← Eesti

3-2-1-105-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-105-04 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. oktoober
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed P. Jerofejev ja J. Luik Kohtuasi Robert Narusingi hagi AS Eesti Raudtee vastu hüvitise saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/521/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Eesti Raudtee kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. september
  6. a Resolutsioon
  7. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  8. aprilli
  9. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  10. AS Eesti Raudtee kassatsioonkaebus rahuldada.
  11. Tagastada advokaadibüroole AS Aivar Pilv
  12. mail
  13. a tasutud kautsjon 645 (kuussada nelikümmend viis) krooni ja
  14. mail
  15. a täiendavalt tasutud kautsjon 2117 (kaks tuhat ükssada seitseteist) krooni ja 10 (kümme) senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. R. Narusing palus hagiavalduses AS-lt Eesti Raudtee välja mõista kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitise võlgnevuse 24 402 krooni 20 senti ja määrata alates
  17. a novembrist igakuiseks hüvitiseks 3868 krooni 43 senti. Hagiavalduse kohaselt on kostja maksnud hagejale kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitist alates
  18. aasta maist (hagiavalduses on ekslikult märgitud aastanumbriks 1988), mil hageja jäi kutsealase töövõime kaotuse tõttu ilma senisest sissetulekust. Hageja leiab, et kostja ei ole maksnud hüvitist õiges suuruses. Hageja leidis, et kutsehaiguse põhjustas töötamine autojuhina kostja erinevates asutustes alates
  19. aastast.
  20. aprillil
  21. a tuvastati hagejal kutsehaigus. Vaegurluse ekspertiisi komisjon (VEK) tuvastas, et tema kutsealase töövõime kaotus oli
  22. aprillist
  23. a
  24. aprillini
  25. a " 60 %,
  26. aprillist
  27. a
  28. aprillini
  29. a " 50 % ja alates
  30. aprillist
  31. a " 60 %. Vastavalt hagiavaldusele on hüvitise maksmise aluseks võetud Vabariigi Valitsuse
  32. juuni
  33. a määrusega nr 172 kinnitatud "Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajate tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutine kord" (edaspidi Ajutine kord) ning "Keskmise kuusissetuleku arvutamise ajutine juhend" (edaspidi Ajutine juhend). Kostja poolt väljamakstud summad ei vasta nimetatud määrusele ning hageja esitas kohtule omapoolsed arvutused õiges suuruses hüvitise kindlaksmääramiseks.
  34. Tallinna Linnakohtu
  35. veebruari
  36. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohus leidis, et kostja poolt seni makstud hüvitis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse
  37. juuni
  38. a määrusega nr 172, millega kinnitati Ajutine kord ja Ajutine juhend ning Vabariigi Valitsuse
  39. jaanuari
  40. a määrusega nr
  41. Kohtuotsuse kohaselt on hageja teinud arvutused ebaõigest keskmisest palgast ja indeksist lähtudes. Kohus tuvastas, et hageja töötas kostja juures
  42. augustini
  43. a ja võeti uuesti tööle
  44. novembril
  45. a.
  46. aprillil
  47. a viidi hageja üle puusepaks ning
  48. mail
  49. a vabastati hageja töölt. Hageja lähtus hüvitise arvutamisel keskmisest palgast ajavahemikul
  50. a maist
  51. a aprillini. Vabariigi Valitsuse
  52. juuni
  53. a määruse nr 172 kohaselt tuleb aga keskmine palk arvutada lähtudes
  54. a aprillist kuni
  55. a märtsini saadud töötasudest, sest
  56. a lõppes hageja tervistkahjustav töö. Kohtuotsuse kohaselt nõustusid pooled kohtuistungil nimetatud seisukohaga ja lugesid hageja keskmiseks kuusissetulekuks 2 567 krooni 50 senti. Ühtlasi arvestas linnakohus hüvitise arvutamisel hageja poolt saadud ja saadavat pensioni ja töövõime kaotuse protsenti. Hüvitise indekseerimisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse
  57. jaanuari
  58. a määrusest nr
  59. Hüvitise indeksi arvutamiseks tuleb perioodil
  60. aprillist
  61. a
  62. detsembrini
  63. a aluseks võtta
  64. a ja
  65. a miinimumpalgad (1 100 : 845 = 1,3); perioodil
  66. jaanuarist
  67. a
  68. detsembrini
  69. a vastavalt
  70. a ja
  71. a miinimumpalgad (1 250 : 845 = 1,48) ning alates
  72. jaanuarist
  73. a kuni
  74. veebruarini
  75. a indekseerimist ei toimu. Alates
  76. märtsist
  77. a tuleb hüvitis korrutada tarbijahinnaindeksiga. Kuna kostja on lähtunud hüvitise arvutamisel eelnevast, on ta maksnud hüvitist õiges suuruses.
  78. Hageja esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant leidis, et kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitise arvutamise indeksiks peab olema
  79. a aprilli ja
  80. a aprilli miinimumpalkade jagatis (1 100 : 300 = 3,66). Seega tuleks kohtu poolt aluseks võetud keskmine palk 2 567 krooni 50 senti korrutada indeksiga 3,
  81. Tegelikuks keskmiseks palgaks on seega 2 567 x 3,66 = 9395 krooni 20 senti. Kõik arvestused tuleb teha lähtudes sellest keskmisest palgast. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  82. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  83. märtsi
  84. a otsusega linnakohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse.
  85. Ringkonnakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja peab maksma ja on maksnud hagejale tervisekahjustuse hüvitist alates
  86. aprillist
  87. a. Vaidlust ei olnud ka selles, et hüvitise arvutamisel tuleb aluseks võtta hageja keskmine töötasu
  88. a aprillist
  89. a märtsini, s.o 2567 krooni 50 senti ning arvestada hüvitise arvutamisel hageja saadavat pensioni ning tema töövõime kaotuse protsenti. Vaidlus on selle üle, kas kostja on arvestanud ja maksnud hagejale hüvitist õigesti.
  90. Esimese astme kohus on hüvitise arvutamisel eksinud Vabariigi Valitsuse
  91. juuni
  92. a määruse nr 172 kohaldamisel.
  93. Kohus on hüvitise arvutamisel kasvuindeksi leidmisel võtnud aluseks
  94. a ja
  95. a aprillis kehtinud miinimumpalgad (1 100 : 300 = 3,67), kuna siis lõppes hageja tervist kahjustav töö ja tal tekkis õigus saada hüvitist. Hüvitise arvutamiseks perioodil
  96. jaanuarist
  97. a
  98. detsembrini
  99. a on kohus võtnud aluseks vastavalt
  100. a jaanuari ja
  101. a aprilli miinimumpalgad (1 250 : 300 = 4,17). Alates
  102. jaanuarist
  103. a kuni
  104. veebruarini
  105. a indekseerimist ei toimunud. Alates
  106. märtsist
  107. a tuleb hüvitis korrutada tarbijahinnaindeksiga.
  108. Eeltoodu alusel leidis ringkonnakohus, et
  109. aprillist
  110. a
  111. detsembrini
  112. a pidi kostja maksma hagejale igakuist hüvitist 4997 krooni 60 senti;
  113. jaanuarist
  114. a
  115. detsembrini
  116. a " 5767 krooni 85 senti;
  117. jaanuarist
  118. a
  119. märtsini
  120. a " 5767 krooni 85 senti; aprillis
  121. a " 4697 krooni 20 senti;
  122. maist
  123. a
  124. detsembrini
  125. a " 4553 krooni 20 senti;
  126. jaanuarist
  127. a
  128. veebruarini
  129. a " 4553 krooni 20 senti;
  130. märtsist
  131. a
  132. aprillini
  133. a " 4735 krooni 30 senti;
  134. aprillist
  135. a
  136. oktoobrini
  137. a " 5880 krooni 80 senti.
  138. Kokku on kostja
  139. aprillist
  140. a
  141. oktoobrini
  142. a maksnud hagejale vähem hüvitist 64 481 krooni 85 senti, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ning alates
  143. a novembrist on hagejal õigus saada igakuist hüvitist 5880 krooni 80 senti, mis tuleb iga aasta
  144. märtsil korrutada Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  145. Kassatsioonkaebuses palub kostja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ning asja saatmist samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  146. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud Vabariigi Valitsuse
  147. juuni
  148. a määrusega nr 172 kinnitatud Ajutist korda ja Ajutist juhendit. Kassaatori arvates on kohus ekslikult samastanud mõisted "indekseerimine" Ajutise juhendi mõttes ja "hüvitise kasvuindeks" Vabariigi Valitsuse
  149. juuni
  150. a määruse nr 172 p 1.
  151. mõistes.
  152. Kassaator leiab, et kohus on korrektselt määranud hüvitise suuruse vastavalt Ajutise korra p-le
  153. Samas on kohus vääralt arvutanud hüvitise kasvuindeksi.
  154. Ühtlasi on kassaator seisukohal, et kohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2, § 319 lg 1 ja § 229 sätteid. Kassaatori arvates piiritles hageja hagiavalduses oma nõude suuruse ning kohtul puudus alus ja võimalus hagiavalduses toodust suurema summa väljamõistmiseks.
  155. Vastustaja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja leiab, et ringkonnakohus on hüvitise määranud korrektselt ning kohus ei ole ületanud nõude piire, kuna tegelikkuses oli hageja nõue suurem kohtu väljamõistetud summast. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  156. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  157. Pooled on kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitise arvutamisel võtnud aluseks Vabariigi Valitsuse
  158. juuni
  159. a määrusega nr 172 kinnitatud "Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajate tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra" ning "Keskmise kuusissetuleku arvutamise ajutise juhendi." Seega tuleb käesolev vaidlus lahendada nimetatud määruse ja sellega kinnitatud Ajutise korra ja Ajutise juhendi alusel.
  160. Ajutise korra p 2 kohaselt seisneb kahju hüvitamine kannatanule rahasummade väljamaksmises sissetuleku (või selle osa) ulatuses, millest ta jäi ilma töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel, kusjuures hüvitisest arvatakse maha töövõimetuse astmele vastav pension. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja peab hagejale kaotatud töövõime ulatuses hüvitist maksma alates
  161. aprillist
  162. a ja et hüvitise arvutamise aluseks tuleb võtta hageja keskmine töötasu
  163. a aprillist
  164. a märtsini ning hüvitisest arvatakse maha saadav pension. Pooltel on vaidlus keskmise töötasu alusel arvutatud hüvitise perioodilise suurendamise üle.
  165. Kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitis arvutatakse kannatanu keskmise sissetuleku alusel, millest ta töövõime kaotuse tõttu ilma jäi. Vabariigi Valitsuse
  166. juuni
  167. a määruse nr 172 p 1 alapunkti 3 ja nimetatud määrusega kinnitatud keskmise kuusissetuleku arvutamise ajutise juhendi kohaselt tuleb hüvitise määramisel keskmise kuusissetuleku arvutamiseks kõigi arvessevõetavate kuude sissetulekud indekseerida. Indeks arvutatakse kehtiva miinimumpalga ja arvessevõetava ajavahemiku iga kuu miinimumpalga suhtena. Indekseeritud kuusissetulekud tuleb summeerida ning kogusumma jagada arvessevõetud kuude arvuga.
  168. Hageja tervistkahjustav töö lõppes
  169. aprillil
  170. a. Pooled leidsid, et hüvitis tuleb arvutada sissetulekute alusel, mida hageja sai
  171. aasta aprillist
  172. aasta märtsini. Seega tuli vastavalt Ajutise juhendi sätetele hüvitise leidmiseks nimetatud perioodi iga kuu sissetulek indekseerida hüvitise määramise hetkel, s.o
  173. aprillil
  174. a kehtinud miinimumpalga ja iga arvessevõetava kuu miinimumpalga suhtega. Iga kuu sissetulek tuli indekseerida, indekseeritud kuusissetulekud summeerida ning kogusumma jagada arvessevõetud kuude arvuga. Nimetatud arvutuse tulemusena saadi hüvitis, mis vastas elukalliduse tõusule hüvitise määramise hetkel, s.o
  175. aprillil
  176. a.
  177. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu määratud hüvitise arvutamisega osas, mille kohaselt tuleb hüvitise aluseks võtta hageja sissetulekud
  178. aasta aprillist
  179. aasta märtsini ning indekseerida need hagejale hüvitise määramise ajal kehtinud miinimumpalga (1100 krooni) ja sissetuleku saamise ajal kehtinud miinimumpalga (300 krooni) jagamisel saadud indeksiga (3,67). Kuna keskmise töötasu leidmisel arvessevõetud kuude miinimumpalk oli konstantne, on ringkonnakohus lõpptulemusena leidnud õiges suuruses hüvitise
  180. aprillist
  181. a
  182. detsembrini
  183. a.
  184. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu määratud hüvitise suurusega järgnevate perioodide osas. Kuna kostja määras hagejale hüvitise alates
  185. aprillist
  186. a, siis ei ole põhjendatud järgnevatel perioodidel hüvitise arvutamine Ajutise juhendi kohaselt.
  187. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et
  188. a aprillis määratud hüvitis tuleb seoses elukalliduse ja palkade olulise kasvuga indekseerida vastavalt Vabariigi Valituse määruse nr 172 p-le
  189. Nimetatud määruse p 1 lg 1 kohaselt tuleb kuni
  190. detsembrini
  191. a määratud hüvitis korrutada kasvuindeksiga, mis arvutatakse kehtiva miinimumpalga ja hüvitise määramise ajal kehtinud miinimumpalga suhtena. Kostja arvutas hagejale hüvitise
  192. aasta aprillis.
  193. jaanuaril
  194. a tõusis miinimumpalk. Seega tuleb hagejale määratav hüvitis alates
  195. jaanuarist
  196. a indekseerida
  197. jaanuaril
  198. a jõustunud miinimumpalga (1250 krooni) ja
  199. aprillil
  200. a kehtinud miinimumpalga (1100 krooni) suhtega.
  201. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et indekseerimisel tuleb jagajaks võtta töötasu saamise ajal kehtinud miinimumpalk. Hüvitise sel viisil indekseerimisel toimuks sisuliselt topeltindekseerimine, kuna keskmise palga indekseerimisega on vastava perioodi elukalliduse tõus juba indekseeritava hüvitise hulka arvatud. Seega tuleb vastavalt viidatud määruse p 1 lõikele 1 jagajaks võtta hüvitise määramise ajal, s.o
  202. aprillil
  203. a kehtinud miinimumpalk.
  204. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et Vabariigi Valitsuse viidatud määruse p 1 lg 4 kohaselt
  205. jaanuarist
  206. a
  207. veebruarini
  208. a hüvitise indekseerimist ei toimunud. Seega jääb hüvitis nimetatud perioodil
  209. a tasemele. Õige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et vastavalt viidatud määrusele tuleb määratud hüvitis alates
  210. märtsist
  211. a korrutada Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga. Seega tuleb
  212. a arvutatud hüvitis korrutada
  213. märtsil 2001 avaldatud tarbijahinnaindeksiga ning igal järgneval aastal eelmise aasta hüvitist tarbijahinnaindeksiga korrutades leida hüvitise uus suurus, mis vastab elukalliduse tõusule.
  214. Protsessiõiguse normide rikkumise küsimuses leiab kolleegium, et kassaatori väited ei ole põhjendatud. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus ei ole asja menetlemisel ületanud nõude piire. Vastavalt TsMS § 229 lg-le 1 ei või kohus ületada nõude piire või teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja palus Vabariigi Valituse
  215. juuni
  216. a määruse alusel mõista talle välja õiges suuruses hüvitis. Ringkonnakohus on põhjendatult lähtunud vaidluse lahendamisel viitatud määrusest. Määruse kohaldamisel ei ole ringkonnakohus seotud hageja esitatud arvutustega, kui need ei vasta määruse sätetele. Ringkonnakohtul on õigus kontrollida apellandi ja esimese astme kohtu arvutuste vastavust määrusele. Vastavalt TsMS §-le 228 otsustab kohus otsuse tegemisel, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada. Seejuures ei või kohus materiaalõiguse norme vääralt kohaldada. L. Laarmaa, P. Jerofejev, J. Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.