KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-71-04 19. oktoober 2004 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed J

§ 90lg 1, palga alammäära sätestav Vabariigi Valitsuse 18.

detsembri

1. a määrus nr 323 ja Palgaseaduse § 2 lg
3. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis
4. juuli
5. a määrusega haldusasjas nr 23/181/2004 rahuldamata Hans Consult OÜ taotluse kautsjoni tasumisest vabastamiseks. Kohus leidis, et

ei sisalda kautsjoni tasumisest vabastamise aluseid, kuid kohtupraktikas on sarnaselt

§ 91

lg-s 1 sätestatud riigilõivu tasumisest vabastamisele tunnustatud kautsjoni tasumisest vabastamise alusena isiku maksujõuetust. Kassaator ei ole taotluses esile toonud asjaolusid, mis viitaksid tema maksujõuetusele, vaid tugineb seisukohale, et kautsjonit määratlevad õigusaktid tuleb vastuolu tõttu Põhiseadusega jätta kohaldamata. Ringkonnakohus kassaatoriga ei nõustunud.

§ 90lg 1 näeb kautsjoni suuruseks ette pool kuupalga alammäärast. Palgaseaduse (Pal

S) § 2 lg 7 sätestab, et palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 323 § 1 kehtestab kuupalga alammääraks täistööaja korral 2 480 krooni. Kassatsioonikautsjoni suurus on kindlaks määratud

kui konstitutsioonilise seadusega, mille § 90 lg 1 kohaselt võrdub kautsjon poolega kuupalga alammäärast. Seadusandja ei ole PalS § 2 lg-s 7 volitanud Vabariigi Valitsust kehtestama mitte kassatsioonikautsjoni määra, vaid kindlale ajaühikule vastava palga miinimumsuurust. Palgaseadus ei anna Vabariigi Valitsusele volitusi reguleerida kohtumenetluse küsimusi. Palga miinimummäära sätestamisel reguleerib Vabariigi Valitsus töövõtjate ja tööandjate vahelisi suhteid, juhindudes PalS-st tulenevast eesmärgist tagada töövõtjatele optimaalses ulatuses sotsiaalne kindlustatus, võttes arvesse ka tööandjate huve ja regulatsiooni mõjusid rahvamajandusele. Asjaolu, et Vabariigi Valitsuse tegevus palga alammäära kehtestamisel mõjutab faktiliselt ka kohtukulude suurust, ei tähenda, et kassatsioonikautsjoni kehtestamine on jäetud Vabariigi Valitsuse otsustada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 4. Hans Consult OÜ esitas ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse Riigikohtule, paludes määrus tühistada ja vabastada Hans Consult OÜ kautsjoni tasumisest. Erikaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohus ei ole määruses vastanud taotluse põhjendusele, et konstitutsiooniline seadus ei saa sisaldada viidet Vabariigi Valitsuse määrusele.

§ 90

lg 1 näol, mis viitab kuupalga alammäärale, on tegemist konstitutsioonilises seaduses sisalduva kaudse viitega. Põhiseaduse § 104 lg 2 p 14 eesmärgiks on kohtukorraldust ja kohtumenetlust reguleerivate õigusaktide vastuvõtmine üksnes Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Kuna kautsjoni tasumine on üldjuhul eelduseks Riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamisel ja tegemist on kohtu poole pöördumise tingimusi loova avalik-õigusliku regulatsiooniga, on kautsjoni suuruse määramine otseselt kohtumenetluse regulatsioon. Kaudne viide täitevvõimu üldaktile on antud juhul lubamatu. Taotluses esitati ka seisukoht, et Vabariigi Valitsusel puudub õigus praeter legem määrusega palga alammäära kehtestamiseks.

§ 90lg 1 on konstitutiivne norm, mis avab kautsjoni mõiste.

Kogu avalik-õigusliku rahalise kohustuse kehtestamine toimub sisuliselt Vabariigi Valitsuse poolt PalS-st tuleneva delegatsiooninormi alusel vastu võetava määruse kaudu. Seega kehtestab Vabariigi Valitsus avalik-õigusliku rahalise kohustuse – kassatsioonikautsjoni halduskohtumenetluses. PalS § 2 lg-ga 7 Vabariigi Valitsusele delegeeritud praeter legem määruse andmine on vastuolus PS § 3 lgtega 1 ja 4 ja § 87 lg-ga

1. Ringkonnakohus ei ole neile põhjendustele vastanud. Samuti on ringkonnakohus jätnud vastamata põhjendusele, et avalik-õigusliku rahalise kohustuse määra ei saa kehtestada täitevvõimu üldaktiga. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PS § 113 kaitsealasse kuuluvad kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused ja selle sätte eesmärgiks on saavutada olukord, kus kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused kehtestatakse üksnes Riigikogu seadusega. Ka kautsjon kuulub avalik-õiguslike rahaliste kohustuste hulka, mistõttu kautsjoni määra kehtestamine täitevvõimu üldaktiga on lubamatu. Erikaebuse esitaja leiab samuti, et Riigikohtu halduskolleegiumi
2. juuni
3. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-26-00 toodud põhjendustest tulenevalt ei pea kautsjonist vabastamata jätmise määrusele esitatavalt erikaebuselt kautsjoni tasuma.
4. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet vaidleb kirjalikus vastuses erikaebusele vastu ja palub ringkonnakohtu määruse jätta muutmata. Hans Consult OÜ ei ole oma maksujõuetust tõendanud, mistõttu puudus alus tema kautsjonist vabastamise taotluse rahuldamiseks. Alusetu on väide, et kautsjonit määratlevad õigusaktid on vastuolus Põhiseadusega.
5. Riigihangete Amet oma kirjalikus vastuses nõustub erikaebuse väidetega. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Riigikohtu halduskolleegium märkis
7. juuni
8. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-26-00 järgmist: "

§ 91

lg 3 järgi saab kohtumäärusele, millega kohus ei vabastanud isikut kautsjoni tasumisest, esitada erikaebuse. Halduskohtumenetluse seadustik ei sisalda sätet, mille alusel saaks nimetatud erikaebuse esitada kautsjonit tasumata. Kautsjoni tasumisest mittevabastamise määruse vaidlustamisel võib kautsjoni tasumise kohustus osutuda takistuseks edasikaebeõiguse teostamisel, mis oleks vastuolus efektiivse õiguskaitse põhimõttega. Seepärast tuleb kautsjoni tasumisest mittevabastamise määruse peale erikaebuse esitamisel lugeda põhjendatuks, et kautsjonit ei tasuta."

1. Halduskolleegium on seisukohal, et kolleegiumi
2. juuni
3. a määruses toodud seisukoht ei ole antud asjas kohaldatav. Viidatud lahendis leidis kolleegium, et kautsjoni tasumisest mittevabastamise määruse peale erikaebuse esitamisel on kautsjoni tasumata jätmine põhjendatud juhul, kui kautsjoni tasumise nõue võib osutuda takistuseks edasikaebeõiguse teostamisel. Edasikaebeõigus oleks takistatud, kui erikaebuse esitaja ei ole oma maksujõuetuse tõttu suuteline kautsjoni tasuma. Käesolevas asjas taotles Hans Consult OÜ kautsjoni tasumisest vabastamist põhjusel, et kautsjoni suurus on sätestatud põhiseadusevastase regulatsiooniga. Ühtki muud põhjust taotleja ei esitanud. Kuivõrd praegusel juhul ei oleks kautsjoni tasumise kohustus takistanud edasikaebeõiguse teostamist, oli Hans Consult OÜ kohustatud tasuma erikaebuse esitamisel kautsjoni vastavalt

§ 90lg-s 1 sätestatule.

1. Riigikohtu halduskolleegium peab siiski vajalikuks täiendavalt märkida, et ta ei nõustu erikaebuse väitega, et kautsjoni suurus on määratud põhiseadusevastase regulatsiooniga.
2. Erikaebuse esitaja märgib õigesti, et PS § 104 lg 2 p 14 kohaselt tuleb kohtukorraldust ja kohtumenetlust reguleerivad õigusaktid vastu võtta üksnes Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis
3. veebruari
4. a otsuses asjas nr 3-41-1-98, et konstitutsiooniliste seaduste reguleerimisvaldkonda kuuluvate suhete reguleerimine lihtseadustega on põhiseadusevastane ning konstitutsioonilistes seadustes pole lubatud viitenormid lihtseadustele ega delegatsiooninormid täitevvõimu üldakti andmiseks küsimustes, mis oma olemuselt kuuluvad konstitutsiooniliste seaduste reguleerimisesemesse. See seisukoht tähendab, et loomult konstitutsioonilise seaduse reguleerimisesemesse kuuluvad küsimused peavad olema reguleeritud konstitutsioonilises seaduses. 11.

§ 90

lg 1 sisaldab kaudset viidet kuupalga alammäära kehtestavale õigusaktile, milleks on käesoleval hetkel Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määrus nr 323 "Palga alammäära kehtestamine". Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et kaudne viide palga alammäära sätestavale õigusaktile

§ 90lg-s 1 ei ole vastuolus PS § 104 lg 2 p-ga 14. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et seadusandja on Pal

S § 2 lg-s 7 volitanud Vabariigi Valitsust kehtestama mitte kassatsioonikautsjoni määra, vaid kindlale ajaühikule vastava palga miinimumsuurust. Seaduses määrusandluseks sätestatud volitusnormi rakendamisel on täitevvõim piiratud volituse seadusest tulenevate piiride ja eesmärgiga. Palga alammäära kehtestamisel on Vabariigi Valitsuse kaalutlusõiguse ulatus piiratud Palgaseaduse, mitte aga Halduskohtumenetluse seadustiku eesmärkidega. 12. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et palga alammäära fikseerimisel ei kehtesta Vabariigi Valitsus kassatsioonikautsjoni suurust, vaid kautsjoni suurus on määratud

§ 90lg-s 1.

Kindlal ajahetkel kautsjoni suurusele vastav konkreetne rahasumma ei nähtu küll otseselt Halduskohtumenetluse seadustikust, kuid seadusandja on

§ 90

lg-s 1 sätestanud reegli, mille alusel on võimalik kautsjoni suurus kindlaks määrata. Kassatsioonikautsjon võrdub summaga, mis moodustab poole Riigikohtule kassatsioon- või erikaebuse esitamise ajal eksisteerivast riigi sotsiaalset ja majanduslikku olukorda arvestades põhjendatud kuupalgamäärast, millest madalamas kuupalga suuruses ei või töösuhte pooled täistööajaga töötamise korral õiguse üldpõhimõtete kohaselt kokku leppida. Seetõttu ei ole

§ 90

lg 1 ega Vabariigi Valitsuse määrus palga alammäära kehtestamise kohta vastuolus PS §-ga 113. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann