← Eesti

3-2-4-2-04

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-4-2-04 Määruse kuupäev Tartu,

  1. oktoober
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask, liikmed Peeter Jerofejev, Julia Laffranque, Jüri Põld ja Tambet Tampuu Kohtuasi Pädeva kohtu määramine pensioniõigusliku staa"i tuvastamise asjas. Menetluse alus Riigikohtus Harju Maakohtu
  3. septembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2/1685/04 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Määrata pensioniõigusliku staa"i tuvastamine halduskohtu pädevusse.
  6. Saata Valentina Kerneri avalduse alusel Harju Maakohtus algatatud tsiviilasi nr 2/1-685/04 menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Valentina Kerner töötas väidetavalt ajavahemikul
  8. septembrist
  9. a
  10. veebruarini
  11. a ettevõttes Estrõbsnabsbõt.
  12. Kuna nii V. Kerneril kui ka Rahvusarhiivil puudusid tõendid V. Kerneri töötamise kohta nimetatud ettevõttes ajavahemikul
  13. a -
  14. a, selgitas Tallinna Pensioniamet V. Kernerile
  15. märtsil
  16. a saadetud kirjas, et ettevõttes Estrõbsnabsbõt töötamise tõestamiseks tuleb V. Kerneril pöörduda halduskohtusse.
  17. V. Kerner esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigi vastu V. Kerneri tööstaa"i kinnitamiseks ettevõttes Estrõbsnabsbõt ajavahemikul
  18. septembrist
  19. a
  20. veebruarini
  21. a.
  22. Tallinna Halduskohtu
  23. märtsi
  24. a määrusega haldusasjas nr 3-1225/2004 jäeti kaebus käiguta ja anti kaebuse esitajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 15 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Halduskohus leidis, et kaebusest ei selgu, kas kaevatakse Pensioniameti toimingu või otsuse peale või soovitakse väidetava avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemist. Halduskohus asus seisukohale, et kui kaevatakse Pensioniameti haldusakti või toimingu peale, siis allub asi Tallinna Halduskohtule; kui soovitakse kindlaks teha töötamist ettevõttes Estrõbsnabsbõt, tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lg-le 1 pöörduda Tallinna Linnakohtusse. Kuni ei ole selge kaebuse sisu ja taotlus, ei ole ka selge selle alluvus halduskohtule. Ühtlasi hoiatas kohus, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult.
  25. Tallinna Halduskohtu
  26. aprilli
  27. a määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult, kuna kaebuse esitaja puudusi ei kõrvaldanud.
  28. V. Kerner esitas Tallinna Linnakohtule avalduse pensioniõigusliku staa"i kindlakstegemiseks. Tallinna Linnakohus keeldus
  29. aprilli
  30. a määrusega tsiviilasjas nr 2/23-3218/04 avalduse vastuvõtmisest ja tagastas selle TsMS § 149 lg 2 p 7 alusel, kuna avaldus ei olnud esitatud avaldaja elukohajärgsele kohtule.
  31. V. Kerner esitas
  32. mail
  33. a Harju Maakohtule avalduse, millega palus tuvastada juriidiline fakt ja teha kindlaks V. Kerneri tööstaa" ettevõttes Estrõbsnabsbõt.
  34. Harju Maakohus lõpetas TsMS § 217 p 1 alusel
  35. septembri
  36. a määrusega tsiviilasjas nr 2/1685/04 menetluse V. Kerneri pensioniõigusliku staa"i tõendamise asjas ning saatis asja Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Maakohus leidis, et V. Kerner pöördus kohtusse riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) sätestatud õigussuhte tekkimiseks vajaliku fakti tuvastamiseks. Kuna TsMS § 247 lg 1 ei sätesta hagita asjana riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamist ja puudub muu seadus, mis näeks ette nende faktide tuvastamise üldkohtus, leidis kohus, et V. Kerneri avalduse lahendamine ei kuulu maa- ega linnakohtu pädevusse. RPKS § 40 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 3 p 3 kohaselt kuuluvad riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tekkinud vaidlused lahendamisele halduskohtus. RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT
  37. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu on pensioniõigusliku staa"i tõendamiseks pädeva kohtu määramise küsimuses asunud
  38. oktoobri
  39. a määruses asjas nr 3-2-1-104-03 seisukohale, et riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamine ei kuulu maa- ega linnakohtu pädevusse. Nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium
  40. novembri
  41. a määruses asjas nr 3-2-1-105-
  42. Viidatud määrustes asus Riigikohus seisukohale, et pensioniõigusliku staa"i tuvastamine riikliku vanaduspensioni saamiseks soodustingimustel kuulub halduskohtu pädevusse.
  43. Erikogu ei pea vajalikuks varasemat seisukohta muuta ning leiab, et halduskohtu pädevusse kuulub riikliku pensioni määramiseks vajalike faktide tuvastamine ka siis, kui tegemist ei ole soodustingimustel pensioniõigusliku staa"i tuvastamisega.
  44. V. Kerner esitas Harju Maakohtule avalduse, millega palus tuvastada, et ta töötas ajavahemikul
  45. septembrist
  46. a
  47. veebruarini
  48. a ettevõttes Estrõbsnabsbõt. Esitatud avaldusest nähtub, et V. Kerner soovib tuvastada riikliku vanaduspensioni saamiseks vajalikku pensioniõiguslikku staa"i. Vastavalt HKMS § 6 lg 3 p-le 3 ja RPKS §-le 40 tuleb V. Kerneril pensioniõigusliku staa"i tuvastamiseks pöörduda halduskohtusse, kuna riikliku vanaduspensioni saamiseks juriidilise fakti tuvastamine on avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemine, mis kuulub halduskohtu pädevusse. Märt Rask, Peeter Jerofejev, Julia Laffranque, Jüri Põld, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.