3-1-1-88-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-88-04 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi T OÜ väärteoasi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
2. märtsi
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-1550/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maksu- ja Tolliameti kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
4. september 2004 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja ametnik Jaanus Jõgi RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tallinna Linnakohtu
6. märtsi
7. a kohtuotsus T OÜ väärteoasjas.
8. Saata väärteoasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.
9. Kassatsioonkaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tolliamet karistas
11. juuli
12. a otsusega T OÜ-d teo toimepanemise ajal kehtinud Tolliseaduse (TS) § 65 lg 4 p 3 rikkumise eest 8500 krooni suuruse rahatrahviga. Rikkumine seisnes selles, et
13. märtsil
14. a esitas C AS töötaja A.S. enda nimel, kuid T OÜ eest tollile deklareeritava kauba ja kaubadeklaratsiooni. Kontrollimisel selgus, et deklaratsioonis oli jäetud deklareerimata 500 kasti alkohoolseid jooke. Kohtuväline menetleja leidis, et TS § 15 lg 3 kohaselt vastutavad deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse eest deklarant ja isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitatakse. Seega vastutab T OÜ deklaratsioonis esitatud andmete ebaõigsuse eest. Menetlusalusel isikul oli võimalus selgitada välja kauba tegelik kogus, tagamaks õigete andmete esitamine ja tema väide selle kohta, et ta ei olnud deklaratsiooni esitamise ajal ühest arvest teadlik, on paljasõnaline.
15. Menetlusalune isik esitas Tolliameti otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist. Kaebuses märgiti, et kuna M CT vabatsoonis ei ole ruume kauba pakendite avamiseks, ei olnud T OÜ-l võimalust tutvuda kaubaga, tagamaks deklareeritavate andmete vastavust kaubale. Konteiner avati alles tollilaos tolliametnike juuresolekul. Deklarant ei pidanud teadma, et konteineris oli kaupa enam kui 660 kasti. Kohtuväline menetleja ei ole ümber lükanud osaühingu väidet selle kohta, et deklaratsiooni esitamise ajal ei olnud osaühing ühest arvest (arve A10822/C) teadlik. Ka jättis kohtuväline menetleja tähelepanuta, et viga deklareerimisel tulenes Eesti Merelaevanduse tehtud vigadest. Lisaks leiti kaebuses, et kõnealust rikkumist saab toime panna üksnes tahtlikult ning väärteo toimepanemise eest vastutab üksnes täideviija, kelleks oli A.S.. Vahendlikku ega kaastäideviimist ei ole asjas tuvastatud.
16. Tallinna Linnakohtu
17. märtsi
18. a otsusega rahuldati kaebus ja tühistati kohtuvälise menetleja otsus. Kohus leidis, et väärteo toimepanemine ei ole tõendatud, kohtuvälise menetleja otsus rajaneb oletustel ja selles sisaldub vastuolu. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt oli arve A10822/C T OÜ käsutuses enne kaubadeklaratsiooni esitamist, mis kohtu meelest tähendab, et osaühing pidi jätma osa kaupa tahtlikult deklareerimata. Samas on kohtuvälise menetleja otsuses leitud, et rikkumine on toime pandud vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis, millest järeldub, et kohtuväline menetleja kahtleb arve tahtlikus varjamises. Väärteoasja materjalidest nähtub, et dokumentide vormistamisel on eksinud juba kauba saatja ja vedaja, kuid otsuse tegemisel ei ole kohtuväline menetleja seda arvestatud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
19. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Maksu- ja Tolliamet, kes palub linnakohtu otsuse tühistada ja saata asja linnakohtule uueks arutamiseks järgmistel põhjustel. Kohtuotsuses väljendatud seisukohad on vastuolus kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega ja kohtuotsus ei ole motiveeritud. Samuti ei ole kohus andnud hinnangut ühelegi kohtuvälises menetluses kogutud tõendile, neid ei ole kohtuotsuse põhiosas isegi loetletud, ning kohtuvälise menetleja kogutud tõendid väärteotoimikus ei sisaldu. Kohtuotsusest ei selgu, kas väärteomenetlus kuulub asjas lõpetamisele või mitte. Vastuolu kohtuvälise menetleja otsuses ei ole, sest selle otsuse kohaselt pani menetlusalune isik rikkumise toime vähemalt hooletusest, ning kui osaühing otsustas end ise aktiivselt kaitsta väitega, et sai arve A 10822/C alles pärast kauba tolliläbivaatust, oleks ta ise pidanud esitama selle kohta vastava tõendi või vähemalt looma kohtuvälisele menetlejale reaalse võimaluse selle väite kontrollimiseks. Seda aga tehtud ei ole.
20. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas Maksu- ja Tolliameti esindaja J. Jõgi kassatsioonkaebust ja palus selle rahuldada. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistab Tallinna Linnakohtu
22. märtsi
23. a kohtuotsuse väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
24. Kriminaalkolleegium märgib, et tulenevalt VTMS § 132 p-dest 2 ja 3 ning § 134 lg-st 3 peab kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisel kohtuotsusest üheselt nähtuma, kas kohus teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda või lõpetab väärteomenetluse VTMS §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Kõnealuses asjas leidis linnakohus kohtuotsuse põhiosas, et väärteo toimepanemine T OÜ poolt pole tõendatud. Kohtuotsuse tegemisel võttis kohus samas aluseks VTMS § 132 p 2, mis sätestab kohtu õiguse teha kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisel uus otsus, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohtuotsuse lõpposa sisaldab aga kohtu otsust üksnes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise kohta sellest ei nähtu, et kohus oleks teinud uue otsuse või lõpetanud väärteomenetluse.
25. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sellest tulenevalt lasub kohtul kohustus kontrollida kõiki kohtule esitatavaid tõendeid ning hinnata neid kogumis, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Linnakohtu otsusest nähtub, et kohus ei ole esitatud tõendeid kontrollinud ega hinnanud. Ka ei ole kohus käsitlenud VTMS §-s 133 sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavaid küsimusi, millele vastamine peab tagama kinnipidamise väärteoasja täies ulatuses arutamise nõudest. See rikkumine on toonud kaasa motiveerimata kohtuotsuse tegemise. Sellist otsust ei ole aga Riigikohtul võimalik õiguslikult hinnata.
26. Kassatsioonkaebuses väidetakse, et väärteotoimik, millega kohtuvälise menetleja esindaja kohtus tutvus, ei sisaldanud mitte ühtegi kohtuvälises menetluses kogutud tõendit, kuigi kohtuväline menetleja saatis kohtule väärteotoimiku kahes köites 392-l lehel. Ka Riigikohtusse saadetud väärteotoimikus puuduvad kohtuvälises menetluses kogutud materjalid. Seoses sellega märgib kriminaalkolleegium järgmist. Vastavalt VTMS § 81 lg-le 1 koostab kohtuväline menetleja kohtuvälise menetluse lõpuleviimisel väärteotoimiku. Väärteotoimik edastatakse VTMS § 84 või § 116 lg 2 alusel asja arutavale maa- või linnakohtule. Juhul kui maa- või linnakohtu otsus vaidlustatakse, saadab viimane omakorda väärteotoimiku VTMS § 140 lg 3 alusel ringkonnakohtule või VTMS § 159 lg 3 alusel Riigikohtule. Väärteomenetluse seadustik peab väärteotoimiku all silmas toimikut tervikuna, ega nõua seepärast kohtumenetluses eraldi toimiku koostamist - vastupidi, seadus kasutab sõnastust, mille kohaselt lisab kohus menetlusdokumendid väärteotoimikusse (VTMS § 48 lg 1, § 94 lg 2, § 113 lg 7). Samuti ei nähtu seadusest, et maa- või linnakohus peaks koheselt peale otsuse tegemist tagastama väärteotoimiku kohtuvälisele menetlejale. Seega tuleb kassatsioonkaebuse esitamise korral edastada Riigikohtule väärteotoimik tervikuna, mitte üksnes selle toimiku kohtu osa. Asja kaebemenetluses läbi vaataval kohtul on võimalik hinnata, kas kohus on järginud menetlusõigust ja õigesti kohaldanud materiaalõigust, üksnes juhul, kui tal on vajadusel võimalik tutvuda kõigi asja materjalidega.
27. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu
28. märtsi
29. a kohtuotsuse ja saadab T OÜ väärteoasja uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher