Obsah (4)

§ 188§ 2§ 39§ 60

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-85-04 Otsuse kuupäev 18. oktoober 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi Kriminaalasi Ü.S. süüdist

§ 188järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu 29.

aprilli

1. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-179-04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ü.S., kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. september 2004 Istungil osalenud isikud Ü.S., tema kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja ringkonnaprokurör Mariza Lillepea RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a otsus.
6. Saata kriminaalasi samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
7. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
8. Arvata kaitsjatasu - 1681 krooni ja 50 senti - kohtukuludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Ü.S. anti kohtu alla süüdistatuna

§ 188(enne 17.

detsembrit 2003 kehtinud redaktsioonis) järgi alljärgneva teo toimepanemises. Ü.S. kasvatas alates mai lõpust kuni

1. septembrini
2. a Lääne-Virumaal R vallas V-L maastikukaitseala põhjatipus dendraariumis teadusliku uurimise eesmärgil ühte kanepitaime ilma, et tal oleks olnud selleks vastav luba. Süüdistuse kohaselt rikkus Ü.S. sellise käitumisega Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse (NPAS) § 3 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeid, samuti sotsiaalministri
3. novembri
4. a määrusega nr 39 kinnitatud "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise, sellealase arvestuse ja aruandluse korra ning lähteainete nimekirjad" punkti 2.1.1 nõudeid.
5. Lääne-Viru Maakohtu
6. märtsi
7. a otsusega mõisteti Ü.S.

§ 188järgi õigeks.

Maakohus märkis, et süüdistuses viidatud NPAS § 3 lg-te 1 ja 2 kohaselt on keelatud kanepi kasvatamine narkootilise aine saamise eesmärgil, samuti peab kanepi põllumajanduslikul eesmärgil kasvatamiseks olema luba. Kohus leidis, et asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Ü.S. oleks kanepitaime kasvatanud narkootilise aine saamise eesmärgil. Maakohus asus seisukohale, et

§-s 188 ette nähtud kuritegu on lõpule viidud seemne külvamisega. Kohus tuvastas, et Ü.S. ei külvanud kanepiseemet ega istutanud kanepitaime maha. Ta oli küll taime istutamisest teadlik, kuid ei kandnud selle eest hoolt ega kohandanud kasvutingimusi. Taim kasvas dendropargis looduses loomulikul viisil. Veel tõi maakohus esile asjaolu, et Ü.S. juhatatav dendropark on rahvusvahelise kuulsusega ja teaduslikult kõrgelt hinnatud. Kuna ei ole tõendatud, nagu oleks kohtualune kanepitaime kasvatanud ja teinud seda narkootilise aine saamise eesmärgil, mõistis kohus Ü.S. õigeks. 3. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti ringkonnaprokurör Mariza Lillepea, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja Ü.S.

§ 188järgi süüditunnistamist.

Apellatsioonprotesti põhistuste kohaselt on tõendatud, et Ü.S. ei kasvatanud oma dendropargis kanepitaime narkootilise aine saamiseks, vaid teaduslikul eesmärgil, kuid tal puudus selliseks tegevuseks luba. 4. Viru Ringkonnakohtu 29. aprilli 2004. a otsusega Lääne-Viru maakohtu otsus tühistati. Ü.S. tunnistati

§ 188

järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses summas 1500 krooni. Ringkonnakohtu arvates ei ole tähtsust asjaolul, et puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleks Ü.S. kasvatanud kanepitaime narkootilise aine saamise eesmärgil, kuna Ü.S. süüdistatakse narkootilise aine ilma loata teaduslikul eesmärgil kasvatamises. On tuvastatud, et taime istutas Ü.S. tuttav viimasega kooskõlastatult kasvupaika, mis asus Ü.S. maal. Seega lubas Ü.S. oma dendroparki istutada keelatud taime ning eksponeeris seda ekskursioonile tulnud isikutele. Maakohtu otsuses toodud asjaolu, et Sinisalu ei teadnud kanepitaime kasvatamise keelatusest, on ringkonnakohtu arvates ümber lükatud Ü.S. kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega selle kohta, et kanepi kasvatamine on tema teada Euroopas keelatud vaid Baltikumis, Rootsis ja Norras. Ringkonnakohus märkis, et kuna Ü.S-le on ilmselt teada, et Eesti asub Baltikumis, teadis ta ka, et kanepi kasvatamine on Eestis keelatud. Ka süüdistatavana ülekuulamisel avaldas Ü.S., et ta teadis, et kanepi kasvatamine ja käitlemine on Eestis keelatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

1. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Ü.S., kes palub ringkonnakohtu süüdimõistva otsuse tühistada. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, nagu oleks tema tegevus käsitatav kanepitaime käitlemise või kasvatamisena. Kanepitaim kasvas dendropargis täiesti loomulikul ja looduslikul viisil nagu kõik teised puud, põõsad ja rohttaimed. Taime teaduslik uurimine võib piirduda ainult tema välise vaatlusega looduses, ilma taime käitlemata.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetasid Ü.S. ja tema kaitsja esitatud kassatsioonkaebust ja palusid Viru Ringkonnakohtu otsuse tühistada. Prokurör vaidles kaebusele vastu ja taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et tema tegevus ei ole käsitatav kanepitaime kasvatamisena. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et Ü.S. lubas külastajal kanepitaime enda juhitud dendroparki istutada. Sellise käitumisega lõi ta teadlikult ja sihipäraselt tingimused taime kasvamiseks. Samuti märgib kriminaalkolleegium, et sisustades taime kasvatamise mõistet

§ 188

tähenduses, ei saa piirduda pelgalt agrotehnilise aspektiga, lugedes taime kasvatamiseks üksnes maaviljeluse tehnoloogia võtete rakendamist taime kasvu soodustamiseks. Viimasel juhul vabaneksid vastutusest ka näiteks isikud, kelle tegu piirdub oma maal kellegi teise rajatud kanepi- või unimagunakasvanduse säilitamisega. See oleks aga ilmselges vastuolus

§ 188eesmärgiga.

8. Ringkonnakohus tunnistas Ü.S.

§ 188

järgi süüdi selles, et ta kasvatas enda juhitud dendraariumis teadusliku uurimise eesmärgil ühte kanepitaime ilma, et tal oleks olnud selleks luba. Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et tegemist oli üksiku tavalise kanepi taimega, mis moodustas osa Võlumäe dendraariumi taimestikust ja mida eksponeeriti dendraariumi külastajatele üldharival eesmärgil, sealhulgas selgitamaks narkootiliste ainete ohtlikkust. 9. Vastavalt

§ 2

lg-le 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 39

lg 1 sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Arvestades käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuse iseloomu ja kanepitaime kasvatamise asjaolusid, tähendab eeltoodu seda, et Ü.S. süüditunnistamine

§ 188

järgi on võimalik üksnes juhul, kui on tuvastatud, et ta teo toimepanemise ajal teadis või pidi teadma, et keelatud on ka ühe kanepitaime ilma loata kasvatamine dendraariumis teaduslikul eesmärgil.

1. Ringkonnakohus tuvastas, et Ü.S. oli teadlik kanepitaime kasvatamise keelatusest. Seda seisukohta põhistas ringkonnakohus väitega, et Ü.S. on kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud, et kanepi kasvatamine on tema teada Euroopas keelatud vaid Baltikumis, Rootsis ja Norras. Kuna Ü.S. on ilmselt teadlik Eesti kuulumisest Baltikumi, järeldas kohus sellest, et Ü.S. teadis ka seda, et Eestis on kanepi kasvatamine keelatud. Samuti viitas ringkonnakohus sellele, et teadlikkust kanepi kasvatamise keelatusest kinnitas Ü.S. ka süüdistatavana ülekuulamisel.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et Viru Ringkonnakohus on oma otsuses tehtud osundustes sisuliselt moonutanud Ü.S. eeluurimisel antud ütlusi. Tegelikult märkis Ü.S. ringkonnakohtu osutatud kahtlustatavana ülekuulamisel
3. novembril
4. a järgmist: "Varem ma ei teadnud, et kanepi kasvatamiseks on vaja taotleda eriluba. Taim kasvas puhtalt teaduslikel eesmärkidel eksponaadina. Nüüd olen sellest teadlik ja kui mulle veel Eestis kasvatada keelatud liike tuuakse, taotlen loa päris kindlasti. Kanepi kasvatamine on minu teada Euroopas keelatud vaid Baltikumis, Rootsis ja Norras." (Tl 22.) Süüdistatavana ülekuulamisel
5. novembril
6. a märkis Ü.S. muuhulgas järgmist: "Tean, et kanepi kasvatamine ja käitlemine on Eesti Vabariigis keelatud. Ma ei teadnud, et teaduslikel eesmärkidel kasvatamine nõuab eriloa taotlemist. Nüüd olen teadlik, et Eestis kasvatada keelatud liikide saamisel, taotlen loa kindlasti." (Tl 31.)
7. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et isiku teadlikkus narkootiliste ainete tootmise vastu suunatud kanepi kasvatamise põhimõttelisest keelust ei välista iseenesest tema võimalikku eksimust selles, et keelatud on ka ühe kanepitaime ilma loata kasvatamine dendraariumis teaduslikul eesmärgil. Tuleb arvestada, et tavaarusaama järgi toimiv isik ei pruugi ühe kanepitaime dendraariumis teaduslikul eesmärgil kasvatamist käsitada kanepi ebaseadusliku kasvatamisena (eksimus subsumeerimises). Ringkonnakohtu otsuses puuduvad motiivid selle kohta, kuidas kohus jõudis Ü.S. eeluurimisel antud ütlustele tuginedes järelduseni, et Ü.S. oli teadlik konkreetse kanepitaime kasvatamise ebaseaduslikkusest. Sisuliselt on kohus samastanud Ü.S. teadmise kanepi kasvatamise üldisest keelatusest tema teadlikkusega konkreetse kanepitaime loata kasvatamise ebaseaduslikkusest. Seega on ringkonnakohus motiveerimatult välistanud võimaluse, et Ü.S. eksis oma teo keelatuses (keelueksimus). Selles osas on ringkonnakohtu otsuses tegemist AKKS § 39 lg 3 ps 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise.
8. Kriminaalasja uuel arutamisel tuleb ringkonnakohtul tuvastada, kas Ü.S. oli süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise ajal teadlik, et ka ühe kanepitaime ilma loata kasvatamine dendraariumis teaduslikul eesmärgil on ebaseaduslik.
9. Tulenevalt

§ 39

lg-st 1 välistab eksimus teo keelatuses süü üksnes juhul, kui selline eksimus on isikule vältimatu. Välditav keelueksimus annab kohtule üksnes õiguse kergendada karistust

§ 60

alusel (

§ 39lg 2).

Seega juhul, kui ringkonnakohus tuvastab kriminaalasja uuel arutamisel, et Ü.S. eksis oma teo keelatuses, tuleb kohtul anda hinnang, kas selline eksimus oli kohtualuse jaoks vältimatu. Selgitamaks, kas konkreetsel juhul on isiku eksimus oma teo keelatuses vältimatu või mitte, tuleb eeskätt hinnata, kas isikul oli objektiivselt põhjust kahelda teo õiguspärasuses. Sellise hinnangu andmisel on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates oluline teiste asjaolude kõrval arvestada ka isiku objektiivselt ebaseadusliku käitumise ulatust ja intensiivsust. Mida vähemintensiivsem on keelueksimuses tegutsenud isiku käitumisega põhjustatud kahju või oht keelunormiga kaitstavale hüvele, seda vähem on alust eeldada, et isik oleks pidanud oma teo õiguspärasuses kahtlema. Samuti tuleb keelueksimuse välditavuse hindamisel arvestada, kas juhul, kui isikul oleks tekkinud kahtlus oma teo õiguspärasuses ja ta oleks õiguslikku olukorda mõistlikul viisil kontrollinud, kõrvaldanuks selline kontroll eksimuse. Siinkohal märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et tuvastades Ü.S. eksimuse kanepitaime kasvatamise keelatuses, võib ringkonnakohtul osutuda vajalikuks muuhulgas selgitada, kas ja kuivõrd oleks kõnealuse eksimuse vältimist raskendanud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse üldisest kontekstist irduv § 3 lg 2 esimene lause, mille kohaselt on kanepi kasvatamine keelatud "narkootilise aine valmistamise eesmärgil". II

1. Väljaspool käesoleva kriminaalasja piire peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et tulenevalt Põhiseaduse § 11 teisest lausest, on riigivõim, sealhulgas täitevvõim seadusi kohaldades, seotud proportsionaalsuse põhimõttega. Kaalutlusõigus on täitevvõimule antud selleks, et tagada proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine. Pädeval võimuorganil lasub üldjuhul kohustus hinnata, kas isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus, st kas põhiõiguste kitsendused on proportsionaalsed. Hindamaks langetatava otsuse vastavust proportsionaalsuse põhimõttele, tuleb arvesse võtta konkreetseid asjaolusid. (Vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. juuni
3. a otsus asjas nr 3-4-1-9-04 - RT III 2004, 20, 224, p 15-18;
4. aprilli
5. a otsus asjas nr 3-4-1-6-00 - RT III 2000, 13, 140, p 17.) Proportsionaalsuse põhimõttest peab talle seadusega antud kaalutlusõiguse teostamisel lähtuma ka prokuratuur kriminaalmenetluses.
7. jaanuaril
8. a jõustunud KrMK § 1681 ja § 220 lg 3 andsid prokurörile õiguse taotleda kohtult kriminaalmenetluse lõpetamist või teatud tingimustel kriminaalmenetlus ise lõpetada, kui puudub avalik menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Analoogiline regulatsioon sisaldub ka kehtiva KrMS §-s 202 ja § 274 lg-s
9. Tegemist on prokurörile antud kaalutlusõigusega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. III
10. Käesoleva otsuse punktides 7-14 toodud põhjustel ja juhindudes KrMSRS § 2 lg-st 3, AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ning § 65 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu
11. aprilli
12. a otsuse Ü.S. süüditunnistamises

§ 188järgi ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.

Hannes Kiris, Lea Kivi, Peeter Vaher