KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-29-04 22. juuni 2004 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indr

§ 208

lg 2 alusel tagastab kohtuväline menetleja äravõetud dokumendid või asjad vaid juhtudel, kui väärteomenetlus lõpetatakse, samuti antakse juhiluba tagasi, kui isik kasutab sõidukit seoses invaliidsusega.

§ 208

lg 3 kohaselt otsustab eriõigust tõendava dokumendi tagastamise dokumendi väljaandnud asutus, Eesti Riiklik Autoregister, seaduses ettenähtud alustel ja korras.

2. jaanuaril 2004 karistati H. Pikmetsa eelnimetatud rikkumise eest LS § 7422 alusel Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna ülemkomissari V. Vane otsusega rahatrahviga 40 trahviühikut.
3. veebruaril 2004 esitas H. Pikmets kaebuse Tallinna Linnakohtule, milles taotles eelnimetatud rahatrahvi määramise otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist.
5. veebruaril 2004 esitas H. Pikmets kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles taotles tunnistada Põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta kohaldamata

§ 58

lg 3 ja LS § 411 lg 1 ja lg 2; tunnistada õigusvastaseks Harju Politseiprefektuuri politseinooreminspektor S. Sabbo toiming, millega võeti kaebajalt ära juhiluba; tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna kohtuvälise menetleja määrus, millega jäeti rahuldamata H. Pikmetsa taotlus temale juhiloa tagastamiseks; teha Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonnale ettekirjutus juhiloa tagastamiseks. Esialgse õiguskaitse korras palus kaebaja peatada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna

1. jaanuari
2. a määruse kehtivus ning teha nimetatud osakonnale ettekirjutus vaidluse ajaks juhiloa tagastamiseks.
3. Tallinna Halduskohtu
4. veebruari
5. a määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult HKMS § 11 lg 4 alusel. Kohus leidis, et juhiloa äravõtmise toimingu ja väärteomenetluses kaebaja taotluse rahuldamata jätmise peale saab kaevata maa- ja linnakohtule, kus kaebajal on võimalik esitada ka taotlus

§ 58lg 3 ja LS § 411 kohaldamata jätmiseks.

Nimetatud määruse peale esitas H. Pikmets

1. märtsil 2004 erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles taotles Tallinna Halduskohtu määruse tühistamist ja asja saatmist uueks lahendamiseks Tallinna Halduskohtule ning esialgse õiguskaitse kohaldamist.
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. märtsi
4. a määrusega Tallinna Halduskohtu
5. veebruari
6. a määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et politseiametnik võttis H. Pikmetsalt juhiloa ära protokolli koostamisega alanud väärteomenetluse käigus.

§ 74

lg 1 p 14 kohaselt märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses asitõendina kasutatava või muu äravõetud objektiga toimimise viis. Käesolevas asjas on väärteomenetluses 21. jaanuaril 2004 tehtud otsus, milles sisaldub ka otsustus äravõetud juhiloa kohta. Viimasest nähtub, et juhiluba edastatakse väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisel ARK-le juhtimisõiguse peatamiseks. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt saab kaebaja väärteoasja kohtuvälise menetleja otsust juhiloa ARK-le edastamise kohta vaidlustada väärteoasjas tehtud otsuse vaidlustamisel maa- ja linnakohtus. Selle asja lahendamisel saab kohus kontrollida ka kaebaja osundatud LS § 411 ja

§ 58lg 3 vastuolu Põhiseadusega.

Tallinna Ringkonnakohus jättis H. Pikmetsa erikaebuse rahuldamata ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluses.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a määruse peale esitas H. Pikmets erikaebuse Riigikohtusse. Erikaebuses taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a kohtumääruse ja Tallinna Halduskohtu
6. veebruari
7. a kohtumääruse tühistamist ning asja saatmist uueks lahendamiseks Tallinna Halduskohtusse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
8. Erikaebust põhjendatakse järgmiselt: 1) käesoleval juhul ei ole kohtuvälise menetleja poolt tehtud põhistatud määrust, mis oleks väärteomenetluses vaidlustatav; ka vaidlustamise võimalikkusel ei taga

(§ 76, § 78, § 79) tõhusat kaitset; 2) kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja poolt ARK-le juhiloa edastamist, kuna selline toiming tehakse pärast väärteoasjas otsuse jõustumist; kaebaja vaidlustas vastustaja tegevuse (toimingu), mis seisnes juhiloa asendamises ajutise juhiloaga. Vastustaja, Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakond, ei ole erikaebusele vastanud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT Käesolevas asjas on vajalik selgitada juhiloa äravõtmise ja ajutise juhiloa väljaandmise toimingu peale esitatud kaebuse lahendamiseks pädev kohus. I 9. Halduskohus ja ringkonnakohus on käesoleva asja läbivaatamisel kohaldanud Väärteomenetluse seadustiku (

) § 58 lg-t 3, mille kohaselt seaduse nõuete rikkumisel, mille eest on ette nähtud eriõiguse peatamine, võetakse isikult viivitamatult ära eriõigust tõendav dokument, mis lisatakse väärteoasja materjalidele.

§ 74

lg 1 p 14 kohaselt märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses asitõendina kasutatava või muu äravõetud objektiga toimimise viis. 10.

§ 58lg 3 reguleerimisala ulatus on ebaselge.

Seadus ei anna selle sättega hõlmatud eriõiguste loendit. Eriõigusena võib käsitleda muuhulgas loasüsteemi raames isikule omistatavaid õigusi (relva soetamise ja hoidmise õigus, jahipidamisõigus jne), mille omamist tõendatakse lubadega. Eriseadused näevad küll ette sellise eriõiguse peatamise (näiteks Relvaseaduse § 43 lg 1; Jahiseaduse § 31), kuid siinjuures peatamise otsusele ei eelne eriõiguse omamist tõendava dokumendi äravõtmine. Nimetatud dokumendi peab omanik ära andma vaid pärast peatamisotsuse kättesaamist. 11. Eriõigusena on käsitatav ka juhtimisõigus, mille olemasolu tõendatakse juhiloaga. Kuigi

§ 58

lg 3 ei nimeta eraldi sellise eriõigusena juhtimisõigust, on praktikas just sellele sättele tuginedes peetud kinni ja võetud ära ka juhiluba. Kuivõrd juhiloa äravõtmine on toimunud kohtuvälise menetleja ametniku staatuses oleva politseitöötaja poolt, kes on alustanud väärteomenetlust, ning eelnimetatud väärteomenetluse normid näevad ette eriõigust tõendava dokumendi äravõtmise, on kohtud järeldanud, et vastav toiming on väärteomenetluse toiming ning selle vaidlustamine on võimalik Väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras.

1. Kohtuväline menetleja võib teha neid toiminguid, mis on vajalikud konkreetses menetluses tõendusteabe kogumiseks ning asja menetlemiseks muude tingimuste loomiseks. Väljaspool neid piire ei ole menetlustoimingute teostamine õiguspärane. Eriõiguse omamist tõendav dokument, ka juhiluba, võib olla menetletavas asjas asitõendiks. Sellisel juhul juhiloa võetus ja asitõendiks tunnistamine toimub menetleja määrusega, kusjuures juhiloa äravõtmise menetlusõiguslikuks aluseks saab olla Kriminaalmenetluse koodeksi § 139 ja §
2. Väärteomenetluses asitõenditega seonduvatele menetlustoimingutele kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid.

§ 58lg-s 3 ettenähtud alusel juhiloa äravõtmine ei ole suunatud Kr

MK § 140 lg-s 1 sätestatud tunnustele vastava dokumendi võetuse reguleerimisele.

§ 58

lg 3 alusel äravõetud juhiluba ei ole asitõendiks väärteoasjas ega teeni muul viisil väärteoasja menetlemise huve.

§ 58

lg 3 kohaselt võetakse eriõiguse omamist tõendav dokument ära juhul, kui isiku suhtes võidakse vastavalt LS §-le 413 kohaldada eriõiguse (juhtimisõiguse) peatamist. Seega võib eeldada, et nimetatud menetlusnormi eesmärk seondub LS § 413 kohaldamise tagamisega. 13. Juhtimisõiguse peatamine LS § 413 alusel ei toimu väärteo- või kriminaalmenetluses vaid Eesti Riikliku Autoregistri poolt läbiviidava haldusmenetluse raames. Selline peatamine ei ole formaalselt määratletud kui karistus. Formaalsete tunnuste alusel on juhtimisõiguse peatamise näol tegemist haldussunnivahendiga. Asjaolu, et selline sunnivahend omab materiaalselt karistuslikku iseloomu, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust.

§ 58

lg 3 on seetõttu erinormiks, millega kohtuvälisele menetlejale pannakse alustatud väärteomenetluse väline ülesanne, mis seondub Liiklusseaduses sätestatud haldussunnivahendite kohaldamisega haldusmenetluses. II Riigikohtu halduskolleegium peab järgnevalt vajalikuks analüüsida Liiklusseaduse (LS) neid sätteid, mis käsitlevad juhiloa äravõtmist ning ajutise juhiloa väljastamist.

1. Ajutise juhiloa väljastamise üldnorm sisaldub LS § 24 lg-s
2. Viimane sätestab, et ajutine juhiluba väljastatakse isikule, kelle juhtimisõigus ei ole peatatud, ära võetud või tühistatud, juhiloa dublikaadi vormistamise ajaks või muul seadusega ettenähtud juhul. Ajutine juhiluba annab õiguse juhtida mootorsõidukit ainult Eestis. LS § 24 lg 7 kohaselt kehtib ajutine juhiluba kuni kaks kuud.
3. Liiklusseaduse § 411 lg 1 kohaselt võetakse väärteo toimepanemise korral, mille eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 413 on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, isikult viivitamatult ära juhiluba ja antakse äravõetud juhiloa asemele sõiduki juhtimise ajutine luba. LS § 411 alusel väljaantava ajutise juhiloa regulatsioon on mõneti erinev LS § 24 lg-s 7 sätestatust. Selline ajutine luba kehtib üksnes Eestis 30 ööpäeva jooksul. Väärteo kohtuväline menetleja pikendab loa kehtivust kuni väärteoasjas tehtud lahendi jõustumiseni (§ 411 lg 2). Seega erineb ajutine juhiluba äravõetud juhiloast mitme tunnuse poolest: ajutine juhiluba kehtib ainult Eestis, selle kehtivusaeg on tunduvalt lühem ning nimetatud dokument ei ole isikut tõendavaks dokumendiks. Ajutine juhiluba ei ole kasutatav ka mitmetel muudel juhtudel, kui õiguslikult on nõutav kehtiva juhiloa esitamine.
4. Liiklusseadus ei määratle konkreetset subjekti, kellel on õigus juhiluba ära võtta ja anda ajutine juhiluba. Kuivõrd Liiklusseaduses sätestatud liiklusalaseid väärtegusid menetleva kohtuvälise menetleja ametnikud teostavad samaaegselt ka liiklusjärelevalvet, on mõistetav, et seadusandja on menetlusliku otstarbekuse kaalutlusel pannud juhiloa äravõtmise ülesande nendele isikutele

§ 58lg-ga 3.

Asjaolu, et isikule on lisaks järelevalvefunktsioonidele pandud ka väärteo menetlemise ülesanded, ei ole piisavaks argumendiks toimingu allutamisel väärteomenetluse regulatsioonile. Siinjuures sageli on sisult lähedased toimingud (nt asjade, dokumentide kinnipidamine, võetus) võimalikud nii haldusmenetluses kui ka karistusmenetlustes. Ka Vabariigi Valitsuse

1. veebruari
2. a määrusega nr 67 kinnitatud Liiklusjärelevalve teostamise korra § 15 p 9 osundab liiklusjärelevalvaja õigusele pidada kinni dokumente ja asju seaduses ettenähtud juhtudel ja korras.
3. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et LS § 411 alusel ei toimu mitte üksnes juhiloa äravõtmine, vaid ka ajutise juhiloa väljaandmine. Ajutise juhiloa väljaandmist ei ole käsitletud Väärteomenetluse seadustikus. Kohtuvälise menetleja ametnikul puudub seetõttu ka õigus ajutise juhiloa väljaandmiseks väärteo menetlustoiminguna. Ajutise juhiloa saab ametnik välja anda liiklusjärelevalvet teostava isikuna. LS § 411 regulatsioonist tulenevalt on juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa väljaandmine üks menetlustoiming. Juhiloa äravõtmine on lahutamatult ja vältimatult nii menetluslikult kui ka õiguslikult seotud ajutise juhiloa väljaandmisega. Selles aspektis erineb juhiloa kui asitõendi võetus juhiloa äravõtmisest juhtimisõiguse peatamise tagamiseks haldusmenetluses. Juhiloa kui asitõendi võetus väärteomenetluses ei too vältimatult kaasa ajutise juhiloa väljastamist.
4. Käesoleva asja lahendamise seisukohast tuleb eriti rõhutada kaebaja taotlust, kes vaidlustas mitte üksnes juhiloa äravõtmise, vaid ka juhiloa asendamise ajutise juhiloaga. III
5. Eeltoodu alusel Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Liiklusseaduse §-s 411 ning Väärteomenetluse seadustiku § 58 lg-s 3 sätestatu seoses juhiloa äravõtmisega ning ajutise juhiloa väljastamisega ei ole piisavalt selge seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, sealhulgas pädeva kohtu määramiseks. Seepärast peab Riigikohtu halduskolleegium HKMS § 70 lg 1 p 2 alusel tähtsaks asja arutamist üldkogus.
6. H. Pikmetsa kaebuses on esitatud taotlus Liiklusseaduse §-s 411 sätestatud juhiloa äravõtmise ja ajutise juhiloa väljaandmise põhiseaduspärasuse hindamiseks. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et Riigikohtu üldkogu saab asja läbivaatamisel kontrollida, kas Liiklusseaduse §-s 411 sätestatud piirang on kooskõlas Põhiseadusega või piirab ebaproportsionaalselt PS §-des 19, 29, 31, 32 ja 34 sätestatud põhiõigusi. Kontrollimist vajab ka see, kas LS § 411 kohaldamine võib kaasa tuua võrdsuspõhiõiguse (PS § 12) rikkumise. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque, Jüri Põld, Harri Salmann