← Eesti

3-3-1-46-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-46-04 Otsuse kuupäev

  1. oktoober 2004 Kohtukoosseis Menetluse alus Riigikohtus Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld OÜ Peipus kaebus Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse toimingu OÜ Peipus kalapüügilubade taotluse läbivaatamisel nakkevõrkude, sh raamvõrgu, kaldast kaugemal kui 1 km silmasuurusega mitte alla 110 mm ajaloolise jaotuse kehtestamisel Peipsi järvel osaliselt seadusevastaseks tunnistamiseks ja Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse
  2. jaanuari
  3. a korralduse nr 27 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  4. aprilli
  5. a otsus haldusasjas nr 2-317/2004 OÜ Peipus kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
  6. september 2004 Kohtuistungil osalenud isikud OÜ Peipus esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Keskkonnaministeeriumi esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Tühistada Jõhvi Halduskohtu
  7. oktoobri
  8. a otsus haldusasjas nr 3-17/2003 ja Tartu Ringkonnakohtu
  9. aprilli
  10. a otsus haldusasjas nr 2-3-17/2004 osas, milles lahendati OÜ Peipus kaebust Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse
  11. jaanuari
  12. a korralduse nr 27 peale, ja lõpetada selles osas menetlus. Jätta Tartu Ringkonnakohtu
  13. aprilli
  14. a otsus haldusasjas nr 2-3-17/2004 muutmata osas, milles otsus puudutas Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse toimingu vaidlustamist. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. OÜ Peipus esitas Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele
  16. aastaks taotluse kalapüügiloaks 120 nakkevõrguga. Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse
  17. jaanuari
  18. a korraldusega nr 8 kehtestati nakkevõrkude, sh raamvõrgu, kaldast kaugemal kui 1 km silmasuurusega mitte alla 110 mm ajalooline jaotus Peipsi järvel. Nimetatud korralduses määrati OÜ Peipus, OÜ Sakko V.S., AS Peipsi Trade ja OÜ Peipsi Grupp osakute suurused ja ajalooliste püügivõimaluste suurused. Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse
  19. jaanuari
  20. a korraldusega nr 10 otsustati anda OÜ-le Peipus kalapüügiluba.
  21. jaanuari
  22. a korraldusega nr 13 määras Ida-Virumaa Keskkonnateenistus OÜ-le Peipus osaku suuruse ja ajaloolise püügivõimaluse suuruse.
  23. jaanuari
  24. a korraldusega nr 27 määras Ida-Virumaa Keskkonnateenistus AS-le Peipsi Trade osaku suuruse ja ajaloolise püügivõimaluse suuruse.
  25. OÜ Peipus esitas
  26. veebruaril 2001 Jõhvi Halduskohtule kaebuse, milles taotles Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse toimingu OÜ Peipus kalapüügilubade taotluse läbivaatamisel nakkevõrkude, sh raamvõrgu, kaldast kaugemal kui 1 km silmasuurusega mitte alla 110 mm ajaloolise jaotuse kehtestamisel Peipsi järvel osaliselt seadusevastaseks tunnistamist.
  27. septembril
  28. a esitas OÜ Peipus Jõhvi Halduskohtule kaebuse, milles taotles Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse
  29. jaanuari
  30. a korralduse nr 27 tühistamist ning
  31. veebruari ja
  32. septembri kaebuse liitmist ühte menetlusse.
  33. Jõhvi Halduskohus rahuldas kaebuse
  34. oktoobri
  35. a otsusega haldusasjas nr 3-17/2003 ning tunnistas Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse toimingu OÜ Peipus kalapüügilubade taotluse läbivaatamisel osaliselt seadusevastaseks ja tühistas Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse
  36. jaanuari
  37. a korralduse nr
  39. Halduskohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused Ida-Virumaa Keskkonnateenistus ja AS Peipsi Trade, kes palusid kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jäetaks OÜ Peipus kaebus rahuldamata.
  40. Tartu Ringkonnakohus rahuldas Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse ja AS Peipsi Trade apellatsioonkaebused, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis rahuldamata OÜ Peipus kaebuse. Ringkonnakohus mõistis OÜ-lt Peipus välja õigusabikulud 4 000 krooni AS Peipsi Trade kasuks. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt: 1) õige on, et Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse
  41. jaanuari
  42. a korraldused nr 10 ja 13 oleks saanud vormistada ühe haldusaktina. Kuid üksnes asjaolu, et kalapüügiloa andmine ja püügiõiguse suuruse määramine vormistati kahe haldusaktina, ei too kaasa nimetatud korralduste tühisust; 2) kaebaja on vaidlustanud Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse
  43. jaanuari
  44. a korralduse nr 27, millega anti AS-le Peipsi Trade ajalooline püügivõimalus 480 nakkevõrguga. Halduskohtu järeldus, et nimetatud korralduse motivatsioon ei võimalda selgitada, milliseks aastaks jaotati ajalooline püügivõimalus, ei ole õige. Asja materjalidest nähtub, et korraldus nr 27 on sisuliselt väljavõte sama kuupäeva (
  45. jaanuari
  46. a) korralduse nr 8 punktist 3 ning nimetatud korralduse lisast saab üheselt järeldada, et ajalooline püügivõimalus kinnitati
  47. aastaks; 3) kaebaja on varasemas kohtumenetluses vaidlustanud korralduse nr 8 punkti 4, millest võib järeldada, et teisi nimetatud korralduse punkte pidas kaebaja seaduslikeks, kuna halduskohtumenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas haldusakti iga punkti eraldi menetluses vaidlustamine. Käesolevas vaidluses kaebaja korralduse nr 8 punkti 3 küll vaidlustanud ei ole, kuid on esitanud kaebuse korraldusele nr 27, mis on identne viidatud korralduse punktiga 3, mistõttu tuleks neid vaadelda sisuliselt ühtse korraldusena; 4) Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse korralduse nr 8 lisas on toodud andmed, milledest lähtudes on ajalooline püügivõimalus arvutatud. Nimetatud lisa on seadusega sätestatud nõuetega kooskõlas ning võimaldab korralduse sisust aru saada. Seega on alusetu kaebaja väide, et vaidlustatud korraldus on motiveerimata; 5) Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse väide, et ei olnud otstarbekas kõiki põhjendusi mõlemas korralduses korrata, on põhjendatud. Samas ei ole korrektne ja heade haldustavadega kooskõlas korralduste väljaandja tegevus selles osas, et ühe kuupäevaga ja omavahel seotud ning osaliselt dubleerivaid korraldusi üldse välja anti; 6) halduskohtu järeldus, et kuna
  48. a AS Peipsi Trade püügiõigust ei teostanud, siis ei saanud
  49. a taotluse osas arvesse võtta ka
  50. ja
  51. aasta püügivõimalusi, ei ole kooskõlas Kalapüügiseaduse (KPS) §-ga
  52. Ida-Virumaa Keskkonnateenistus järgis Kalapüügiseadust, kui arvestas
  53. a püügivõimaluse arvutamisel kolme viimase aasta püügivõimalust; 7) kuna puudub alus korralduse nr 27 tühistamiseks, siis ei anna kaebuse esitaja väited alust ka vaidlustatud toimingute seadusevastaseks tunnistamiseks; 8) kaebuse esitaja viited Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse tegutsemisele ja põhjendustele
  54. a püügivõimaluse jaotamisel ei ole käesolevas asjas asjakohased.
  55. OÜ Peipus palub kassatsioonkaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta jõusse Jõhvi Halduskohtu otsus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  56. Kassatsioonkaebuses väidetakse järgmist: 1) AS Peipsi Trade loobus
  57. märtsil 2001 talle eraldatud kalapüügilubadest ja kalapüügilimiitidest OÜ Peipsi Grupp kasuks. AS Peipsi Trade teatas Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele, et alates
  58. aprillist 2000 asub kogu AS Peipsi Trade kalurkond tööle OÜ-s Peipsi Grupp. Jõhvi Halduskohus leidis, et sellega lõpetas AS Peipsi Trade tegevuse kutselise kalapüüdjana. Edaspidi tuli AS Peipsi Trade KPS § 16 lg 3 mõttes käsitada uue isikuna, kes taotleb kutselist kalapüüki. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta luges halduskohtu seda seisukohta ebaõigeks; 2) TsMS § 330 lg 4 järgi tuleb otsuse põhjendavas osas märkida ringkonnakohtus tuvastatud asjaolud, nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. Ringkonnakohtu otsus ei vasta ühelegi eeltoodud nõudele. Arusaamatuks jääb, miks ja millisel põhjusel ühte seadust kohaldati, miks ei võetud arvesse varasemaid redaktsioone. Puuduvad hinnangud AS Peipsi Trade
  59. märtsi
  60. a avaldusele ja selle võimalikele õiguslikele järelmitele. Ringkonnakohus pole vastanud apellatsioonkaebusele esitatud vastuses toodud põhjendustele; 3) ringkonnakohus on vastuolus Riigikohtu praktikaga (Riigikohtu halduskolleegiumi
  61. juuni
  62. a otsus asjas nr 3-3-1-29-00) mõistnud kolmanda isiku AS Peipsi Trade taotluse alusel kaebuse esitajalt välja kohtukulud.
  63. Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa Keskkonnateenistus palub vastuses kassatsioonkaebusele jätta kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise korral kassatsioonkaebus rahuldamata ja mõista OÜ-lt Peipus Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse kasuks välja kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulud. Vastuses väidetakse järgmist: 1) Jõhvi Halduskohtu
  64. septembri
  65. a otsusega, mis on jõustunud, on antud hinnang ka IdaVirumaa Keskkonnateenistuse
  66. jaanuari
  67. a korralduse nr 8 alapunktidele 1, 2 ja 3; 2) ringkonnakohus pole oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Otsuses on arusaadavalt ümber lükatud halduskohtu ja OÜ Peipus ebaõiged käsitlused; 3) seadus ei anna alust järelduseks, et AS Peipsi Trade loobumine AS Peipsi Grupp kasuks
  68. a kalapüügilubadest ja kasutamata kalapüügilimiidist toob kaasa selle, et AS Peipsi Grupp
  69. a taotluse osas ei saanud arvesse võtta
  70. ja
  71. a püügivõimalusi. Seda järeldust kinnitavad ka Vabariigi Valitsuse
  72. detsembri
  73. a määruse nr 412 §-s 9 sätestatud valemid. Kuna
  74. a oli AS Peipsi Trade oma püügivõimalused andnud üle OÜ-le Peipsi Grupp, siis arvestati, et AS-il Peipsi Trad puudusid
  75. a püügivõimalused; 4) püügivõimaluste jagamise aluseks olevad õigusaktid annavad taotlejale piisava võimaluse kontrollida haldusorgani arvutuste õigsust. Püügivõimaluste jaotamine pole kaalutlusõiguse teostamine. KPS § 16 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse
  76. detsembri
  77. a määrus nr 412 sätestavad selge korra ja konkreetsed valemid püügivõimaluste arvutamiseks ilma kaalutlusruumi sätestamata. IdaVirumaa Keskkonnateenistuse arvutuste aluseks olnud põhilised arvandmed on esitatud juba varasemates korraldustes. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  78. Kõigepealt käsitleb kolleegium Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt kassatsioonkaebusele esitatud vastuväidet, mille kohaselt Jõhvi Halduskohtu
  79. septembri
  80. a otsusega, mis on jõustunud, on juba antud hinnang ka Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse
  81. jaanuari
  82. a korralduse nr 8 alapunktidele 1–
  83. Hinnangu andmiseks on tarvis peatuda Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse korraldustel, millega otsustati nakkevõrkude jaotus Peipsi järvel aastaks
  85. Ida-Virumaa Keskkonnateenistus andis
  86. jaanuaril
  87. a mitu korraldust, millega otsustati nakkevõrkude jaotus Peipsi järvel aastaks
  88. Kohtutoimikus on korraldused nr 8, 13 ja
  90. jaanuari
  91. a korraldusega nr 8 otsustati jaotada nakkevõrgud ajaloolise püügiõiguse alusel järgmiselt: OÜ Peipus osak 0,0377, ajalooline püügivõimalus 29, taotletud kogus 120 (alapunkt 1); OÜ Sako V.S. osak 0,0208, ajalooline püügivõimalus 16, taotletud kogus 20 (alapunkt 2); AS Peipsi Trade osak 0,6277, ajalooline püügivõimalus 480, taotletud kogus 850 (alapunkt 3); OÜ Peipsi Grupp osak 0,3138, ajalooline püügivõimalus 240, taotletud kogus 850 (alapunkt 4). Korraldusel nr 8 oli lisa pealkirjaga "Peipsi järvel nakkevõrkude ajaloolise püügivõimaluse arvutamine."
  92. jaanuari
  93. a korraldusega nr 27 otsustati AS-le Peipsi Trade jaotada nakkevõrgud ajaloolise püügiõiguse alusel järgmiselt: AS Peipsi Trade osak 0,6277, ajalooline püügivõimalus 480, taotletud kogus
  94. Korraldusel nr 27 oli lisa "Peipsi järvel nakkevõrkude ajaloolise püügivõimaluse arvutamine."
  95. jaanuari
  96. a korraldusega nr 13 otsustati OÜ-le Peipus jaotada nakkevõrgud ajaloolise püügiõiguse alusel järgmiselt: OÜ Peipus osak 0,0377, ajalooline püügivõimalus 29, taotletud kogus
  97. Korraldustes nr 8, 13 ja 27 oli märgitud, et korralduse aluseks on Kalapüügiseaduse (KPS) § 16 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse
  98. detsembri
  99. a määrusega nr 412 kehtestatud "Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja kalapüügilubade vormid" §
  101. Korralduste nr 8, 13 ja 27 võrdlemisest nähtub, et nakkevõrgud jaotati
  102. a ajaloolise püügiõiguse alusel OÜ Peipus, OÜ Sako V.S., AS Peipsi Trade ja OÜ Peipsi Grupp vahel IdaVirumaa Keskkonnateenistuse
  103. jaanuari
  104. a korraldusega nr
  106. jaanuari
  107. a korraldus nr 27 on sisult samane korralduse nr 8 alapunktiga
  108. Korraldus nr 13 on sisult samane korralduse nr 8 alapunktiga
  110. OÜ Peipus valis oma õiguste kaitseks järgmise mooduse.
  111. veebruaril 2001 esitas OÜ Peipus Jõhvi Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada osaliselt õigusvastaseks Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse toiming OÜ Peipus kalapüügilubade taotluse läbivaatamisel ja kohustada Ida-Virumaa Keskkonnateenistust OÜ Peipus taotlust lahendamata osas uuesti läbi vaatama.
  112. aprillil 2001 esitas OÜ Peipus Jõhvi Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse
  113. jaanuari
  114. a korralduse nr 8 alapunkti
  115. Jõhvi Halduskohtu
  116. septembri
  117. a otsusega haldusasjas nr 3-111/2001 jäeti OÜ Peipus
  118. aprilli
  119. a kaebus rahuldamata. Halduskohtu see otsus jõustus
  120. oktoobril
  122. septembril 2001 esitas OÜ Peipus Jõhvi Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada IdaVirumaa Keskkonnateenistuse
  123. jaanuari
  124. a korralduse nr 27 ja liita selle korralduse peale esitatud kaebus ühte menetlusse
  125. veebruari kaebusega. OÜ Peipus väitis, et
  126. jaanuari korraldusest nr 27 sai ta teada
  127. septembri istungil, kus arutati
  128. aprilli kaebust. Käesolevas asjas on vaidluse objektiks Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse toiming OÜ Peipus kalapüügilubade taotluse läbivaatamisel nakkevõrkude jaotuse kehtestamisel Peipsi järvel (
  129. veebruari
  130. a kaebus) ja Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse
  131. jaanuari
  132. a korraldus nr 27 (
  133. septembri
  134. a kaebus). Jõhvi Halduskohus tegi selles asjas otsuse
  135. oktoobril 2003 ja rahuldas kaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  136. mai
  137. a otsusega halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis OÜ Peipus kaebuse rahuldamata.
  139. jaanuari
  140. a korralduse nr 8 lisast nähtuvalt jaotas Ida-Virumaa Keskkonnateenistus
  141. jaanuaril 2001 taotlejate vahel püügivõimalusi KPS § 16 lg 3 selle redaktsiooni alusel, mis võeti vastu
  142. oktoobril
  143. KPS § 16 lg 3 alusel reguleerib ajaloolise püügivõimaluse arvutamist Vabariigi Valitsuse
  144. detsembri
  145. a määruse nr 412 "Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja kalapüügilubade vormid" §
  146. Määruse nr 412 § 9 kehtestab valemi, mille järgi kõigi taotlejate püügivõimalused on arvutuslikult omavahel seotud. Kui ühe taotleja püügivõimalused on arvutatud ebaõigesti, siis on nimetatud sättest tulenevalt üldjuhul ebaõigesti arvutatud ka ülejäänud taotlejate püügivõimalused. Jõhvi Halduskohus hindas OÜ Peipus kaebuse põhjal
  147. septembri
  148. a otsusega OÜ-le Peipsi Grupp antud kalapüügivõimalusi, tunnistades korralduse nr 8 alapunkti 4 õiguspäraseks ja jättes OÜ Peipus kaebuse rahuldamata. Formaalselt puudutas selle kohtuotsuse resolutsioon üksnes korralduse nr 8 alapunkti
  149. Tegelikult laienes aga halduskohtu hinnang, hoolimata sellest, et korralduse nr 8 ülejäänud osa polnud vaidlustatud, korraldusele tervikuna. Kui kohus tuvastas, et õiguspärane on korralduse nr 8 alapunkt 4, siis andis ta hinnangu ka alapunktidele 1, 2 ja 3, seega korraldusele tervikuna. Seda kohtuotsust ei apelleeritud ja otsus on jõustunud. HKMS § 24 lg 1 p 4 järgi lõpetab halduskohus menetluse, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtulahend. Kuna korralduse nr 8 alapunkt 3 ja korraldus nr 27 on sisult identsed ning korralduse nr 8 kohta on olemas jõustunud kohtuotsus, siis lõpetab Riigikohus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse. Jõhvi Halduskohtu
  150. oktoobri
  151. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu
  152. mai
  153. a otsus tühistatakse vastavas osas.
  154. Kuna puudub alus korralduse nr 27 tühistamiseks, siis ei anna kaebuse esitaja väited alust ka IdaVirumaa Keskkonnateenistuse vaidlustatud toimingute seadusevastaseks tunnistamiseks. Korraldused nr 8 ja 27 ning vaidlustatud toimingute sisu on lahutamatult seotud.
  155. Ringkonnakohus rahuldas Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse ja AS Peipsi Trade apellatsioonkaebused, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis rahuldamata OÜ Peipus kaebuse. Ringkonnakohus mõistis OÜ-lt Peipus välja õigusabikulud AS Peipsi Trade kasuks. Kolleegium märgib, et selline kohtukulude väljamõistmine on vastuolus Riigikohtu poolt antud HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 tõlgendusega. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette poolelt kohtukulude väljamõistmist kolmanda isiku kasuks (vt
  156. juuni
  157. a otsus asjas nr 3-3-1-29-00 ja
  158. detsembri
  159. a otsus asjas nr 3-3-179-03).
  160. Riigikohtu istungil palus Keskkonnaministeeriumi esindaja mõista OÜ-lt Peipus välja õigusabikulud. See taotlus jääb rahuldamata, sest HKMS §-d 92 ja 93 koostoimes ei võimalda välja mõista kohtukulusid, kui menetlus lõpetatakse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.