KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1

§ 184lg 1 järgi Viru Ringkonnakohtu 19.

mai

1. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-217/04 Sergei Jessin ja tema kaitsja Igor Belugin, kassatsioonkaebused
2. oktoober
3. a Sergei Jessini kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja prokurör Mihhail Hütt Resolutsioon
4. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai
6. a ja Narva Linnakohtu
7. aprilli
8. a otsus kriminaalasjas Sergei Jessini süüditunnistamises ja karistamises

§ 184

lg 1 järgi ning saata kriminaalasi uueks kohtulikuks arutamiseks Narva Linnakohtule teises kohtukoosseisus.

1. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista Sergei Jessinilt riigi eelarve tuludesse 1062 krooni kohtukulu kaitsjatasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Narva Linnakohtu
4. aprilli
5. a otsusega tunnistati S. Jessin süüdi

§ 184lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks kolm aastat kuus kuud vangistust.

S. Jessin tunnistati süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Nimelt peeti ta politseitöötajate poolt

1. veebruaril
2. a Sillamäel kinni ning tema sõiduautost leiti läbiotsimisel narkootilist ainet kogukaaluga 1017,99 grammi, millest 227,75 grammi oli puhas amfetamiin. Kohus tuvastas, et narkootikumid olid paigutatud ajalehepakkidesse, kusjuures üks neist avastati S. Jessini taskust. Kõik pakid sisaldasid bioloogilist materjali ning ekspertiis tuvastas, et ei ole välistatud ühel pakil leitud jälgede kuuluvus S. Jessinile. S. Jessini süüd tõendasid ka tunnistaja E. Bogomolovi ütlused. Viimane kinnitas, et ostis ajavahemikul
3. a mai kuni
4. a juuni ühelkahel korral nädalas Sergei nimeliselt mehelt viie grammi kaupa amfetamiini. Kohtu hinnangul oli selleks meheks S. Jessin. 1.
5. Linnakohus leidis, et S. Jessinile

§ 184

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi, sest narkootilise aine korduv edasiandmine S.

Jessini poolt ei leidnud tõendamist. 1.

1. Anonüümse tunnistaja "Andrejeva" ütlused jättis linnakohus tõendite hulgast välja, kuna kohtuistungil tunnistaja loobus kohtueelsel uurimisel antud ütlustest ja kohtueelsel uurimisel oli tunnistaja suhtes anonüümsuse kohaldamisel rikutud menetluskorda. 1.
2. Kohus leidis, et usaldusväärsed on tunnistaja E. Bogomolovi kohtueelsel uurimisel antud ütlused.
3. Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse nii S. Jessin kui ka tema kaitsja I. Belugin. S. Jessin palus kergendada talle mõistetud karistust. Kaitsja taotles aga õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist põhjendusel, et S. Jessini süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendatud, linnakohtu otsus on motiveerimata ja põhineb oletustel. Kohtuotsuses ei ole konkretiseeritud, milles seisnes S. Jessinile süüks arvatud narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Ringkonnakohtu istungil S. Jessin loobus enda apellatsioonkaebusest ja taotles kaitsja apellatsioonkaebuse rahuldamist.
4. Viru Ringkonnakohtu
5. mai
6. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu süüdimõistev otsus on seaduslik, piisavalt motiveeritud ning selle tühistamiseks puudub alus. Tuginedes AKKS § 29 lg 5 sätetele, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks linnakohtu motiive oma otsuses korrata. MENETLUS RIIGIKOHTUS
7. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid kassatsiooni korras S. Jessin ja tema kaitsja I. Belugin. Mõlemas kassatsioonkaebuses taotletakse S. Jessini õigeksmõistmist. 4.1 Kassaatorid leiavad, et kohtuotsused on motiveerimata. Nii ei ole selgitatud, mis alusel on asutud seisukohale, et S. Jessin oli teadlik, et tema poolt transporditav aine on amfetamiin. Kohtuotsuses motiivide puudumine on AKKS § 39 lg 3 p 7 kohaselt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mis tingib kohtuotsuse tühistamise. 4.2 Samuti on kassaatorite arvates linnakohtu järeldused vastuolulised. Ühest küljest leidis kohus, et ei ole tõendatud suure koguse narkootilise aine korduv käitlemine S. Jessini poolt. Samal ajal luges kohus aga usaldusväärseks tunnistaja E. Bogomolovi ütlused, et ta ostis korduvalt S. Jessinilt narkootikume. Seega on kohtu järeldused vastuolus tuvastatud faktiliste asjaoludega.
8. Riigikohtu istungil toetas kaitsja kassatsioonkaebusi ja taotles nende rahuldamist. Prokurör vaidles kassatsioonkaebustele vastu ja taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist ja kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Vastavalt KrMK §-des 262 ja 274 sätestatule peab kohus vastukäivate või üksteist välistavate tõendite puhul rajama otsuse neile tõenditele, millised kajastavad tõeseid asjaolusid. Seejuures peab kohus kohtuotsuses põhistama, miks ta on osa tõendeid hinnanud mitteusaldusväärseteks. Samuti tuleb kohtuotsuses näidata millises süüdistuses kohus kohtualuse süüdi tunnistab ja millistel tõenditel kohtu järeldus põhineb. Ka süüdistuse muutmise motiivid tuleb kohtuotsuses näidata.
10. Kooskõlas ka AKKS § 29 lg-s 4 sätestatuga on ringkonnakohus kohustatud otsuse motiveerivas osas märkima järeldused apellatsioonkaebuse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, samuti tõendid, millele kohtu selline järeldus on rajatud. Apellatsioonimenetluses toimub kohtuasja sisuline arutamine, kusjuures ringkonnakohtul on õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul. Seega puudub ringkonnakohtul õigus eirata apellatsioonkaebuses sisalduvaid väiteid ning taotlusi ja jätta neile omapoolne hinnang andmata. Vaid siis, kui esimese astme kohtu otsus jäetakse muutmata, on õigus ringkonnakohtu otsuses esimese astme põhjendusi mitte korrata (AKKS § 29 lg 5). Kuid see erand kehtib üksnes nende asjaolude ja tõendite kohta, mida on esimese astme kohtus tuvastatud ja hinnatud. Asjaolu, et ringkonnakohus ei pea vajalikuks esimese astme kohtu otsust muuta, ei tähenda, et üldse ei pea analüüsima apellatsioonkaebuses esitatud argumente. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-6-02 (RT III 2002, 7, 69) ja nr 3-1-1-134-03 (RT III 2003, 36, 374)).
11. Käesolevas kriminaalasjas ei ole Viru Ringkonnakohus esitanud omapoolseid motiive ühegi apellatsioonkaebustes esitatud põhistuse osas. Ringkonnakohus üksnes konstateeris, et linnakohtu otsus on seaduslik, piisavalt motiveeritud ja tühistamisele ei kuulu. Vastavalt AKKS § 29 lg-le 5 ringkonnakohus ei leia vajadust korrata oma otsuses esimese astme kohtu järeldusi. Samas oli apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, milliseid maakohtu otsuses ei ole käsitletud. 8.
12. Süüdistuse kohaselt oli S. Jessinile süüks arvatud korduvalt narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik omandamine, valdamine, vedu ja edasiandmine. Linnakohus jättis süüdistusest välja teo koosseisulise tunnuse - korduvuse, kuna see ei leidnud tõendamist. Selle järelduse kohta ei esitanud linnakohus ühtki motiivi. Samuti ei nähtu linnakohtu otsusest, millistes narkootilise aine käitlemise viisides ta S. Jessini süüdi tunnistas. Apellatsioonkaebuses juhtis S. Jessini kaitsja tähelepanu nendele linnakohtu otsuses esinevatele puudustele. Ringkonnakohus kaitsja väidetele omapoolseid motiive ei esitanud. 8.
13. Anonüümse tunnistaja "Andrejeva" ütlused jättis linnakohus tõendite hulgast välja põhjendusel, et kohtuistungil tunnistaja loobus kohtueelsel uurimisel antud ütlustest ja kohtueelsel uurimisel oli tunnistaja suhtes anonüümsuse kohaldamisel rikutud menetluskorda. Samas ei nähtu kohtuotsusest, milles menetlusnormide rikkumine tunnistaja anonüümsuse kohaldamisel kohtueelsel uurimisel seisnes ja milline on kohtu hinnang selle tunnistaja kohtus antud ütlustele. Samuti ei ole tunnistaja ütlusi kõrvutatud ega hinnatud koos teiste tõenditega. Kuigi apellatsioonkaebuses märkis kaitsja, et linnakohtu otsus on motiveerimata, ei esitanud ringkonnakohus ka selles osas omapoolseid põhjendusi. 8.
14. Linnakohus on lugenud usaldusväärseteks E. Bogomolovi kohtueelsel uurimisel antud ütlused, kuid ei ole näidanud nende ütluste sisu. Samuti ei ole linnakohus esitanud motiive, millel selline järeldus tugineb. Apellatsioonkaebuses märkis kaitsja, et linnakohtu otsus on E. Bogomolovi ütlustele antud hinnangu osas vastuoluline ja motiveerimata. Kuigi kohus tunnistas E. Bogomolovi poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused usaldusväärseteks ja E. Bogomolov kinnitas, et ostis kohtualuselt narkootilist ainet korduvalt, leidis kohus ometi, et S. Jessinile esitatud süüdistus narkootilise aine korduvas ebaseaduslikus käitlemises ei ole tõendatud. Ka selle kaitsja väite osas ei ole ringkonnakohus omapoolseid põhjendusi kohtuotsuses esitanud.
15. Lisaks eeltoodule on linnakohus rikkunud KrMK §-de 50, 262 ja 274 nõudeid ka sellega, et ta on kohtuotsuses kirjeldanud kohtus uuritud tõendite sisu, kuid on jätnud need analüüsimata ja omapoolse hinnanguta. Näitamata on, millise kindlakstehtud asjaolu tuvastamiseks kohus kirjeldatud tõendeid kasutas. Samuti ei ole näidatud motiive, millistele ja miks just nendele tõenditele kohus oma otsuse rajas.
16. Süüdistuse järgi süüdistati S. Jessinit narkootilise aine korduvas ebaseaduslikus omandamises, valdamises, veos ja edasiandmises. Linnakohtu otsusest jääb aga arusaamatuks, milliste koosseisuliste tunnuste järgi on S. Jessin süüdi tunnistatud. Kriminaalasja uuel arutamisel tuleb kohtul kindlaks teha, millised osateod on S. Jessin toime pannud ning kontrollida, kas need teod ei kujuta endast teoühtsust. Linnakohtu otsuses on jäänud täielikult käsitlemata kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused (

§ 12lg 3).

10.

1. Siinkohal peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et Karistusseadustiku kehtimahakkamisel
2. septembril
3. a rakendus ka kolmeastmeline deliktistruktuur, mis seab kindlad nõuded õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale. Karistusseadustik sätestab, et karistatakse teo eest, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi (

§ 2lg 2).

See tähendab, et isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud tagajärjedelikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Seda kinnitab ka Karistusseadustiku 2. peatüki "Süütegu" sisemine ülesehitus. Kriminaalasja analüüs peab vastama õiguspraktikas ja - teoorias omaksvõetud reeglitele. Olulisena tuleb kohtuotsuse selguse ja mõistetavuse seisukohalt silmas pidada lahenduskäigu vastavust deliktistruktuurile (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-148-03 (RT III 2004, 4, 40)). 10.2.

§ 184

lg 1 näeb ette karistuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Tuleb märkida, et tulenevalt seaduse tekstist on nii narkootilise või psühhotroopse aine valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine või vedu käsitletavad sellise aine ebaseadusliku käitlemisena. Seega on seadusandja selles sättes üldmõiste "käitlemine" abil avatud kataloogina kriminaliseerinud erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisu. Sellega on seadusandja tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides. Nii piisab kuriteo objektiivsete tunnuste realiseerimiseks näiteks sellest, et suurt kogust narkootilist ainet ainult hoitakse ilma seda ainet eelnevalt omandamata. 10.3. Eelnevast ei saa aga teha järeldust, et isikut võiks karistada iga osateo toimepanemise eest eraldi. Taoline käsitlus viiks nn teoühtsuse põhimõtte rikkumiseni ja eraldaks ühtse inimkäitumise kunstlikult erinevateks osategudeks. Siinkohal tuleb rõhutada, et

§ 184

lg 1 dispositsioonis kirjeldatud osategusid ei ole mõningatel juhtudel üldse võimalik teistest osategudest lahus toime panna (nt omandamine " valdamine; valdamine " vedamine " edasiandmine jne). Samuti tõusetuks küsimus mitte ainult paragrahvi-, vaid koguni lõikesisesest konkurentsist, mida aga karistusseadustik ei võimalda. Süüteokoosseisu " praegusel juhul

§ 184

lg 1 " objektiivses küljes kirjeldatud erinevad osateod võivad konkreetsel juhul moodustada terviku, mida ei saa loogiliselt ega ka õiguslikult üksteisest eristada. 10.

1. Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Seega isiku aktiivsele käitumisele, nt omandamisele, kaasnevad paratamatult ka teised, passiivse käitumise aktid. Omandatud asja (ainet) ostmise kohast näiteks oma elukohta toimetades paneb isik vältimatult toime asja (aine) valdamise ning vedamise, kuigi aktiivse käitumise seisukohalt soovis ta seda asja (ainet) pelgalt omandada (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-004-04 (RT III 2004, 10, 117)).
2. Kohtuotsuses motiivide puudumine on AKKS § 39 lg 3 p 7 järgi kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kuivõrd menetlusnormide rikkumine sai alguse esimese astme kohtust, siis tuleb AKKS § 63 p 2 kohaselt kriminaalasi saata uueks arutamiseks linnakohtule. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistab Viru Ringkonnakohtu ja Narva Linnakohtu otsuse S. Jessini süüdistusasjas ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Narva Linnakohtule teises kohtukoosseisus. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Peeter Vaher