3-3-1-47-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-47-04

1. oktoober 2004 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Artur Meritsa kaebus Viljandi Linnavalitsuse
2. mai
3. a korralduse nr 361 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a otsus haldusasjas nr 23-42/2004 Artur Meritsa kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada A. Meritsa kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. aprilli
7. a otsus haldusasjas nr 2-3-42/2004 ja Tartu Halduskohtu
8. novembri
9. a otsus haldusasjas nr 3-239/2003 ning teha asjas uus otsus, millega tühistada Viljandi Linnavalitsuse
10. mai
11. a korraldus nr
12. Viljandi Linnavalitsusel anda A. Meritsale uus tähtaeg kompensatsiooni vastuvõtmiseks. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. ÕVVTK Viljandi Maakonnakomisjoni
14. aprilli
15. a otsusega nr 22-8711 tunnistati Ida Luik õigustatud subjektiks Viljandi linnas Eha 1 kinnistu suhtes. I. Luik suri
16. a, tema vara päris poeg Artur Merits. Õigustatud subjekt soovis vara tagastamist. Eha 1 majavalduse koosseisu kuulub neli hoonet –
17. a ehitatud segakonstruktsioonis elamu,
18. a ehitatud kivist elamu ja kaks kuuri.
19. Viljandi Linnavalitsuse
20. oktoobri
21. a korraldusega nr 820 (osaliselt muudetud
22. novembri
23. a korraldusega nr 991) alustati Viljandis Eha 1 asuva
24. a ehitatud segakonstruktsioonis elamu kompenseerimise menetlust, sest ORAS § 12 lg 3 p 3 alusel otsustati seda elamut mitte tagastada, kuna see ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul.
25. Viljandi Linnavalitsuse
26. veebruari
27. a korraldusega nr 138 kinnitati Eha 1 majavalduse võõrandamisaegseks maksumuseks 511 500 krooni ja määrati kompensatsioon I. Luige testamendijärgsele pärijale A. Meritsale 511 500 krooni. Korralduse p 3 kohaselt kantakse kompensatsioonisumma A. Meritsa poolt esitatud vormikohase avalduse alusel erastamisväärtpaberiarvele. Korralduse punktis 4 märgiti, et kui A. Merits pärast selle korralduse jõustumist kuue kuu jooksul ei esita mõjuva põhjuseta avaldust kompensatsiooni kandmiseks erastamisväärtpaberiarvele, kompenseerimismenetlus lõpetatakse ja korraldus tühistatakse. Korralduse jõustumise ajaks oli märgitud
28. märts
30. A. Merits esitas
31. mail 2000 Viljandi Linnavalitsusele kaebuse, leides, et Eha 1 hoone võõrandamisaegne maksumus ja kompensatsiooni suurus ei ole mitte 511 500 krooni, vaid 773 093 krooni ja 20 senti. Viljandi Linnavalitsuse
32. juuni
33. a kirjaga nr 2-5/2640 asuti seisukohale, et tehtud otsus on seaduslik ja jääb jõusse.
34. A. Merits esitas
35. detsembril 2000 kaebuse Tartu Halduskohtule, vaidlustades Viljandi Linnavalitsuse
36. veebruari
37. a korralduse nr 138, sh ka kompensatsiooni suuruse, ja paludes ennistada kaebuse kohtusse esitamise tähtaeg. Tartu Halduskohtu
38. jaanuari
39. a määrusega haldusasjas nr 3-10/01 jäeti tähtaeg ennistamata ja lõpetati menetlus asjas. Tartu Ringkonnakohtu
40. veebruari
41. a määrusega haldusasjas nr 2-3-60/2001 jäeti A. Meritsa erikaebus tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
42. Viljandi Linnavalitsuse
43. märtsi
44. a korraldusega nr 200 lõpetati linnavalitsuse
45. oktoobri
46. a korraldusega nr 820 algatatud Eha 1 asuva õigusvastaselt võõrandatud vara –
47. a ehitatud segakonstruktsioonis elamu – kompenseerimise menetlus ja tühistati Viljandi Linnavalitsuse
48. veebruari
49. a korraldus nr 138 "Vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine". Korralduses viidati ORAS § 13 lg-le 7, mis sätestab, et kui õigustatud subjekt ei esita mõjuva põhjuseta kuue kuu jooksul pärast kompenseerimise otsustamist avaldust kompensatsiooni ülekandmiseks erastamisväärtpaberi arvele, kompenseerimismenetlus lõpetatakse ja kompenseerimise otsus tühistatakse. Korralduses viidati ka Vabariigi Valitsuse
50. juuli
51. a määrusega nr 216 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra" punktile 34 ja märgiti, et õigustatud subjekt A. Merits ei ole esitanud käesoleva ajani vormikohast avaldust kompensatsiooni ülekandmiseks erastamisväärtpaberiarvele.
52. A. Merits esitas
53. aprillil 2003 vaide Viljandi Linnavalitsusele selle
54. märtsi
55. a korralduse nr 200 peale, milles taotles nimetatud korralduse kehtetuks tunnistamist ja täiendava tähtaja andmist Eha 1 kompensatsiooni vastuvõtmiseks. Ühtlasi taotles ta, et vaadataks uuesti läbi tema
56. mai
57. a kaebus kompensatsioonisumma muutmiseks ja tehtaks otsus vastava kompensatsioonisumma määramiseks. Vaide esitaja leidis, et Eha 1 endisel kinnistul asunud ja õigusvastaselt võõrandatud majavalduse tagastamisavalduse menetlemisel on Viljandi Linnavalitsus käitunud õigusvastaselt ja vastuolus hea halduse põhimõtetega. Linnavalitsus on korduvalt üritanud eirata vaide esitaja taotlusi ja kehtivat õigust nii Eha 1 majavalduse kui ka maa tagastamise ja kompenseerimise küsimuste lahendamisel. Vaide esitaja on pidanud esitama korduvalt kaebusi, s.h kohtusse ja linnavalitsus on korduvalt korrigeerinud oma otsuseid. Vaide esitaja ja linnavalitsus on omavahel Eha 1 majavalduse ja maa küsimust puudutavates vaidlustes pidevalt kokku puutunud ka pärast juunit 2000, kuid linnavalitsus pole kordagi olnud huvitatud sellest, miks A. Merits kompensatsiooni vastu ei võta.
58. Viljandi Linnavalitsuse
59. mai
60. a korraldusega nr 361 jäeti A. Meritsa vaie rahuldamata. Korralduse põhjendustes viidati ORAS § 13 lg-le 7 ja Vabariigi Valitsuse
61. juuli
62. a määrusega nr 216 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise korra" punktile 34 ning märgiti, et linnavalitsuse
63. veebruari
64. a korraldus nr 138 kompensatsiooni määramiseks jõustus
65. märtsil 2000, mistõttu tuli vormikohane avaldus kompensatsiooni kandmiseks esitada hiljemalt
66. septembril 2000, kuid A. Merits ei täitnud seadusega pandud kohustust selleks kuupäevaks ega taotlenud ka tähtaja pikendamist. HMS § 34 lg 3 kohaselt menetlustähtaega ei pikendata, kui esialgse menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Vaide esitamise ajaks on avalduse esitamiseks ettenähtud tähtajast möödunud kaks aastat seitse kuud ja 20 päeva, mistõttu puudub seaduslik alus A. Meritsale avalduse esitamiseks uue tähtaja andmiseks. HMS § 64 lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta kehtetuks tunnistama. Antud juhul ORAS § 13 lg 7 redaktsioon ei anna linnavalitsusele õigust kaalutlusõiguse teostamiseks. Vaide esitaja ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks ta leiab, et kompenseerimise menetluse lõpetamise kohta antud korraldus rikub tema õigusi. Korralduses märgiti, et linnavalitsus vaatas vaide läbi
67. mail 2003 toimunud avalikul istungil, vaatamata saadetud kutsele vaide esitaja ja tema esindaja istungile ei ilmunud.
68. A. Merits esitas
69. juunil 2003 kaebuse Tartu Halduskohtule, milles taotles tühistada Viljandi Linnavalitsuse
70. mai
71. a korralduse nr 361, millega jäeti rahuldamata tema vaie, ning teha ettekirjutus Viljandi Linnavalitsusele vaadata uuesti läbi tema
72. mail 2000 esitatud taotlus kompensatsioonisumma muutmiseks ja anda talle täiendav tähtaeg Eha 1 kompensatsiooni vastuvõtmiseks. Kaebuse esitaja leidis, et linnavalitsus on rikkunud tema õigusi. Ta ei nõustu Eha 1 majavalduse eest määratud kompensatsioonisummaga, kuna linnavalitsus ei ole arvestanud kõikide dokumentidega. Kompensatsiooni vastu võtmata jätmisel esines linnavalitsusele teadaolev takistus, s.o A. Meritsa
73. mai
74. a kaebuses esitatud andmed valesti määratud kompensatsiooni suuruse kohta. Seda kaebust küll menetleti ja vastati talle
75. juuni
76. a kirjaga nr 2-5/2640, kuid ei ole antud haldusakti nõuetele vastavat korraldust taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Seetõttu ei teadnud ta vastavat kirja vaidlustada.
77. Tartu Halduskohtu
78. novembri
79. a otsusega jäeti A. Meritsa kaebus rahuldamata. Kompensatsiooni määramise korraldus jõustus
80. märtsil 2000, seega oli vormikohase avalduse esitamise tähtaeg
81. septembrini
82. Nimetatud tähtajaks ei olnud kaebaja seadusega pandud kohustust täitnud ega esitanud nõuetekohaselt avaldust tähtaja pikendamiseks. Tulenevalt ORAS § 13 lg-st 7, kui õigustatud subjekt ei esita mõjuva põhjuseta kuue kuu jooksul pärast kompenseerimise otsustamist avaldust kompensatsiooni kandmiseks erastamisväärtpaberi arvele, kompensatsioonimenetlus lõpetatakse ja kompenseerimise otsus tühistatakse. Linnavalitsus on vaide läbivaatamisel toiminud õigesti, asjas on kontrollitud haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Samuti vastab vaidlustatud haldusakt Haldusmenetluse seaduse § 55 ja 56 nõuetele.
83. Artur Merits esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, paludes tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellant leidis, et halduskohus on jätnud hindamata põhjendused selle kohta, miks kompensatsiooni vastuvõtmise tähtaeg mööda lasti. Kompensatsiooni tähtaegselt vastuvõtmata jätmine oli tingitud linnavalitsuse käitumisest. Linnavalitsus pani oma
84. juuni
85. a kirjaga nr 2-5/2640 apellandi olukorda, kus ta ei saanud aru situatsiooni õiguslikust olemusest ega tagajärgedest. Ka jättis kohus hindamata väited seoses linnavalitsuse käitumise mittevastavusega heale haldustavale vara tagastamise protsessis Samuti on määratud valesti kompensatsioonisumma.
86. Tartu Ringkonnakohtu
87. aprilli
88. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et apellant ei ole esitatud põhjendusi, mis takistas tal esitamast tähtaegselt linnavalitsusele taotlust tähtaja pikendamiseks kompensatsiooni vastuvõtmiseks. Vaidlustatud korralduses on õigesti märgitud, et kompensatsiooni määramise korraldus jõustus
89. märtsil
90. A. Merits küll vaidlustas nimetatud korralduse, kuid kuna kaebuse esitamise tähtaega ei ennistatud, siis jõustus
91. veebruari
92. a korraldus nr 138 selles märgitud ajal. Asjaolu, et A. Merits vaidlustas kohtus ka
93. juuni
94. a kirja nr 2-5/2640, ei anna alust vaidlustatud korralduse nr 361 tühistamiseks, ennekõike põhjusel, et A. Merits ei ole esitatud vaides taotlenud tähtaja pikendamist kompensatsiooni vastuvõtmiseks. Viited sellele, et linnavalitsus on käitunud vastuolus hea haldustavaga, ei ole ülalnimetatud põhjustel samuti asjakohased. Ringkonnakohus möönis, et Eha 1 hoone kompenseerimismenetlus on kulgenud väga pika aja vältel, selle käigus on esitatud mitmeid kaebusi ning Viljandi Linnavalitsus on korduvalt korrigeerinud oma otsustusi, mis võisid tekitada arusaamatusi ka kompensatsiooni vastuvõtmisega seoses, kuid tähtaegselt põhjendatud taotlust tähtaja pikendamiseks A. Merits esitanud ei ole, mistõttu puudub ka sellel alusel vaidlustatud korraldus tühistada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
95. A. Meritsa kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uuesti läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator väidab järgmist: 1) ringkonnakohus märkis, et kassaator ei ole põhjendanud, mis takistas tal esitamast tähtaegselt linnavalitsusele taotlust tähtaja pikendamiseks kompensatsiooni vastuvõtmiseks. Kassaator on seisukohal, et vastav seisukoht on formalistlik, sest kassaator põhjendas, miks ta lasi kompensatsiooni vastuvõtmise tähtaja mööda – nimelt oli linnavalitsuse tegevusega loodud olukord, kus kassaator eeldas, et tähtaeg ei kulgegi; 2) ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut kassaatori väitele, et kompensatsiooni tähtaegselt vastu võtmata jätmine oli tingitud linnavalitsuse käitumisest; 3) linnavalitsuse
96. juuni
97. a kirjas nr 2-5/2040 ei hinnatud kassaatori esitatud tõendeid ega väiteid kompensatsiooni väära arvutamise kohta ega antud juhiseid linnavalitsuse vastava tegevuse vaidlustamiseks. Seetõttu kassaator ei teadnud, et kompensatsiooni vastuvõtmise tähtaeg jookseb edasi; 4) ringkonnakohus on jätnud hindamata kassaatori väited ja põhjendused Eha tn l eest kompensatsiooni valesti määramise kohta; 5) halduskohtu ülesanne on kaitsta isikuid avaliku võimu omavoli eest. Avalik võim tekitas pettekujutluse toimuvast, kassaatorit hoiti eksimuses; 6) linnavalitsusele teadaolevalt on kassaatoril esinenud Eha tn l kompensatsiooni vastuvõtmisel takistus.
98. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele ei nõustu Viljandi Linnavalitsus kassatsioonkaebusega ja palub jätta see rahuldamata. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
99. Omandireformi aluste seaduse § 13 lg-s 7 sätestatakse: "Õigustatud subjektiks tunnistatud isik on kohustatud vara kompenseerimise menetluses tegema Vabariigi Valitsuse kehtestatud tähtaegadel ja korras menetluseks vajalikke toiminguid. Kui õigustatud subjekt mõjuva põhjuseta ei tee talle kirjalikult teatatud tähtaja jooksul vajalikke toiminguid, loetakse ta nõudest loobunuks ja kompenseerimismenetlus lõpetatakse. Kui õigustatud subjekt ei esita mõjuva põhjuseta kuue kuu jooksul pärast kompenseerimise otsustamist avaldust kompensatsiooni kandmiseks erastamisväärtpaberiarvele, kompenseerimismenetlus lõpetatakse ja kompenseerimise otsus tühistatakse."
100. Vabariigi Valitsuse
101. juuli
102. a määrusega nr 216 on kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramise kord", mille punktis 34 sätestatakse: "Kohaliku omavalitsuse täitevorgani korraldus kompensatsiooni määramise kohta tehakse õigustatud subjektidele teatavaks kümne päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Kohaliku omavalitsuse täitevorgani korraldus kompensatsiooni määramise kohta paigutatakse õigusvastaselt võõrandatud vara toimikusse, ärakiri korraldusest kompensatsiooni määramise kohta antakse igale õigustatud subjektile või tema volinikule allkirja vastu. Kui õigustatud subjekte on rohkem kui üks, siis antakse igale isikule korralduse ärakirja asemel väljavõte korraldusest, kus näidatakse ära ainult temale määratud kompensatsiooni osa. Õigustatud subjekt on kohustatud kuue kuu jooksul, arvates vara kompenseerimise otsuse vastuvõtmisest, esitama kohaliku omavalitsuse täitevorganile vormikohase avalduse kompensatsiooni ülekandmiseks erastamisväärtpaberiarvele. Kui õigustatud subjekt ei saa nimetatud tähtaja jooksul mõjuvatel põhjustel esitada avaldust kompensatsiooni ülekandmiseks erastamisväärtpaberiarvele, peab ta sellest enne tähtaja möödumist teatama kohaliku omavalitsuse täitevorganile ja taotlema tähtaja pikendamist, näidates ära takistavad põhjused ja esitades tõendid nende olemasolu kohta. Kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan loeb esitatud põhjused mõjuvateks, pikendab ta kompensatsiooni vastuvõtmise tähtaega. Kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan leiab, et kompensatsiooni tähtajaks vastuvõtmata jätmise põhjused ei ole mõjuvad või on tõendamata, annab ta korralduse tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmise kohta, teatades sellest taotlejale. Kui õigustatud subjekt kuue kuu jooksul, arvates kompenseerimisotsuse vastuvõtmisest või eelnimetatud pikendatud tähtajaks ei esita avaldust kompensatsiooni ülekandmiseks oma erastamisväärtpaberiarvele, tühistab kohaliku omavalitsuse täitevorgan kompenseerimisotsuse ja lõpetab kompenseerimismenetluse."
103. Viljandi Linnavalitsuse
104. veebruari
105. a korraldusega nr 138 kinnitati Eha 1 majavalduse võõrandamisaegne maksumus ja määrati A. Meritsale kompensatsioon 511 500 krooni. Korralduse jõustumise ajaks oli märgitud
106. märts
107. Kohtud on tuvastanud, et vormikohase avalduse esitamise tähtaeg kompensatsioonisumma kandmiseks erastamisväärtpaberiarvele lõppes
108. septembril 2000, kuid selleks ajaks A. Merits avaldust ei esitanud. Asja materjalidest ei tulene, et Viljandi Linnavalitsus oleks pärast seadusega sätestatud kuuekuulise tähtaja lõppemist mõistliku aja jooksul lõpetanud A. Meritsa asjas kompenseerimismenetluse.
109. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlustas A. Merits Viljandi Linnavalitsuse
110. veebruari
111. a korralduse nr 138
112. detsembril
113. Tartu Halduskohtu
114. jaanuari
115. a määrusega jäeti kohtusse pöördumise tähtaeg ennistamata ja menetlus asjas lõpetati. A. Meritsa erikaebuse tähtaja ennistamiseks jättis Tartu Ringkonnakohus
116. veebruari
117. a määrusega rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Seega on Tartu Halduskohtu nimetatud määrus jõustunud. Kuna Viljandi Linnavalitsus jättis kompensatsioonimenetluse lõpetamata mõistliku aja jooksul pärast seadusega sätestatud kuuekuulise tähtaja lõppemist (
118. september 2000), siis oleks ta pidanud pärast halduskohtu määruse jõustumist andma A. Meritsale uue mõistliku tähtaja kompensatsiooni vastuvõtmiseks ja teavitama teda sellest. Viljandi Linnavalitsus on käitunud vastuolus hea haldustavaga, kuna ei andnud A. Meritsale uut tähtaega kompensatsiooni vastuvõtmiseks.
119. A. Merits väidab kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus on jätnud otsuses hindamata tema põhjendused kompensatsiooni valesti määramise kohta. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et kompensatsiooni suurus määrati Viljandi Linnavalitsuse
120. veebruari
121. a korraldusega nr 138, mille A. Merits vaidlustas Tartu Halduskohtus
122. detsembril
123. Kohus kohtusse pöördumise tähtaega ei ennistanud ja Tartu Ringkonnakohus jättis
124. veebruaril 2001 halduskohtu
125. jaanuari 2001 määruse jõusse. Seega jäi kompensatsiooni suuruseks 511 500 krooni. Ehkki A. Merits esitas
126. mail 2000 Viljandi Linnavalitsusele kaebuse kompensatsiooni suuruse kohta, jäeti linnavalitsuse
127. juuni
128. a kirjaga nr 2-5/2640 kaebus rahuldamata. A. Merits vaidlustas nimetatud kirja Tartu Halduskohtus, paludes tunnistada see õigusvastaseks, kuid Tartu Halduskohtu
129. novembri
130. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu
131. veebruari
132. a otsusega haldusasjas nr 2-3-44/2004 jäeti A. Meritsa apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigikohus jättis A. Maritsa kassatsioonkaebusele menetlusloa andmata
133. aprillil
134. Seetõttu ei pidanudki Tartu Ringkonnakohus käesolevas vaidluses enam hindama A. Meritsa väiteid kompensatsiooni määramise õigsuse kohta.
135. A. Meritsa kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Asjas on võimalik teha uus otsus asja uueks arutamiseks ringkonnakohtusse saatmata. Tühistada tuleb Tartu Ringkonnakohtu
136. aprilli
137. a otsus haldusasjas nr 2-3-42/2004 ja Tartu Halduskohtu
138. novembri
139. a otsus haldusasjas nr 3239/2003 ning Viljandi Linnavalitsuse
140. mai
141. a korraldus nr 361, millega jäeti rahuldamata Artur Meritsa vaie. Viljandi Linnavalitsus peab andma A. Meritsale uue mõistliku tähtaja kompensatsiooni vastuvõtmiseks. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann