lõigetest 1 ja 2 koostoimes VTMS § 58 lg-ga 3 tuleneb, et isikult, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust asjas, mis vastavalt
§-le 413 võib kaasa tuua juhtimisõiguse peatamise, võtab juhiloa ära kohtuvälise menetleja ametnik.
§-st 411 võib järeldada, et sellisel juhul annab isikule ka ajutise juhiloa kohtuvälise menetleja ametnik, kuigi sellist kohtuvälise menetleja volitust Väärteomenetluse seadustik ei sisalda. Leian, et ühe või teise ülesande täitmine kohtuvälise menetleja ametniku poolt ei ole piisav selleks, et määrata, millises menetluskorras nimetatud toiming tuleb sooritada. Toimingu olemuslik kuuluvus haldus- või väärteomenetlusse sõltub mitte niivõrd sellest, millises staatuses ametnik (politseiametnik kohtuvälise menetleja ametnikuna või liiklusjärelevalvet teostava isikuna) seda sooritab, vaid esmalt sellest, millise menetluse eesmärki vastav toiming teenib. Juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa väljastamine saab olla väärteomenetlustoiminguks juhul, kui ta teenib väärteomenetluse eesmärke. Üldkogu enamus ei ole näidanud, milliseid väärteomenetluse eesmärke juhiloa äravõtmine ning ajutise juhiloa väljastamine teenib.
§-st 411 tulenevalt on juhiloa äravõtmise eesmärgiks tagada
Juhtimisõiguse peatamine ei toimu aga väärteoasjas, vaid on võimalik Autoregistrikeskuse otsusega pärast väärteoasjas tehtud karistusotsuse jõustumist, s.o pärast väärteomenetlust. Mööndes võimalust sooritada karistusõiguslikus menetluses toiminguid, mis ei teeni väärteoasja lahendamist, eirab üldkogu enamus olulist menetluslikku põhinõuet, mille kohaselt karistusõigusliku menetluse toimingud peavad olema vajalikud antud asja lahendamiseks. Riigikohtu üldkogu enamus on kohtuasjas nr 3-4-1-10-04 leidnud, et juhtimisõiguse peatamine
alusel on väärteomenetlusest tulenev vääramatu järelm ning moodustab seetõttu väärteomenetlusega ühtse terviku. Leian, et ajalisest järgnevusest või ka põhjuslikust seosest ei saa teha järeldust, et juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa väljastamine kuulub menetlusse, kus lahendatakse konkreetset väärteoasja. Süüteo eest isiku karistamise õiguslikud tagajärjed võivad avalduda väga erinevates eluvaldkondades. Sellised õiguslikud tagajärjed võivad olla ka haldusõiguslikud. Ei seadus ega ka praktika pole selliste tagajärgede üle otsustamist senini lugenud süüteomenetluseks. Kuigi
alusel juhtimisõiguse peatamine on karistusliku iseloomuga, ei kohaldata ka seda sunnivahendit väärteomenetluses. Liiklusseadus on nimetatud sunnivahendi kohaldamiseks sätestanud eraldi haldusõigusliku menetluskorra (
Nendes menetlusõiguslikes aspektides, mis ei ole sätestatud viidatud paragrahvides, tuleb aga vastavalt
Seega ei teeni juhiloa äravõtmine väärteomenetluse eesmärke. Riigikohtu üldkogu enamuse seisukoht ei ole kooskõlas ka eelosundatud lahendi (nr 3-4-1-10-04) seisukohtadega. Selles lahendis pidas üldkogu enamus võimalikuks käsitleda väärteomenetlusena või selle osana juhtimisõiguse peatamise menetlust, mille viib läbi haldusorgan, kellel pole seadusega antud väärteomenetleja volitusi, kusjuures
§-s 413 ettenähtud karistusliku haldussanktsiooni kohaldamine ja vastav menetlus on ette nähtud Liiklusseaduses, mitte aga Väärteomenetluse seadustikus. Käesolevas asjas on menetluse liigi üle otsustamisel peetud aga määravaks menetlust läbi viiva organi staatust ning seadust, milles sisaldub vastav volitusnorm. Meelevaldselt valitud formaalsete tunnuste alusel toimingu kuuluvuse üle otsustamine on kaasa toonud lahendite ilmse vastuolu. Riigikohtu üldkogu on jätnud käsitlemata küsimuse, kas juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa väljastamine rikub isiku õigusi. Riigikohtu üldkogu enamus on nentinud, et juhiloa äravõtmise ja ajutise juhiloa väljastamise põhiseaduspärasuse küsimust saaks lahendada üksnes kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Sellise seisukoha tõttu minetab H. Pikmets võimaluse kohtulikuks kaitseks. Kui juhiloa äravõtmine ja ajutise juhiloa väljastamine oleks väärteomenetluse toiming, saaks selle vaidlustada maa- ja linnakohtus VTMS §-s 78 sätestatud alustel ja korras. Selle kaebuse esitamine on aga võimalik üksnes väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemiseni VTMS § 78 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.