Obsah (7)

§ 79§ 68§ 112§ 44§ 64§ 40§ 43

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-36-04 Otsuse kuupäev 10. november 2004 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Julia Laffranq

§ 79

).

§ 68

lg 1 järgi on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda sama seaduse § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. Vastavalt

§-le 44 on menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse uuendamine lubatud siis, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; kui jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; kui jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines. Vaidemenetluse korras ei võinud linnavalitsus, isegi kui vaide esitamise tähtaeg ennistati, H. Taasvälja taotlust läbi vaadata, sest asjas on olemas jõustunud kohtuotsus. Ka haldusmenetluse uuendamine ei olnud lubatav, sest uuendamise aluseid asjas ei esinenud. Viitega Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a otsusele nr 3-3-1-32-03 märkis ringkonnakohus, et kui konkreetses valdkonnas toimuv haldusmenetlus on vaid osaliselt reguleeritud eriseadusega, ei ole Haldusmenetluse seaduse kohaldamiseks nõutav eriseaduses sisalduv viitenorm. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
3. Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta rahuldamata L. Ora kaebus Tallinna Linnavalitsuse
4. mai
5. a korralduse nr 1533-k tühistamiseks. Kassatsioonkaebuses leitakse, et kohalikul omavalitsusel on õigus varasemalt antud haldusakte muuta ja kehtetuks tunnistada. KOKS § 33 lg 1 kohaselt on igaühel õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui selliste aktidega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. H. Taasväli pöördus
6. veebruaril 2002 ja
7. mail 2002 Tallinna Linnavalitsuse poole, et veelkordselt kontrollida korteri tagastamise seaduslikkust ühes ettepanekuga tühistada Tallinna Linnavalitsuse
8. augusti
9. a korraldus nr 3099-k. Linnavalitsus kontrollis hoolikalt H. Taasvälja avaldustes toodud väiteid ja selle tulemusena võetigi vastu
10. mai
11. a korraldus nr 1533-k. Maareformi seadus ega Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus ei sisalda viidet Haldusmenetluse seadusele. Seega on ringkonnakohus kohaldanud valesti Haldusmenetluse seadust tervikuna ning eriti

§ 79. 7.

L. Ora kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kasseeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud.

1. Riigikohtu halduskolleegiumi
2. oktoobri
3. a määrusega anti Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKMS § 67 lg 2 alusel üle Riigikohtu halduskolleegiumi kogu koosseisule. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
4. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et Haldusmenetluse seadus on kohaldatav ka omandireformi käigus läbi viidava haldusmenetluse puhul.

§ 112

lg 2 järgi kohaldatakse eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele Haldusmenetluse seadust juhul, kui seda näeb ette eriseadus. Riigikohtu halduskolleegiumi 4. aprilli 2003. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-32-03 punktis 12 tõlgendas kolleegium

§ 112

lg-t 2 selliselt, et eriseaduses viite puudumine Haldusmenetluse seadusele ei välista erivaldkonnas toimuvale haldusmenetlusele Haldusmenetluse seaduse kohaldamist. Selleks, et erivaldkonnas toimuvat haldusmenetlust saaks käsitada

§ 112

lg-s 2 nimetatud "eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusena", peab vastav eriregulatsioon olema sellise mahu, tiheduse ja detailsusastmega, mis on võrreldav Haldusmenetluse seaduse enda regulatsiooniga ja tagab isikule Haldusmenetluse seadusega võrreldava menetlusliku õiguskaitse. Kui konkreetses valdkonnas toimuv haldusmenetlus on vaid osaliselt reguleeritud eriseadusega, ei ole Haldusmenetluse seaduse kohaldamiseks nõutav eriseaduses sisalduv viitenorm. Riigikohtu halduskolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega ei ole takistust Haldusmenetluse seaduse kohaldamiseks ka käesoleval juhul, s.o olukorras, kus isik on esitanud taotluse omandireformi käigus antud haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. 10. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ka ringkonnakohtu seisukohaga, et H. Taasvälja avalduse lahendamiseks ei saanud läbi viia vaidemenetlust, sest isegi kui jätta kõrvale linnavalitsuse 16. augusti 2000. a korralduse nr 3099-k andmisest möödunud ajavahemik, oli H. Taasvälja poolt esitatud kaebuse alusel selle korralduse õiguspärasust halduskohtumenetluses kontrollitud ja asjas oli olemas jõustunud kohtuotsus.

§ 79

lg 1 p 4 sätestab, et kui samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus, vaie tagastatakse. II 11.

§ 68

lg 1 järgi on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda

§ 44

alusel haldusmenetluse uuendamist.

§ 44

lg 1 loetleb alused, millede esinemise korral haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse uuendab. Seega tuleb

§ 68

lg-t 1 ja § 44 lg-t 1 nende koostoimes mõista selliselt, et kui isik esitab haldusakti kehtetuks tunnistamise taotluse, milles väidab mõne

§ 44

lg-s 1 sätestatud aluse olemasolu, ja haldusorgan on selle aluse olemasolu kindlaks teinud, siis peab haldusorgan menetluse uuendama. Uuendatud menetluses peab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustama üldjuhul oma diskretsiooniõiguse alusel (

§ 64lg 2).

12.

§ 68

lg-st 1 ei saa aga teha järeldust, et keelatud on esitada haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlusi muudel alustel kui neil, mis on sätestatud

§ 44lg-s 1.

Isiku selline õigus tuleneb juba PS §-st 46, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Kuid Haldusmenetluse seadusest ei tulene, et haldusorgan on kohustatud

§ 44

lg-s 1 sätestatud alustest erinevatele alustele tuginevat haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlust igal juhul sisuliselt menetlema. Kuna sellise taotluse menetlemiseks muud korda ette nähtud ei ole, tuleb sellist taotlust käsitleda avalduse või märgukirjana Avaldustele vastamise seaduse tähenduses ja taotlusele selles seaduses sätestatud korras vastata. Vastuses sellisele taotlusele võib haldusorgan selgitada, et

§ 44

lg-s 1 sätestatud aluste puudumise tõttu menetlust ei uuendata ja haldusakti kehtetuks ei tunnistata. 13. Välistatud ei ole aga, et isiku sellelaadses taotluses võib olla esitatud andmeid või seisukohti, mis võivad ajendada haldusorganit oma varasemaid seisukohti muutma ja haldusakti kehtetuks tunnistama. Sellisel juhul uuendab haldusorgan haldusmenetluse akti kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. Kuna vastavat taotlust ei olnud esitatud

§ 44lg 1 alusel, siis toimub menetluse uuendamine haldusorgani enda initsiatiivil.

14. Kui haldusorgan otsustab isiku taotlusest ajendatuna menetluse uuendada, siis tuleb tal taotlejat ja teisi menetlusosalisi sellest teavitada. Menetluse uuendamine on haldusakti kehtetuks tunnistamisel vajalik selleks, et koguda vajalikku teavet akti kehtetuks tunnistamisel rakendatava kaalutlusõiguse (

§ 64lg 2) õigeks kohaldamiseks.

Samuti aitab see tagada menetlusosaliste õigusi. Näiteks kui haldusakt kavatsetakse kehtetuks tunnistada kellegi kahjuks, siis tuleb

§ 40lg-st 1 tulenevalt vastav isik ära kuulata.

Uuendatud menetluses toimuv põhjalik kaalumine ja sellele eelnev vajaliku informatsiooni kogumine peavad tagama selle, et haldusakti kehtetuks tunnistamisega ei riivataks ülemäära kolmandate isikute õigusi ja huve. 15. Kui uuendatud menetluses otsustatakse, et haldusakt jääb siiski kehtima, siis tuleb lähtuda

§ 43lg 2 teisest lausest.

See säte näeb ette, et kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb. Seega tuleb ka siis, kui uuendatud menetlus ei lõppenud akti kehtetuks tunnistamisega, teavitada menetluse lõppemisest haldusakti adressaati ja akti kehtetuks tunnistamist taotlenud isikut. Kui uuendatud menetlusse oli juba kaasatud ka kolmandaid isikuid, siis tuleb õigeks pidada ka nende teavitamist menetluse lõpptulemusest.

1. Eeltoodust tulenevalt ei saa Tallinna Linnavalitsuse
2. mai
3. a korraldust nr 1533-k pidada õigusvastaseks ainuüksi sel põhjusel, et selle haldusakti andmise ajendiks oli avalduste esitamine H. Taasvälja poolt. III
4. Lisaks eeltoodule peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks osundada KOKS § 33 lg-le 1, mille kohaselt on igaühel õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. Riigikohtu halduskolleegiumi varasemate seisukohtade kohaselt ei anna nimetatud säte kohalikule omavalitsusele võimalust kaaluda, kas taotlus sisuliselt läbi vaadata või mitte. Selline taotlus tuleb organil igal juhul läbi vaadata (
5. jaanuari
6. a määruse p 1 haldusasjas nr 3-3-1-49-99 ja
7. novembri
8. a otsuse p 19 haldusasjas nr 3-3-1-51-02). Haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlus tuleb lahendada haldusorgani diskretsiooniõiguse põhjal (
9. detsembri
10. a otsuse p 2 haldusasjas nr 3-3-1-51-01 ja
11. novembri
12. a otsuse p 14 haldusasjas nr 3-3-1-51-02).
13. KOKS § 33 lg-t 1 tuleb käsitleda erinormina Haldusmenetluse seadusest tuleneva haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlemise üldregulatsiooni suhtes. Seetõttu jääb kolleegium KOKS § 33 lg 1 tõlgendamisel toodud seisukohtade juurde.
14. Seega lisaks sellele, et linnavalitsusel oli õigus tunnistada
15. augusti
16. a korraldus nr 3099-k kehtetuks H. Taasvälja avaldusest ajendatuna, oli Tallinna Linnavalitsusel kohustus H. Taasvälja taotlused lahendada ka juba KOKS § 33 lg 1 alusel. IV
17. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu Riigikohtu halduskolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et haldusmenetluse uuendamine H. Taasvälja taotlusest ajendatuna ei olnud lubatav, sest asjas ei esinenud

§ 44lg-s 1 sätestatud aluseid.

Tallinna Linnavalitsusel oli õigus menetlus uuendada ja vaidlusaluse korteri tagastamise küsimus uuesti läbi vaadata olenemata sellest, kas esines

§ 44lg-s 1 sätestatud aluseid või mitte.

Küsimus, kas varasem haldusakt, s.t linnavalitsuse

1. augusti
2. a korraldus nr 3099-k kehtetuks tunnistada või mitte, tuli lahendada kehtetuks tunnistamist reguleerivate sätete kohaselt, s.t

§-de 64-67 alusel.

1. Riigikohus märgib siinkohal, et haldusakti kehtetuks tunnistamist haldusorgani poolt ei välista see, et varem on sama haldusakti vaidlustatud halduskohtus ning et see kaebus on jäänud rahuldamata. Kui hiljem ilmnevad asjaolud või motiivid, mis ei olnud kohtuliku kontrolli objektiks ja mis haldusorgani arvates tingivad haldusakti kehtetuks tunnistamise, siis ei ole kehtetuks tunnistamine uutel põhjustel keelatud. Lisaks võimaldab Haldusmenetluse seadus ka õiguspärase haldusakti, sh kohtumenetluses õiguspäraseks peetud haldusakti kehtetuks tunnistamist, kui esinevad Haldusmenetluse seaduses sätestatud õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamiseks vajalikud eeldused.
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse rahuldamata üksnes põhjusel, et linnavalitsus ei võinud H. Taasvälja taotlust läbi vaadata. Apellatsioonkaebuse ülejäänud väiteid ei ole ringkonnakohus analüüsinud. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja haldusasi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque, Jüri Põld, Harri Salmann