← Eesti

3-3-1-37-04

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-37-04

  1. oktoober 2004 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia Laffranque AS Masinaehitaja kaebus Pärnu Linnavolikogu määruse "Pärnu linna üldplaneering 2001-2025" tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  2. märtsi
  3. a otsus haldusasjas nr 2-3/7/2004 AS Masinaehitaja kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus Jätta AS Masinaehitaja kassatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  4. märtsi
  5. a otsuse haldusasjas nr 23/7/2004 motiive, lähtudes käesoleva otsuse motiividest. Jätta rahuldamata AS Masinaehitaja taotlus talle Pärnu Linnavolikogult kohtukulude väljamõistmiseks. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Pärnu Linnavolikogu
  7. septembri
  8. aasta määrusega nr 26 kehtestati Pärnu linna üldplaneering aastateks 2001-
  9. Üldplaneeringu kohaselt on AS-ile Masinaehitaja kuuluva maatüki Rääma 17 sihtotstarbeks elamumaa ja üldmaa. Üldplaneeringu kehtestamisega jäeti arvesse võtmata AS Masinaehitaja ettepanekud temale kuuluva katastriüksuse kasutamisotstarvete osas. AS Masinaehitaja erastas
  10. jaanuaril 1998 Rääma 17 asuva maatüki, mille sihtotstarbeks oli 5% ärimaa ja 95% tootmishoonete maa. Pärnu linna üldplaneeringu avalikustamisel taotles AS Masinaehitaja temale kuuluva maatüki sihtotstarbe määramist selliselt, et taastada planeeringus osaliselt tootmismaa, suurendada ärimaa osa, suurendatud osa võrra vähendada tootmismaad ja jätta välja elamumaa funktsioon. Pärnu Linnavalitsus vastas sellele, et tootmismaa säilitamine on vastuolus üldplaneeringu põhimõttega tööstusalade väljaviimise kohta jõeäärsetelt aladelt. Üldplaneeringu üle järelevalve teostamisel nõustus Pärnu Maavalitsus linnavalitsusega ja leidis, et vaadeldav üldplaneeringu lahendus ei ole vastuolus seadusega, kuna kohalikul omavalitsusel on õigus näha planeeringutega ette maakasutusotstarbe muutmist.
  11. Kaebuses Pärnu Halduskohtule taotles AS Masinaehitaja Pärnu Linnavolikogu
  12. septembri
  13. a määruse nr 26 tühistamist ja kohtukulude väljamõistmist vastustajalt. Kaebuse esitaja leidis, et üldplaneeringu vastuvõtmise tagajärjena on rikutud õigusriigis kehtivaid õiguspärasuse ja proportsionaalsuse printsiipe. Üldplaneeringu seletuskirja järgi on võetud suund viia tootmine jõeäärsetelt aladelt välja, eriti kesklinna osast; kõikidele tootmisaladele on juurde toodud ärifunktsioon, mis piirab tootmise laiendamist. Kaebuse esitaja on jäänud sellisest lahendusest põhjendamatult ilma, kuigi oli nõus vähendama tootmisfunktsiooni ärifunktsiooni kasuks. AS Masinaehitaja leidis, et krundi sihtotstarbe määramisel üldplaneeringus ei ole järgitud õiguspärasuse printsiipi, mille kohaselt tuleb samasuguseid olukordi käsitada ühtemoodi. Kuigi üldplaneeringu koostamisel lähtuti põhimõttest, et tootmine tuleb viia linnast välja, jäeti siiski tootmismaana alles jõeäärsed krundid, nagu Rääma 31 - AS Viisnurk kiudplaadivabrik ja suusavabrik Visu; Suur-Jõe 48 AS Viisnurk mööblivabrik; Õhtu põik - AS Zigmundi õmblusvabrik; Suur-Jõekalda 2 - Einar Kelder, soome ahjude tootmine, ja kõik ülejäänud ettevõtted kesklinna ja Siimu silla vahel. Kõigil nimetatud ettevõtetel on mingil määral säilinud tootmisfunktsioon, mida teadmata põhjustel ei tahetud jätta kaebuse esitajale. Tootmismaa otstarbe välistamisega tegi volikogu takistusi kaebuse esitajale maakasutuse ja ehitusõiguse teostamise osas, mis piirab ka AS Masinaehitaja õigusi ettevõtluse arendamisel.
  14. Pärnu Halduskohtu
  15. novembri
  16. aasta otsusega haldusasjas nr 3-139/2001 jäeti AS Masinaehitaja kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. Kohtuistungil leidis üldplaneeringuga, üldplaneeringu seletuskirjaga ja keskkonnamõjude hindamisega enne üldplaneeringu kehtestamist tõendamist, et volikogu ei ole rikkunud kaebuse esitaja ettepanekute arvestamisel proportsionaalsuse ja õiguspärasuse printsiipi. Antud asjas on üks üldplaneeringu eesmärke viia tootmine välja kesklinnast ja eriti Pärnu jõe äärsetelt aladelt ja selle eesmärgi saavutamiseks määratigi kaebuse esitajale kuuluva maatüki sihtotstarbeks elamumaa ja üldmaa. Kitsendused kaebuse esitaja tootmise arendamisele on hädavajalikud selleks, et üldplaneeringu eesmärki oleks üldse võimalik täide viia. Selline kitsendus ei riku kaebuse esitaja õigust jätkata tootmist selleks määratud tööstuspiirkonnas ja talle hüvitatakse ümberkolimisega tekitatud kulud. Kohtus leidis vastustaja seletusega ja üldplaneeringu seletuskirjaga tõendamist, et kaebuse esitajale kuuluvad tootmishooned on ainukesed, mis asuvad otse jõekaldal ja kesklinnas elamurajooni keskel ning on ka väliselt väga halvas olukorras. Teised ettevõtted asuvad piirkonnas, kuhu on koondatud veel tootmisettevõtteid. Tegemist on teise tsooniga. Seega ei ole volikogu rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi, kuna antud juhul ei olnud tegemist ühtede ja samade oludega ning seetõttu ei tulnud kõiki tootmisettevõtteid võrdselt kohelda. Asjaolu, et Pärnu Linnavalitsus, müües
  17. aastal AS-ile Masinaehitaja maatüki, määras selle sihtotstarbeks 5% ärimaa ja 95% tootmishoonete maa, ei ole määravaks üldplaneeringu kehtestamisel, sest seadusega on antud kohaliku omavalitsuse pädevusse maa sihtotstarbe määramine ja muutmine. AS Masinaehitaja suhtes ei muutu hetkel seoses üldplaneeringu kehtestamisega midagi, tema õigusi ei ole rikutud. Kaebuse esitaja õigusi hakkab alles kitsendama sellele maa-alale tehtav detailplaneering, kui ta soovib seda teha tootmisfunktsioonile, siis seda ta teha ei saa.
  18. Apellatsioonkaebuses palus AS Masinaehitaja tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning mõista välja Pärnu Linnavolikogult AS Masinaehitaja kasuks kohtukulud. Apellant leidis järgmist. Halduskohtu otsusest ei nähtu, mille alusel on kohus jõudnud järeldusele, et kaebuse esitajal on võimalus jätkata tootmist selleks määratud tööstuspiirkonnas ja talle hüvitatakse ümberkolimisega tekitatud kulud. Halduskohus ei ole samasuguseid olukordi ühtmoodi käsitamist ette nägeva õiguspärasuse printsiipi ja selle võimalikku rikkumist analüüsides andnud hinnangut praktiliselt mitte ühelegi kaebaja tõendile ega väitele ja on järelduste tegemisel tuginenud vastustaja paljasõnalistele seletustele. Üldplaneering on tulevase detailplaneeringu suhtes eelhaldusakt, mis loob õiguslikult vajalikud eeldused teise haldusakti andmiseks. Sel põhjusel on sellise akti vaidlustamine AS Masinaehitaja õiguste kaitsmiseks vajalik. Üldplaneeringu kehtestamine selliselt, et kaebuse esitajal piiratakse tootmisvõimalused, piirab kaebaja vabadust ettevõtluse valdkonnas (PS § 31). Sellistel tingimustel ei saa ta kasulikult võõrandada oma kinnistut või aktsiaid - tootmisettevõtte potentsiaalne ostja, saades teada üldplaneeringu tingimustest, ei maksa asja eest õiget hinda.
  19. Tallinna Ringkonnakohtu
  20. märtsi
  21. aasta otsusega haldusasjas nr 2-3/7/04 jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis järgmist. Kuivõrd üldplaneering on aluseks detailplaneeringu kehtestamisele ja üldplaneering näeb muuhulgas ette apellandi maatüki kasutuse muudatuse, on küll ilmne, et see riivab apellandi huve. Riivatud võib olla AS Masinaehitaja ettevõtlusvabadus ning õigus omandi vabale kasutamisele (Põhiseaduse § 31 ja § 32 lg 2). Siiski andis käesoleval juhul kohalikule omavalitsusele selliste piirangute kehtestamise õiguse Planeerimis- ja ehitusseadus (PES, praegu Planeerimisseadus) mille kohaselt kuulub planeerimisalase tegevuse korraldamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Viimane peab põhiõiguste riive korral küll järgima otsuste tegemisel proportsionaalsuse printsiipi, kuid ringkonnakohus leidis, et antud juhul ei ole üldplaneeringu kehtestamisel kaebuse esitaja märkuste arvestamata jätmisega rikutud proportsionaalsuse printsiipi ei selle laiemas ega ka kitsamas mõttes. Ülekaalukas avalik huvi räägib tootmise kesklinna piirkonnast äraviimise kasuks ja tootmisfunktsiooni välistamisega kaebuse esitajale kuuluva krundi sihtotstarbe osas ei ole rikutud võrdse kohtlemise printsiipi. Õige on kaebuse esitaja väide, et üldplaneeringu raames ei viidud läbi põhjalikku uuringut AS Masinaehitaja ettevõtlusest tuleneva keskkonnareostuse hindamiseks, vaid piirduti üksnes piirkonna üldise hinnanguga. Eeltoodu ei anna siiski alust väita, et tööstuse väljaviimine kesklinnast ei ole põhjendatud. Tööstuslik tootmine elurajoonis ja jõe ääres kujutab endast reaalset ohtu inimeste ning jõe elukeskkonnale ning tootmishooned ei ole ka visuaalselt elurajooni sobivad. Üldplaneeringuga ette nähtud maakasutuse sihtotstarbe muutmine ei piira käesoleval ajal toimuvat tootmist ja kaebuse esitaja saab tootmise ümberkorraldamiseks ettevalmistusi teha ning erinevaid lahendusi kaaluda. Tegelikult ei kohusta üldplaneering kaebuse esitajat tootmist lõpetama, üldplaneeringu kohaselt ei ole lihtsalt võimalik tootmise laiendamine ning pikemas perspektiivis tuleb tootmine kesklinna piirkonnast välja viia. Samuti nägi
  22. kuni
  23. aastani kehtinud Pärnu linna generaalplaan ette masinatehase üleviimise sobivamasse kohta, seega oli kaebuse esitajal võimalik juba enne maa erastamist ette näha, et selle kasutusotstarve tulevikus muutub. Apellandi väide, nagu väheneks üldplaneeringu tõttu kinnistu ja äriühingu aktsiate väärtus, ei ole ringkonnakohtu arvates usutav. Elamu- ja ärimaa väärtus sellises atraktiivses piirkonnas ei saaks olla väiksem kui tootmismaal. Kinnistu senise kasutusotstarbe piiramise kompenseerimiseks on ette nähtud vahendid ja üldplaneering näeb ette piirkonnad (endise lennuvälja territoorium), kuhu tootmine üle viiakse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  24. AS Masinaehitaja kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ning mõista välja Pärnu Linnavolikogult AS Masinaehitaja kasuks kohtukulud. Kassaator on seisukohal, et: 1) Pärnu Linnavolikogu on alusetult jätnud arvesse võtmata tema märkused üldplaneeringu kohta. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, millel põhineb järeldus, et endine masinatehas, nüüd 90 töötajaga metallitöökoda reostab pinnase ja põhjavee. Tõendiks on vaid piirkonna üldine hinnang, mida kohus ise pidas ebapiisavaks ja jättis arvestamata, et samas piirkonnas asub lihakombinaat, millele üldplaneering nägi ette tootmistsooni; 2) arusaamatuks jäävad kohtu põhjendused selle kohta, miks ainult Rääma 17 krundil kaalub avalik huvi üles ettevõtlusega ning omandiõigusega seotud huvid ja miks ainult Rääma 17 krundil, mis ei ulatu jõeni 50 m, toimuv tootmine takistab keskkonna säästva arengu ja kuurortlinna arengu saavutamist, samal ajal kui üksikutele teistele ettevõtetele on üldplaneeringus tootmise jätkamist võimaldatud. Ilmselt avalik huvi ei kaalunud üles nende ettevõtete ettevõtlusvabadust; 3) paljasõnaliseks on jäänud ringkonnakohtu hinnangud kassaatorile kuuluvate hoonete sobimatuse kohta jõe äärde. Kohus on jätnud tähelepanuta kassaatori väited, et kohalik omavalitsus ei ole teinud ühtegi ettekirjutust ehitusjärelevalve korras seoses hoonete väidetava heakorrastamatusega; 4) PES § 8 lg 7 kohaselt nähakse üldplaneeringuga ette majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. Püstitades eesmärk viia tootmine välja jõeäärsetelt aladelt, pidi üldplaneering kahjustatud ettevõttele tagatiseks ette kirjutama, kuhu tootmine üle viiakse. Seda ei ole üldplaneering teinud, vaatamata sellele, et
  25. aastal kinnitatud üldplaneeringu aluste järgi nähti muuhulgas ette riigilt vabade maade taotlemine jõeäärsete ettevõtete ümberpaigutamiseks, mida ei ole tänaseni tehtud; 5) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, mille kohaselt tuvastati, et üldplaneeringu järgi säilitatakse kesklinna piirkonnas tootmisfunktsioon sadamale, ja leiti, et sadama säilitamine ning arendamine keset elurajooni on rohkem kooskõlas üldplaneeringu kontseptsiooniga kui AS Masinaehitaja tootmine jõe ääres isegi siis, kui viimane muutub keskkonnasõbralikumaks. Kassaator leiab, et kohalik omavalitsus, teostades planeerimisdiskretsiooni, peab kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb tal piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud.
  26. Pärnu Linnavolikogu kirjalikus vastuses leitakse, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu, kuivõrd selles esitatud väidetele on antud hinnang halduskohtumenetluse vältel ja sellist asjaolu või õigusakti eiramist, mis viiks Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamisele, kassatsioonkaebuses esitatud ei ole, ning palutakse kaebus rahuldamata jätta. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  27. Vastavalt Planeerimis- ja ehitusseadusele (PES, praegu PlanS) kuulub planeerimisalase tegevuse korraldamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kohalikul omavalitsusel on planeeringutega õigus ette näha ka maakasutusotstarbe muutmist, nagu see toimus Pärnu linna üldplaneeringus Rääma 17 maatüki osas. Pärnu Linnavalitsuse varasemad seisukohad ja tegevus Rääma 17 kinnistu otstarbe suhtes on aga olnud vastuolulised. Pärnu linna generaalplaanis aastateks 1974-2001 oli ette nähtud masinatehase üleviimine jõe äärest sobivamasse kohta. Ka Pärnu linna arengukava aastateks 1999-2005 näeb punktis 12 ette jõe kallaste elamumaaks muutmise, arvestades jõeäärset vajalikku ehituskeelutsooni.
  28. aastal müüs aga Pärnu Linnavalitsus Rääma 17 krundi AS-ile Masinaehitaja ja määras selle sihtotstarbeks 5% ärimaa ja 95% tootmishoonete maa. Sellega on Pärnu Linnavalitsus eksitanud AS-i Masinaehitaja Rääma 17 krundi kasutusotstarbe osas. Pärnu Linnavalitsus ei ole toiminud kooskõlas hea haldustavaga ja hea halduse põhimõttega. Pärnu Linnavalitsuse selline käitumine ei takista siiski teda teostamast planeeringute alast diskretsiooniõigust.
  29. Riigikohtu halduskolleegium on varasemates lahendites (Riigikohtu halduskolleegiumi
  30. veebruari
  31. aasta otsus asjas nr 3-3-1-8-02, RT III 2002, 7, 61 ja
  32. novembri
  33. aasta otsus asjas nr 3-3-1-62-02, RT III 2002, 30, 330) rõhutanud planeerimisotsuste omapära, nende ulatuslikku diskretsioonilisust. Planeerimisdiskretsiooni teostamisel ei saa ega tohi aga subjektiivseid avalikke õigusi suvaliselt piirata. Pärnu Linnavolikogu
  34. septembri
  35. aasta määrusega nr 26 kehtestatud Pärnu linna üldplaneering aastateks 2001-2025 näeb AS-ile Masinaehitaja kuuluva maatüki Rääma 17 sihtotstarbena ette elamumaa ja üldmaa. Seni on AS Masinaehitaja kasutanud maatükki vastavalt
  36. aastal toimunud erastamisel maatükile määratud sihtotstarbele: 5% ärimaa ja 95% tootmismaa. Maakasutuse selline muudatus riivab AS Masinaehitaja huve, tema Põhiseadusest tulenevaid ettevõtlusvabadust ja omandipuutumatust (PS § 31 ja § 32). Kassaatoril puudub võimalus tootmise laiendamiseks Rääma 17 krundil ja ta peab olema valmis tootmise ümberkolimiseks.
  37. Üldplaneering peab tagama valla või linna edasise arengu ja ühiskonnaliikmetele parima võimaliku elukeskkonna. Vastavalt PES (kehtis kuni
  38. jaanuarini 2003) § 8 lg 4 p-le 2 on üldplaneeringu üheks ülesandeks kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga. Kohalik omavalitsus peab planeeringu menetlemise käigus piisava tõhususega täitma PES-st (PlanS-st) tulenevaid kohustusi mh erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel. Pärnu linna üldplaneeringu aastateks 2001-2025 üks eesmärke on viia tootmine välja kesklinnast ja eriti Pärnu jõe äärsetelt aladelt. Eesmärgi põhjendused on toodud üldplaneeringu seletuskirjas ja antud piirkonna keskkonnamõjude üldises hinnangus. Viimase kohaselt on üldplaneeringuga ette nähtud Pärnu linna keskosa jõeäärse piirkonna maakasutuse muutmine äri- ja elamumaaks positiivne nii keskkonna kui ka sotsiaalsest ja majanduslikust aspektist. Keskkonnamõjude hinnangus tehakse ettepanek pakkuda ümberpaigutatavale tööstusele samaväärne või soodsam tööstusmaa või vajadusel kompenseerida maa tööstuslikust kasutamisest loobumine. Üldplaneeringu raames ei viidud läbi põhjalikku uuringut ühe või teise maatüki, sh AS-ile Masinaehitaja kuuluva Rääma 17 ettevõtlusest tuleneva keskkonnareostuse hindamiseks. Siiski on nii halduskohus kui ka ringkonnakohus, toetudes piirkonna keskkonnamõjude üldisele hinnangule, hinnanud õigustatult üleüldiselt tööstusliku tootmise väljaviimise kesklinnast põhjendatuks, kuivõrd tööstuslik tootmine elurajoonis ja jõe ääres ohustab inimeste ja jõe elukeskkonda, samuti ei ole tootmishooned visuaalselt elurajooni sobivad. Avalik huvi tootmise kesklinna jõe piirkonnast väljaviimiseks kaalub üle tootmisfunktsiooni säilitamise.
  39. Kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb tal piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Riigikohus on seda varem rõhutanud (Riigikohtu halduskolleegiumi
  40. oktoobri
  41. aasta otsus asjas nr 3-3-1-42-02, RT III 2002, 25, 284). Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus. AS Masinaehitaja esitas ettepaneku, mille kohaselt soovis elamumaa funktsiooni välja jätmist ja oli nõus vähendama tootmismaad ärimaa suurendamise arvelt. Pärnu linna üldplaneeringu eesmärgi tootmine kesklinna jõe piirkonnast välja viia - saavutamiseks ei oleks aga tootmise vähendamisest piisanud, sest isegi kui AS Masinaehitaja maatükile oleks antud kasutusotstarbeks ärimaa, ei oleks sellest AS-il Masinaehitaja kasu olnud, kuivõrd Masinaehitaja vajab siiski ka tootmismaad.
  42. Põhjendatud ei ole kassaatori arusaamatus sellest, miks ainult Rääma 17 krundil kaalub avalik huvi üles ettevõtlusega ning omandiõigusega seotud huvid ja miks ainult Rääma 17 krundil toimuv tootmine takistab keskkonna säästva arengu ja kuurortlinna arengu saavutamist, samal ajal kui üksikutele teistele ettevõtetele on üldplaneeringus tootmise jätkamist võimaldatud. Nii halduskohtus kui ka ringkonnakohtus on leidnud tõendamist, et kaebuse esitajale kuuluva krundi sihtotstarbe osas ei ole rikutud õiguspärasuse, täpsemini võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuivõrd kassaatorile kuuluvad tootmishooned on ainukesed, mis asuvad otse jõekaldal ja kesklinnas elamurajooni keskel ning teised ettevõtted asuvad teise tsooni piirkonnas, ei ole tegemist ühtede ja samade oludega ja nende ettevõtete erinev kohtlemine ei kujuta endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.
  43. Kuigi AS Masinaehitaja õiguste riive on proportsionaalne ega riku võrdse kohtlemise põhimõtet, ei ole õiged kohtute väited, nagu ei muutuks üldplaneeringu kehtestamisega AS Masinaehitaja suhtes midagi. Halduskohus leidis, et AS Masinaehitaja õigusi hakkab kitsendama alles tema maa-alale tehtav detailplaneering, ringkonnakohus ei välistanud õiguste riivamist üldplaneeringuga, kuid jättis halduskohtu otsuse jõusse, sest ettenähtud piirangud on õiguspärased ega piira veel käesoleval ajal toimuvat tootmist, kuna AS Masinaehitaja saab teha tootmise ümberkorraldamiseks ettevalmistusi ning kaaluda erinevaid lahendusi.
  44. Üldplaneeringul on oluline roll maakasutus- ja ehitustingimuste kindlaksmääramisel, sest see on vastavat investeeringut ja ehitust ettevalmistava detailplaneeringu aluseks ning vaatleb linna või valla arengut tervikuna. Üldplaneering ei määra siiski iseenesest veel katastriüksuse sihtotstarvet, vaid annab sisulise aluse selle määramiseks. Linna üldplaneering annab kõigest põhimõtted, millest tuleb lähtuda edasisel detailplaneeringute koostamisel. PES § 9 lg 6 kohaselt võib detailplaneeringuga teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks, PlanS § 9 lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Üldjuhul koostatakse detailplaneering siiski selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimist. Antud juhul on eesmärk Pärnu linna jõeäärselt alalt tootmine ära viia, seda üldeesmärki ei saa konkreetse krundi (Rääma 17), detailplaneering muuta. Tootmisfunktsioonile AS Masinaehitaja tulenevalt üldplaneeringust detailplaneeringut teha ei saa.
  45. Vastavalt PES § 8 lg-tele 6 ja 7 määratakse üldplaneeringuga detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. Pärnu Linnavolikogu
  46. detsembri
  47. aasta määrusega nr 42 kinnitatud Pärnu linna planeerimis- ja ehitusmääruse punkt 10 näeb samuti ette, et üldplaneeringuga määratakse muuhulgas linna algatatavate detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. Pärnu linna üldplaneering aastateks 2001-2025 ei määra AS Masinaehitaja krunti Rääma 17 detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Pärnu linna üldplaneering näeb vaid üldiselt ette võimaluste leidmise jõe kallastelt tootmise üleviimiseks tööstuspiirkonda ja riigilt vabade maade taotlemist jõeäärsete ettevõtete ümberpaigutamiseks. Seetõttu on alusetud kohtute väited nagu hüvitataks AS-ile Masinaehitaja seoses ümberkolimisega tekitatud kulud. Pärnu linna üldplaneeringu aastateks 2001-2025 punktis 4.2 toodud üldplaneeringu realiseerimiseks vajalike sundvõõrandamiste nimekirjas Rääma 17 maaüksus puudub, küll on see kinnistu kirjas planeeringu punktis 4.3, milles tuuakse ära üldplaneeringu realiseerimiseks vajalikud sihtotstarbe muudatused. AS Masinaehitaja kasutas Rääma 17 kinnistut tootmis- ja äritegevuseks, mistõttu tulenevalt üldplaneeringuga kehtestatud Rääma 17 kasutusotstarbe muutumisest elamu- ja üldmaaks ei saa AS Masinaehitaja edaspidi Rääma 17 kinnistul tootmist jätkata. Ta peab Rääma 17 kinnistul oma tegevuse sisuliselt lõpetama. Tootmise edasiarendamise võimatus võib endaga kaasa tuua AS Masinaehitaja tootmise ümberkorraldamise ja sellega kaasnevad kulutused. Tootmise ümberkolimine on kõigest üks võimalikke lahendusi, mida AS Masinaehitaja saab kaaluda ja mille võimalikus hüvitamises Pärnu Linnavalitsusega kokku leppida. Viimase puudumisel kasutada õiguskaitsevahendeid kohustamis- ja kahju hüvitamise kaebuste näol, kui AS Masinaehitaja vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 leiab, et on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Lisaks on AS-il Masinaehitaja võimalus vastavalt PES §-le 30 kinnisasja sundvõõrandamise seadusega kehtestatud korras nõuda kohalikult omavalitsuselt kinnisasja võõrandamist kohese ja õiglase tasu eest, kui planeering piirab oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudab selle võimatuks. Tõnu Anton; Indrek Koolmeister, Julia Laffranque

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.