamõistetud tsiviilhagi. Kuivõrd J. Vesterilt mõisteti süüdimõistva kohtuotsusega riigituludesse 2 946 742 krooni, siis oli kohtutäitur, sõltumata J. Vesterile
lg 2 p 1 alusel pandud kohustusest, kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Seetõttu on ekslik J. Vesteri seisukoht, et kuna ta on
lg 2 p 1 alusel pandud kohustuse täitnud, siis on kohtutäituri poolt tema suhtes täitemenetluse algatamine ja sissenõude pööramine tema varale ebaõige. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Erikaebuses palub J. Vester tühistada ringkonnakohtu määrus, millega jäeti rahuldamata J. Vesteri kaebus kohtutäitur I. Kalmeti tegevuse peale. J. Vester leiab, et
lg 2 p 1 kohaldamine välistab samaaegse tsiviilhagi sissenõudmise, vastasel juhul muutuks kohtuotsuse täitmine võimatuks. Sõlmitud lihtmenetluse kokkuleppe alusel jõustunud kohtuotsuse kohaselt peab avaldaja tasuma tekitatud kahju katteks igakuiselt katseaja lõpuni vähemalt 1000 krooni kuus. Kohtuotsuse täitmine viisil nagu seda tõlgendavad täitur ja kohtud, välistab kohtuotsuse edasise täitmise
Selline tagajärg ei saa olla lihtmenetluse kokkuleppe eesmärgiks. Kohtuotsuses on selgelt ja arusaadavalt kirjutatud, et tuleb tasuda võla katteks vähemalt 1000 krooni kuus. Tsiviilhageja ei ole otsust selles osas vaidlustanud. Sõna "vähemalt" ei tule kohtuotsuses mõista selliselt, et see lubab sissenõudjal suvalisel hetkel pöörata tsiviilhagi täies ulatuses sundsissenõudmisele, vaid alternatiivina, mis võimaldab avaldajal tasuda võimaluse korral ka rohkem kui 1000 krooni. Avaldaja kohustusele tasuda iga kuu mitte vähem kui 1000 krooni kahju hüvitamiseks vastab tsiviilhageja õigus saada mitte enam kui 1000 krooni kuus.
lg 2 p 1 alusel kohustus hüvitada teatud tähtpäevaks osaliselt või täielikult tekitatud kahju, ei piira sissenõudja võimalust taotleda oma nõude täitmist täitemenetluses.
alusel karistusest tingimisi vabastamise eesmärk on vangistuse osatähtsuse vähendamine ning süüdlase allutamine kohtu poolt määratud katseaja jooksul käitumiskontrollile. J. Vester tunnistati süüdi lihtmenetluses. Jõgeva Maakohtu toimikus oleva protokolli tsiviilhageja nõusoleku kohta lihtmenetluse kohaldamiseks kohaselt on tsiviilhageja nõudnud kohtualuselt 2 946 742 krooni hüvitamist (lk 251). Samuti ei nähtu asja materjalidest, et tsiviilhageja oleks taotlenud otsuse, millega mõisteti J. Vesterilt välja 2 946 742 krooni, ositi täitmist. Seega oli tsiviilhageja õigustatud pöörduma kohtutäituri poole täitemenetluse läbiviimiseks kõnealuse kohtuotsuse alusel. 11. Kolleegium ei nõustu avaldajaga selles, et
Vester on kohustatud tasuma tekitatud kahju katteks igakuiselt vähemalt 1000 krooni kuni katseaja lõpuni, välistab samaaegse nõude täitmise täitemenetluses. Süüdimõistetule
lg 2 p-s 1 sätestatud kohustuse eesmärgiks on tagada kriminaalvastutuse (
) ja mõistetud tähtajalise vangistuse täitmisele pööramise ähvardusel kannatanule võimalikult kiire kahju heastamine süüdimõistetu poolt. Ühtlasi tagatakse sellega süüdimõistetu huvi ja aktiivsus määratud kohustuse täitmiseks (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 2 p-s 1 sätestatud käitumiskontrolli abinõu kohaldamine teenib muuhulgas ka kahju hüvitamise eesmärki, ei mõjuta see kohtutäituri kohustust algatada täitemenetlus kohtuotsusega väljamõistetud kahjusumma sissenõudmiseks. Kolleegium leiab, et avaldaja seisukohaga nõustudes, võib tekkida olukord, kui kriminaalmenetluses tehtud kahju hüvitamise otsuse sundtäitmisel on võlgnik põhjendamatult paremas olukorras, kui tsiviilkohtumenetluses tehtud otsuse sundtäitmisel. Sellisele käsitlusele puudub mõistlik põhjendus. 12. Kolleegium möönab võimalust, et kui täitemenetluses tsiviilnõuete täitmisel ei saa hüvitatud kogu kahju, võib see viia olukorrani, kus süüdimõistetu ei suuda täita igakuist vähemalt 1000 krooni tasumise kohustust. Seda küsimust ei saa aga lahendada kaebuses kohtutäituri tegevuse peale. Sellise olukorra tekkimisel on süüdimõistetul õigus pöörduda kriminaalhooldusametniku poole, kelle ettekande alusel võib kohus
lg 3 kohaselt kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. T. Tampuu, H. Jõks, J. Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.