← Eesti

3-1-3-6-04

Obsah (8)§ 139§ 185§ 197§ 203§ 15§ 40§ 45§ 64

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-6-04 Otsuse kuupäev 26. oktoober 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi Kohtuasi A.P. süüdistusasi

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 185 lg 2; § 197 lg 2 p-de 1 ja 2; § 203 lg 1 ning § 15 lg 2 ja § 176 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu

  1. septembri
  2. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1/459 2004 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm, avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
  3. september
  4. a Istungil osalenud isikud A.P. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Resolutsioon
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. septembri
  7. a kohtuotsus A.P-le mõistetud liitkaristuse ja ärakandmisele kuuluva karistuse osas.
  8. Mõista A.P-le KarS § 64 lg-te 1 ja 3 järgi liitkaristuseks viis aastat vangistust.
  9. KarS § 68 lg 1 alusel arvata A.P. karistusaja hulka 6 päeva eelvangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda neli aastat üksteist kuud ja 24 päeva vangistust, algusega
  10. veebruarist
  11. a.
  12. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  13. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
  14. Kohtukulu - 531 krooni kaitsjatasu katteks - võtta riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Tartu Maakohtu
  16. märtsi
  17. a kohtuotsusega tunnistati A.P. süüdi ja teda karistati

§ 139

lg 2 pde 1, 2 ja 3 järgi nelja-aastase vabadusekaotusega;

§ 185

lg 2 järgi kuuekuulise vabadusekaotusega;

§ 197

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi üheksakuulise vabadusekaotusega;

§ 203

lg 1 järgi kolmekuulise vabadusekaotusega ning

§ 15

lg 2 ja § 176 lg 1 järgi üheaastase vabadusekaotusega.

§ 40

lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks mõisteti A.P-le kuus aastat vabadusekaotust.

§ 45

alusel loeti karistuse kandmise aja hulka kuus päeva eelvangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti viis aastat üksteist kuud ja kolmteist päeva vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o

  1. veebruar
  2. a. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka teisi isikuid, kuid nende osas ei ole Riigikohtule kohtuvea parandamise avaldust esitatud.
  3. Maakohtu otsuse peale esitas teiste menetlusosaliste hulgas apellatsioonkaebuse ka A.P., vaidlustades enda süüditunnistamise

§ 185lg 2 ning § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Prokurör esitas apellatsioonprotesti, milles palus muuhulgas arvestada A.P. karistusaja hulka

§ 45

alusel 6 päeva ning lugeda tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks viis aastat üksteist kuud ja kakskümmend neli päeva. Protesti esitaja märkis, et maakohus on A.P. lõpliku karistuse määramisel teinud arvutusvea ning ekslikult arvestanud karistusaja hulka 6 päeva asemel 17 päeva. 3. Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2002. a kohtuotsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt. A.P. karistati

§ 185lg 2 järgi rahatrahviga 50 päevamäära, s.o 2500 krooni.

Ringkonnakohus liitis A.P-le

§ 139

lg 1 p-de 1, 2 ja 3; § 197 lg 2 p-de 1 ja 2; § 203 lg 1 ning § 15 lg 2 ja 176 lg 1 järgi mõistetud karistused osaliselt, lugedes tema lõplikuks karistuseks viis aastat ja kuus kuud vabadusekaotust. Mõistetud rahatrahv määrati täitmisele iseseisvalt. KarS § 68 alusel arvati A.P. karistusaja hulka 6 päeva eelvangistust ning tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti viis aastat viis kuud ja 24 päeva. Muus osas jäi A.P. suhtes tehtud kohtuotsus muutmata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

  1. Ringkonnaprokurör T. Tamm esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  2. septembri
  3. a kohtuotsuses A.P-le mõistetud liitkaristuse osas. Prokurör palub mõista süüdimõistetule kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks viis aastat vangistust ja lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 6 päeva eelvangistust karistusaja hulka. A.P. ärakandmisele kuuluv karistus peaks prokuröri arvates olema neli aastat üksteist kuud ja 24 päeva vangistust. Avaldaja leiab, et A.P-le mõistetud liitkaristus tuleb tühistada KarSRS § 3 lg 4 alusel. Prokurör selgitab, et A.P. pani

§ 139

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüksarvatud kuriteod toime Kriminaalkoodeksi kehtimise ajal, mil nende kuritegude eest mõistetava karistuse ülemmäär võis olla kuus aastat vabadusekaotust. Alates

  1. septembrist
  2. a kehtima hakanud Karistusseadustik nägi vastavate paragrahvide - KarS § 199 lg 2 ja § 215 lg 2 - järgi mõistetava karistuse ülemmäärana ette viis aastat vangistust. Alates
  3. oktoobrist
  4. a seadusandja karmistas karistust KarS § 215 lg-s 2 sätestatud kuriteo eest. Avaldaja leiab, et karistuse mõistmisel A.P-le pidi ringkonnakohus lähtuma ajavahemikus
  5. septembrist
  6. a kuni
  7. oktoobrini
  8. a kehtinud vahepealsest kergemast karistusseadusest ning mõistma talle KarS § 64 lg 3 alusel liitkaristuse, mis ei ületa viit aastat vangistust.
  9. Riigikohtu istungil toetasid nii ringkonnaprokurör kui ka kaitsja avalduses esitatud taotlust. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  10. Tartu Maakohus tunnistas
  11. märtsil
  12. a A.P. süüdi ja mõistis talle karistuse Kriminaalkoodeksi sätete järgi. Tartu Ringkonnakohus tegi kohtuotsuse
  13. septembril
  14. a ning pidi seejuures juhinduma
  15. septembril
  16. a jõustunud Karistusseadustikust ja selle rakendamise seadusest. Ringkonnakohus on õigesti viinud A.P-le maakohtu poolt

§ 185

lg 2 järgi mõistetud karistuse kooskõlla Karistusseadustiku vastavas paragrahvis ettenähtud karistusega, kuid Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohus on A.P-le kuritegude kogumi eest liitkaristuse mõistmisel KarSRS § 3 lg 4 ja KarS § 64 lg 3 sätete kohaldamisel eksinud.

  1. KarSRS § 3 lg 4 sätestab, et karistuse mõistmisel pärast Karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuritegude eest kuritegude või kohtuotsuste kogumis tuleb lähtuda kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusest, mõistes liitkaristus Karistusseadustiku järgi, raskendamata kohtualuse karistust. KarS § 64 lg 3 sätestab, et liitkaristus ei tohi ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära.
  2. A.P-le

§ 64lg 3 järgi liitkaristuse mõistmisel osutuvad raskeima karistusega paragrahvideks Kar

S § 199 lg 2 (

§ 139lg 2 p-d 1, 2 ja 3), sanktsiooni ülemmääraga viis aastat vangistust ja Kar

S § 215 lg 2 (

§ 197lg 2), mille sanktsiooni ülemmäär oli ajavahemikul 1.

septembrist kuni

  1. oktoobrini
  2. a samuti viis aastat vangistust. Kuigi seejärel kehtestas seadusandja KarS § 215 lg 2 sanktsiooniks vangistuse kahest kuni kümne aastani, nõustub kriminaalkolleegium prokuröriga selles, et A.P-le liitkaristuse mõistmisel tuleb kasutada tema suhtes soodsamat karistusõiguslikku regulatsiooni (vt ka Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-2-3-03 - RT III 2003, 19, 175), mistõttu juhindudes KarS § 64 lg-test 1 ja 3, tuleb A.Ple kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristust vähendada viie aasta vangistuseni, millest KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata 6 päeva eelvangistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium loeb A.P. lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks neli aastat üksteist kuud ja 24 päeva vangistust, algusega
  3. veebruarist
  4. a.
  5. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3, § 777 lg 1 p-st 1 ja §-st 779 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  6. septembri
  7. a kohtuotsuse A.P-le mõistetud liitkaristuse ja ärakandmisele kuuluva karistuse osas ning teeb selles osas uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda. Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Lea Kivi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.