KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1

§-de 44 ja 45 kohaselt on kuriteo eest mõistetavateks põhikaristusteks rahaline karistus ja vangistus. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid karistusest vabastamise üks liike. Vangistuse tingimuslik kohaldamata jätmine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuriteo toimepanemise korral, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isikuandmed on märkimisväärsete erisustega. Käesoleval juhul on kohtualused pannud toime tõsise rahvatervisevastase kuriteo. KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette tähtajalise vangistuse kahest kuni kümne aastani. Sanktsiooni sellise määra kehtestamisega on seadusandja väljendanud oma selget tahet lugeda isikute grupiga narkootilise aine suures koguses korduv käitlemine nii tõsiseks rahvatervisevastaseks kuriteoks, mis juba iseenesest välistab mõistetud vangistuse tingimusliku kohaldamise. Ringkonnakohus leidis, et kohtualuste poolt väljendatud kahetsus ei ole siiras, mistõttu selline kahetsus ei ole ka käsitatav karistust kergendava asjaoluna. Samas tuvastas ringkonnakohus karistust raskendava asjaolu, omakasu motiivi. Ringkonnakohus mõistis N. Tripuzile lisakaristuseks varalise karistuse 50 000 krooni suuruses summas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused N. Tripuz ja J. Bogomolova, kes taotlesid ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja linnakohtu otsuse muutmata jätmist. N. Tripuz leiab, et ringkonnakohus, määrates talle
2. mail
3. a toimunud kohtuistungil uue kaitsja, rikkus tema kaitseõigust, sest seetõttu ei saanud ta ennast efektiivselt kaitsta. Tal oli kokkulepe teise kaitsjaga kuid ringkonnakohus sundis teda kaitsjat vahetama. Samuti on ringkonnakohus talle reaalset vangistust mõistes ebaõigesti kohaldanud KarS § 56 sätteid ega ole arvestanud, et ta on naisterahvas, kes kasvatab alaealist last. Kohus ei ole põhjendanud, miks on teda vaja karistada vangistusega. Ka on ringkonnakohus ebaõigesti jätnud kergendava asjaoluna arvesse võtmata tema puhtsüdamliku kahetsuse, pole arvestanud tema rasket tervislikku seisundit ega asjaolu, et ta töötab ja on olnud juba üle üheksa kuu vahi all, samuti seda, et talle mõisteti lisakaristusena varaline karistus. J. Bogomolova kaebuse motiivide kohaselt mõistis ringkonnakohus talle liiga karmi karistuse ega arvestanud seejuures, et J. Bogomolova on naisterahvas, kes pani kuriteo toime raske materiaalse olukorra tõttu. Samuti jättis ringkonnakohus põhjendamatult kergendava asjaoluna arvesse võtmata tema puhtsüdamliku kahetsuse.
4. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetasid N. Tripuz ja J. Bogomolova ning nende kaitsjad kassatsioonkaebustes esitatud taotlusi. Prokurör leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb seetõttu jätta muutmata ja kassatsioonkaebused rahuldamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. N. Tripuzi väidete osas, mille kohaselt oli tal kokkulepe kaitsjaga kuid ringkonnakohus sundis teda kaitsjat vahetama ja rikkus seega tema kaitseõigust, märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist. KrMK § 361 lg 1 sätestas kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualuse õiguse omada kaitsjat kogu kriminaalmenetluse vältel. Kui kaitsja osavõtt menetlusest oli KrMK § 38 järgi kohustuslik, aga ka juhul, kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune taotles kaitsja osavõttu, aga tal ei olnud kaitsjat, pidi KrMK § 361 lg-st 2 tulenevalt kaitsja määrama uurija või kohus. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et N. Tripuzi kaitses kohtueelsel uurimisel vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikov ja kriminaalasja arutamisel Tallinna Linnakohtus vandeadvokaat Andres Gorkin. Mõlemal oli sõlmitud N. Tripuziga kokkulepe tema kaitsmiseks (kd 3 tl 14, 267). Tallinna Ringkonnakohtule teatas vandeadvokaat A. Gorkin, et N. Tripuz ei ole edasiseks kaitsmiseks temaga kokkulepet sõlminud (kd 3 tl 396). Ringkonnakohtu kohtuistungi protokollist nähtuvalt viibis istungil ringkonnakohtu poolt N. Tripuzile määratud kaitsja, vandeadvokaadi vanemabi Siim Roode, kelle määramisega kaitsjaks avaldas nõusolekut ka N. Tripuz (kd 3 tl 402). Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et seega toimis ringkonnakohus N. Tripuzile kaitsja määramisel kooskõlas menetlusseaduse nõuetega ning N. Tripuzi väited tema kaitseõiguse rikkumise kohta ringkonnakohtu poolt on alusetud.
6. Tallinna Linnakohtu
7. detsembri
8. a otsusega mõisteti N. Tripuzile lõplikuks karistuseks neli aastat ja kolm kuud vangistust, J. Bogomolovat karistati nelja-aastase vangistusega. Mõlemad vabastati karistusest tingimisi kolmeaastase katseajaga. N. Tripuz ja J. Bogomolova kohtuotsust ei vaidlustanud, ka mitte nende suhtes kohaldatud karistusliigi ega -määra osas. AKKS § 37 lg-st 3 tuleneb, et menetlusosaline, kes ei ole esitanud apellatsioonkaebust, saab kassatsioonkaebuse esitada vaid kohtuotsuse selle osa peale, mis on ringkonnakohtu otsusega tühistatud või mida on ringkonnakohtu otsusega muudetud. Ringkonnakohtu
9. mai
10. a kohtuotsusega tühistati linnakohtu otsus N. Tripuzile ja J. Bogomolovale mõistetud vangistuse tingimuslikult kohaldamata jätmise osas ja N. Tripuzi karistati ka varalise karistusega. Sellest tulenevalt jätab kriminaalkolleegium tähelepanuta kassatsioonkaebustes sisalduvad väited selle kohta, et karistusliigi ja -määra valikul pole kohtud arvestanud KarS § 56 nõuetega, ning et nende nõuetega arvestamine toonuks kaasa kergema karistuse kohaldamise.
11. Põhjendades linnakohtu otsuse tühistamist karistuse tingimisi kohaldamata jätmise osas, leidis ringkonnakohus,

§ 184lg 2 sanktsiooni sellise määra (kuni 31.

detsembrini 2003. a kehtinud redaktsioonis kahe- kuni kümneaastane vangistus) kehtestamisega on seadusandja väljendanud oma selget tahet lugeda isikute grupiga narkootilise aine suures koguses korduv käitlemine nii tõsiseks rahvatervisevastaseks kuriteoks, mis juba iseenesest välistab mõistetud vangistuse tingimusliku kohaldamise. Riigikohtu kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Vaieldamatult on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine selline raske kuritegu, mille eest tuleb karistada üldreeglina reaalse vangistusega. Samas ei saa kriminaalkolleegiumi arvates välistada võimalust, et ka sellise kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik võivad koostoimes evida taolisi erisusi, mis teeb karistuse või karistuse osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Samuti tuleb märkida,

§ 74kohaldamiseks ei ole seadusandja otseseid piiranguid kehtestanud.

Asjaolu, et Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu ringkonnakohtu ühe väitega, ei anna aga alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kriminaalkolleegium märgib, et erinevalt esimese astme kohtu lahendist, kus puudus KarS § 74 kohaldamise vähimgi põhistus, on ringkonnakohtu otsuses piisava põhjalikkusega analüüsitud nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlaste isikuid ja veenvalt põhjendanud, miks linnakohtu otsus tuleb KarS § 74 kohaldamise osas tühistada ning miks ei saa jätta N. Tripuzi ja J. Bogomolova suhtes vangistust tingimisi kohaldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. 10. Kassatsioonkaebuses esitas N. Tripuz väite, et temale vangistuse mõistmisel ei võtnud ringkonnakohus arvesse, et karistas teda ka varalise karistusega. Selle etteheite osas märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium,

§-st 53 tulenevalt on varalise karistuse näol tegemist füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatava lisakaristusega, s.o karistusega, mida ei saa kohaldada põhikaristusena ja mis mõistetakse lisaks põhikaristusele. Sellest tulenevalt ei saa varalise karistuse mõistmisel tõusetuda küsimust mõistetud põhikaristuse, kõnealusel juhul vangistuse vähendamisest.

1. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
2. mai
3. a kohtuotsuse muutmata ja kassatsioonkaebused rahuldamata. Eerik Kergandberg Hannes Kiris Peeter Vaher