MÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-92-04 Määruse kuupäev Tartu, 5. oktoober 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi Julia "trigulina avaldus täisühingule Kvirant eri
(ÄS) § 330 lg 2 järgi aktsionäride taotlusel mõjuvatel põhjustel aktsiaseltsile erikontrolli määramine, kuid täisühingule erikontrolli määramine ei ole kohtu pädevuses. Kuivõrd täisühing ja aktsiaselts on oma olemuselt ja juhtimise viisilt erinevad äriühingud, ei ole analoogia kohaldamine võimalik ning aktsiaseltsi kohta sätestatut ei saa kohaldada täisühingu suhtes. Kui seadusandja oleks pidanud vajalikuks anda täisühingule erikontrolli määramise kohtu pädevusse, oleks seadusandja seda otsesõnu seaduses sätestanud või andnud võimaluse kohaldada analoogiat. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 3. Tallinna Ringkonnakohtu 22. märtsi 2004. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt lahendas linnakohus õigesti küsimuse, kas erikontrolli korraldamine täisühingule on seadusega antud maa- ja linnakohtute pädevusse.
IV osa sätted, mis reguleerivad täisühingu olemust, asutamist, osanikevahelisi suhteid jms, ei näe ette erikontrolli läbiviimist. Seega ei saa kohus otsustada ka erikontrolli korraldamist ja määrata kontrolli läbiviijat. Osaühingu ja aktsiaseltsi tegevust reguleerivatest õigusnormidest tuleneva analoogia kohaldamine ei ole kooskõlas
mõttega. Täisühingu olemus ja juhtimine on põhimõtteliselt erinev eelnimetatud äriühingutest (nii nt on ÄS § 88 lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt igal osanikul õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises).
§ 94
lg 1 kohaselt on täisühingu osanikul õigus saada teavet täisühingu tegevusest ja tutvuda täisühingu kõigi dokumentidega, samuti nõuda kinnitatud majandusaasta aruande ärakirja. Kui avalduse esitaja soovis eeltoodud sättest tulenevat õigust kasutada, siis oleks seda tulnud avalduses ka märkida. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
- Erikaebuses palus J. "trigulina tühistada ringkonnakohtu määruse ning võtta tema avaldus menetlusse.
- Kaebuse esitaja leiab, et TsMS § 1 lg-st 2 tulenevalt peab käesoleva hagi läbi vaatama tsiviilkohtumenetluse korras. Vastasel juhul puudub tal põhiseaduslik õigus kohtusse pöörduda. Ringkonnakohtu seisukoha järgi ei ole täisühingu osanikul võimalik saada kohtult kaitset ja realiseerida talle ÄS § 111 lg-tes 1 ja 2 sätestatud õigust saada kompensatsiooni pärast täisühingust lahkumist. Seadus ei erista erinevaid äriühingu liike ja ringkonnakohtu kitsendav tõlgendus
le on väär.
- Avalduse esitaja soovis saada teavet ja tutvuda täisühingu kõigi dokumentidega, samuti nõudis kinnitatud majandusaasta aruannet. Ta soovis täisühingu raamatupidamise dokumentidega tutvuda erikontrolli läbiviija vahendusel, kuid tal ei võimaldatud seda. Hagiavalduses sisaldub taotlus teabe saamiseks ja ÄS § 94 lg-s 1 esineb vastav normikoosseis. Kaebaja ei oma kõrgharidust raamatupidamises. Seetõttu pidas ta otstarbekaks teabe saamise vormiks erikontrolli läbiviimist, mis annab hagejale õigustuse nõuda ka kompensatsiooni täisühingust lahkumise korral.
- Vastuses erikaebusele leiab TÜ Kvirant, et ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kolleegiumi leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
- J. "trigulina esitas kohtule hagiavalduse TÜ Kvirant vastu, milles palus määrata TÜ-le Kvirant erikontrolli läbiviimine ja erikontrolli läbiviijaks audiitor Katrin Kaasik. Kostja keeldumisel erikontrolli läbiviimisest palus hageja kohustada teda esitama
- "
- aasta raamatupidamisdokumentatsioon, mis hõlmab kõiki lepinguid ja pangaväljavõtteid ning muu firma tegevusega seotud dokumentatsioon, samuti dokumentatsioon, mis on vajalik erikontrolli läbiviimiseks.
- Seadusandja on erikontrolli läbiviimise nõude esitamise võimaluse sätestanud osaühingu ja aktsiaseltsi kohta.
§ 330
lg 2 järgi võivad aktsiaseltsile erikontrolli läbiviimist kohtu poolt nõuda aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/4 aktsiakapitalist. Analoogne säte osaühingu kohta on ÄS § 191 lg
- Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et osundatud paragrahvides sätestatut ei saa analoogia korras laiendada täisühingule. Osaühingu ja eriti aktsiaseltsi puhul on osaniku ja aktsiaseltsi võimalused mõjutada äriühingu igapäevast tegevust ja juhtimist piiratud. Selle eelduseks on üldjuhul juhatuse või nõukogu liikmeks oleks. Seepärast on õigustatud osanike või aktsionäride võimalus nõuda erikontrolli korraldamist ning kui osanikud osaühingu või üldkoosolek aktsiaseltsi puhul seda ei otsusta, on vähemalt 1/4 osakapitali või aktsiakapitali omanikel õigus pöörduda selle nõudega kohtusse. Kohus arutab asja hagita menetluses. Täis- ja usaldusühingu puhul on osanikul seadusest tulenevad võimalused ühingu tegevuse korraldamiseks märksa avaramad. Täisühingu igal osanikul on ÄS § 88 lg 1 järgi õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises ning osanikud vastutavad ÄS § 101 lg 2 alusel täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
- Kuid kohtud jätsid tähelepanemata, et lisaks erikontrolli korraldamise ja erikontrolli läbiviija määramise nõudele esitas J. "trigulina nõude, et "kostja keeldumisel erikontrolli läbiviimisest kohustada kostjat esitama ja välja mõista TÜ-lt Kvirant
- aasta,
- aasta ja
- aasta raamatupidamisdokumentatsioon, mis hõlmab kõiki lepinguid ja pangaväljavõtteid ja muu firma tegevusega seotud dokumentatsioon, samuti dokumentatsioon, mis on vajalik erikontrolli läbiviimiseks".
§ 94
lg 1 sätestab osaniku õiguse saada teavet täisühingu tegevusest ja tutvuda täisühingu kõigi dokumentidega, samuti nõuda kinnitatud majandusaasta aruande ärakirja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lg-st 1 tulenevalt on täisühingu osanikul õigus pöörduda nimetatud dokumentidega tutvumise nõudega kohtusse, kui tema õigust teabe saamisele on rikutud.
§ 94alusel esitatud nõuet arutab kohus hagimenetluses.
Õige ei ole seega ringkonnakohtu etteheide, et J. "trigulina ei ole esitanud ÄS § 94 lg-st 1 tulenevat nõuet. Hageja alternatiivnõudena esitatud dokumentide nõuet saab vaadelda täisühingu dokumentidega tutvumise nõudena ÄS § 94 lg 1 järgi. Kui nõue ei olnud selgesõnaliselt esitatud, siis oleks kohus pidanud tegema hagejale ettepaneku nõude täpsustamiseks. Hageja nõude väljaselgitamine on TsMS § 164 lg 1 p 1 järgi üks eelmenetluse ülesandeid. Kuigi täisühingule ei ole võimalik kohtu kaudu erikontrolli läbiviimist otsustada ega erikontrolli läbiviijat määrata, ei tähenda see, et hageja nõuet dokumentidega tutvumiseks ei saaks läbi vaadata. Hagejal on võimalik võtta raamatupidamisdokumentidega tutvumise lihtsustamiseks ekspert oma kulul. Ka seda saab kohus hagejale menetluses selgitada ning järgnevalt välja selgitada hageja lõpliku nõude. 12. Kuna asja menetlemine on katkenud hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis linnakohtus, saadab Riigikohus asja kiire läbivaatamise ja lahendamise võimaldamiseks Tallinna Linnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. L. Laarmaa, V. Kõve, J. Luik