3-3-1-68-04

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-68-04

1. oktoober 2004 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Orest Kotsjuba kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse
2. novembri
3. a korraldusega nr 623 tekitatud kahju hüvitamise nõudes Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
4. juuni
5. a määrus haldusasjas nr 2-3/785/04 Orest Kotsjuba erikaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Orest Kotsjuba erikaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
6. aprilli
7. a määrus haldusasjas nr 3-871/2004 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
8. juuni
9. a määrus haldusasjas nr 2-3/785/04 ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Orest Kotsjuba esitas
11. jaanuaril 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
12. veebruari
13. a otsusega haldusasjas nr 2-3/186/2003 õigusvastaseks tunnistatud Jõelähtme Vallavalitsuse
14. novembri
15. a korraldusega nr 623 tekitatud 1 815 600 krooni suuruse kahju hüvitamiseks.
16. Tallinna Halduskohtu
17. veebruari
18. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Üheks puuduseks oli nõutava riigilõivu tasumata jätmine. Kohus leidis, et kahju hüvitamise nõude eest tuleb Riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 91 kohaselt tasuda riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse, seega käesoleval juhul 54 468 krooni.
19. Vastuses kohtumäärusele leidis O. Kotsjuba, et on RLS § 16 lg 3 p 2 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud, kuna tegemist on õigusvastaste repressioonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise ja kahju hüvitamise vaidlusega. Tallinna Halduskohtu
20. märtsi
21. a määrusega jäeti kaebus uuesti käiguta ja anti 5 päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et kaebuse esitaja ei ole asjas omandireformi õigustatud subjekt, vaid maa erastamise õigustatud subjekt, mistõttu tema suhtes RLS § 16 lg 3 p 2 ei kohaldata ja ta peab tasuma kaebuselt riigilõivu vastavalt RLS § 37 lg-le
23. O. Kotsjuba esitas
24. märtsil 2004 halduskohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks põhjusel, et ta on maksujõuetu. Tallinna Halduskohtu
25. märtsi
26. a määrusega jäeti taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning kohustati O. Kotsjubat tasuma riigilõivu 54 468 krooni 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus leidis, et kaebuse esitaja maksujõuetus ei ole tõendatud.
27. Tallinna Halduskohus tagastas
28. aprilli
29. a määrusega haldusasjas nr 3-871/2004 kaebuse HKMS § 11 lg 3 alusel selle esitajale, kuna puudused jäid
30. märtsi
31. a määrusega antud tähtaja jooksul kõrvaldamata. O. Kotsjuba esindaja sai
32. märtsi
33. a määruse kätte
34. märtsil 2004, mistõttu tuli riigilõivu tasumist tõendav dokument kohtule esitada hiljemalt
35. aprilliks
36. Kohus leidis, et kaebuse esitaja ei vastanud kohtumäärusele ega kõrvaldanud kaebuse puudusi. Kohus jättis tähelepanuta O. Kotsjuba esindaja poolt
37. aprillil 2004 kell 21:43:05 asja menetleva kohtuniku elektronposti aadressile saadetud digitaalallkirjaga taotluse kohtu
38. märtsi
39. a määrusele vastamise tähtaja pikendamiseks
40. maini 2004 täiendavate tõendite hankimiseks O. Kotsjuba maksujõuetuse kohta, kuna kaebuse esitaja ega tema esindaja ei ole esitanud sellist taotlust registreerimiseks Tallinna Halduskohtu kantseleisse paberkandjal, faksiga ega digitaalallkirjaga elektronpostiga. Küll aga tõendavat kohtuniku elektronposti aadressile saadetud kiri seda, et halduskohtu
41. märtsi
42. a määrust ei ole selles määratud tähtajaks täidetud ja kaebuse puudused on kõrvaldamata.
43. O. Kotsjuba esitas Tallinna Halduskohtu
44. aprilli
45. a määruse peale erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, paludes määruse tühistada ning saata asi menetluse jätkamiseks samale halduskohtule.
46. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis
47. juuni
48. a määrusega haldusasjas nr 23/785/04 O. Kotsjuba erikaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebuse esitajal ja tema esindajal on alates kaebuse esitamisest
49. jaanuaril 2004 kuni riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamiseni
50. märtsil 2004 olnud piisavalt aega kaebuse esitaja maksujõuetust tõendavate dokumentide kogumiseks. Halduskohus tegi tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse kaebuse esitajale teatavaks juba
51. veebruari
52. a määruses, mistõttu oli kaebuse esitajal ka piisavalt aega riigilõivu tasumiseks võimaluste otsimiseks. Ringkonnakohus märkis, et Digitaalallkirja seaduse (DAS) § 4 lg 2 alusel kasutatakse avalikõiguslikes suhetes digitaalallkirja vastavalt samale seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele. DAS § 4 lg 3 näeb ette, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning avalik-õiguslikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud isikud on kohustatud hoidma üldkasutatavas andmesidevõrgus kättesaadavana teavet digitaalallkirja kasutamise võimaluste ja korra kohta nende asutuste ja isikutega suhtlemisel. Kohtutele digitaalselt allkirjastatud dokumentide esitamine on reguleeritud justiitsministri
53. augusti
54. a määruses nr 54 "Maa- ja linnakohtu kantselei kodukord" ning vastav viide on ka Tallinna Halduskohtu koduleheküljel lingi all "Digitaalallkirjaga dokumendid". Kodukorra § 2 lg 1 kohaselt toimub dokumentide vastuvõtmine, registreerimine ja väljastamine kohtu kantselei kaudu. Iga kohtu kantseleil on digitaalselt allkirjastatud dokumentide vastuvõtmiseks spetsiaalne elektronposti aadress. Elektronpostiga Tallinna Halduskohtule esitatavad digitaalselt allkirjastatud menetlusdokumendid tuleb saata aadressil talhk.menetlus@just.ee, mitte asja menetleva halduskohtuniku elektronposti aadressil. Kohtunikud võivad vahetada menetlusosalistega infot ka elektronposti teel, kuid kohtunike elektronposti aadressid ei ole mõeldud digitaalselt allkirjastatud menetlusdokumentide esitamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
55. Ringkonnakohtu määruse peale esitas O. Kotsjuba erikaebuse Riigikohtule, taotledes määruse tühistamist ja asja esimese astme kohtule menetlemiseks saatmist. Erikaebuses väidetakse, et erikaebuse esitamise ajal ei olnud Tallinna Halduskohtu kodulehel olemas Tallinna Ringkonnakohtu määruses viidatud juhendit ega kohtu eriaadressi digitaalselt allkirjastatud dokumentide esitamiseks. Ringkonnakohus ei ole märkinud, millal nimetatud muudatused koduleheküljele tehti. Ekslik on ringkonnakohtu viide kohtute kantselei kodukorrale kui kohtumenetlust reguleerivale õigusaktile. Kodukord on kohtute sisemine akt, mis ei puuduta kohtuväliseid isikuid. Kohtute seaduse § 42 lg 3 rõhutab, et kodukord ei või sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid. Juhul kui menetlusdokument saabus ebasobivas vormis, on kohtul võimalik taotleda vormi muutmist. Kohus suhtus vaidlusalusesse elektronkirja valikuliselt. Elektronkiri kõlbas küll tuvastamaks kohtu korralduse täitmata jätmist, kuid pikendamistaotluse esitamiseks oli see kõlbmatu. Kohtunike elektronposti aadressid on avaldatud kohtute kodulehekülgedel ning puudub keeld nendele aadressidele menetlusteavet saata. Ühelgi normil ei põhine ringkonnakohtu väide, et kohtunike elektronposti aadressid ei ole mõeldud digitaalselt allkirjastatud menetlusdokumentide esitamiseks. Halduskohtu tegevus kohtuniku elektronposti aadressile saadetud taotluse tähelepanuta jätmisel ei vasta halduskohtule omasele uurimisprintsiibile ja euroopalikule menetlusjoonele. Kaebuse esitaja soovis oma maksujõuetuse kohta tõendeid esitada, kuid seoses tema Ukrainas viibimisega ei saanud esindaja temaga kontakti kohtu poolt nõutud 10 päeva jooksul.
56. Jõelähtme Vallavalitsus leiab kirjalikus vastuses erikaebusele, et esitatud väited ei anna Tallinna Ringkonnakohtu määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus leidis õigesti, et digitaalselt allkirjastatud menetlusdokument tuleb saata kohtu kantselei digitaalselt allkirjastatud menetlusdokumentide vastuvõtmiseks avatud elektronposti aadressil, mitte aga otse haldusasja menetlevale kohtunikule. Kui kaebuse esitaja esindaja otsustas valida menetlusdokumentide esitamiseks digitaalselt allkirjastatud menetlusdokumentide vormi, oli ta kohustatud järgima selleks õigusaktides sätestatud korda. Paljasõnaline on väide, et halduskohtu määruse peale erikaebuse esitamise ajal ringkonnakohtu määruses viidatud digitaalallkirjaga dokumentide kohtule esitamise kord Tallinna Halduskohtu koduleheküljel puudus. Asjas ei oma tähtsust, kas vastav hüperlink oli kohtu kodulehel olemas erikaebuse esitamise ajal, tähtsust omab, kas see oli olemas halduskohtu poolt tähelepanuta jäetud taotluse esitamise ajal. Ringkonnakohus ei ole kohtute kantselei kodukorda käsitanud kohtumenetlust reguleeriva õigusaktina. Haldusasja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et kaebuse esitaja lepinguline esindaja ja asja menetlenud halduskohtunik on vahetanud aastate jooksul kohtumenetlust puudutavat teavet elektronposti vahendusel. Õige ei ole väide, mille kohaselt peaks kohus taotlema dokumendi vormi muutmist, kui see on esitatud kohtule ebasobivas vormis. Kohtul ei lasu kohustust esitada menetlusosalisele taotlusi. Halduskohus ei ole kaebuse esitajale teinud takistusi menetlustaotluse esitamiseks, vaid tagastas kaebuse selle esitajale põhjendatult seoses kohtu määratud tähtajaks kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamata jätmisega. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
57. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et O. Kotsjuba erikaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
58. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et O. Kotsjuba esindaja saatis digitaalselt allkirjastatud taotluse
59. märtsi
60. a kohtumäärusele vastamise tähtaja pikendamiseks elektronkirjaga antud haldusasja menetlenud Tallinna Halduskohtu kohtuniku avalikule elektronposti aadressile ning kohtunik sai elektronkirja kätte enne
61. aprilli
62. a määruse tegemist. Tallinna Halduskohtu
63. aprilli
64. a määruses on taotluse saabumise üksikasjad ka äramärkimist leidnud. Määrusest nähtub, et kohtunikule oli saabunud elektronkirja põhjal üheselt arusaadav, millise tema menetluses oleva haldusasjaga esitatud taotlus seondus ning milles seisnes taotluse sisu. Määruse kohaselt oli taotluse kohtu poolt tähelepanuta jätmise ainsaks põhjuseks selle saatmine halduskohtu kantselei asemel otse asja menetleva kohtuniku avalikule elektronposti aadressile.
65. Halduskolleegium nõustub erikaebuse esitajaga, et menetlusdokumendi esitamise viisi sobimatuse korral oleks kohus pidanud nõudma selle esitamist sobival viisil, mitte jätma taotlust tähelepanuta. Kohus saab nõuda menetlusdokumendi vormi muutmist kaalutlusõiguse kohaselt, kui see on kohtu arvates vajalik kohtuasja õigeks ja kiireks lahendamiseks ning nõue ei koorma dokumendi esitajat ülemääraselt.
66. Asjas ei oma tähtsust, millal lisati Tallinna Halduskohtu veebilehele juhend digitaalallkirjaga dokumentide esitamiseks ning loodi nende vastuvõtmiseks kohtukantseleis vastav elektronposti aadress talhk.menetlus@just.ee. Õige on küll vastustaja seisukoht, et kui menetlusosaline valib kohtule dokumentide esitamiseks kindla vormi, siis peab ta järgima ka selleks kehtestatud korda, kuid ekslikult valesti saadetud dokumenti, mis tegelikult adressaadini jõuab, ei või siiski jätta tähelepanuta. Halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lg-st 2 tulenev uurimispõhimõte tähendab muuhulgas ka seda, et kui kohtule on saanud teatavaks andmed, mis võivad haldusasja lahendamisel tähtsust omada, peab kohus tegema endast oleneva, et vastavaid andmeid saaks asja menetlemisel arvesse võtta.
67. Nimetatud asjaolusid silmas pidades ei olnud haldusasja menetlenud kohtunikul alust jätta O. Kotsjuba esindaja taotlust tähelepanuta. Saabunud digitaalallkirjaga elektronkiri tulnuks suunata registreerimiseks kohtu kantseleisse või juhtida kirja saatja tähelepanu vajadusele esitada taotlus kohtu kantselei kaudu.
68. Eeltoodut arvestades rahuldab Riigikohtu halduskolleegium O. Kotsjuba erikaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu
69. aprilli
70. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
71. juuni
72. a määruse. Kuna O. Kotsjuba kaebuses esinenud puudused on veel kõrvaldamata, tuleb asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld