Obsah (5)

§ 422§ 74§ 50§ 56§ 68

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-96-04 Otsuse kuupäev 28. oktoober 2004. a. Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher Kohtuasi J.G. süüdistusasi

§ 422lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 10.

mai

1. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.G. kokkuleppel kaitsja, vandeadvokaat Alla Jakobsoni kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. september
3. a Istungil osalenud isikud J.G. kaitsja vandeadvokaat A. Jakobson ja ringkonnaprokurör Egon Oja Resolutsioon
4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
5. mai
6. a kohtuotsus osas, millega rahuldati Eesti Vabariigi tsiviilhagi summas 699 416 krooni ja 15 senti ja mõisteti see välja J.G-lt ning saata kriminaalasi selles osas samale kohtule uueks arutamiseks.
7. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
8. Kaitsja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD MENETLUSE KÄIK
9. J.G. anti kohtu alla süüdistuses

§ 422lg 1 järgi selles, et olles alkoholijoobes, sõitis ta 5.

detsembril

1. a Tallinnas Pärnu maanteel sõiduautoga Audi 80, riikliku registreerimisnumbriga X Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 lg-te 1 ja 3; § 91; § 123; § 124 ning § 147 sätteid rikkudes otsa töökohustusi täitvale Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve Osakonna politseinooreminspektor K.T-le, kes suri saadud vigastustesse kohapeal.
2. Tallinna Linnakohtu
3. märtsi
4. a kohtuotsusega tunnistati J.G. süüdi

§ 422

lg 1 järgi ja teda karistati üheaastase vangistusega.

§ 74

lg 1 sätete alusel vabastati kohtualune karistuse kandmisest tingimisi katseajaga 18 kuud ning ta allutati käitumiskontrollile.

§ 50lg 1 alusel võeti J.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks.

Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas märkis kohus, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt, kuid selle täpse suuruse kindlaksmääramise jättis kohus tsiviilkohtupidamise korda. Linnakohus luges täielikult tõendatuks kohtualuse poolt LE § 76 lg-te 1 ja 3 ning § 124 rikkumise. Kohus ei tuvastanud LE §-de 91, 123 ja 147 rikkumist ning mõistis J.G. selles osas õigeks. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et J.G. süü

§ 422lg 1 järgi on tõendatud ja teda tuleb karistada.

Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse kuriteo raskust ja laadi ning süüdlase isikut. Vastutust kergendavate asjaoludena arvestas kohus kohtualuse puhtsüdamlikku kahetsust ja kannatanupoolset Liikluseeskirja ja Liiklusjärelevalve määrustiku rikkumist. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 3. Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused tsiviilhageja, Eesti Vabariigi esindaja Piret Andrekson ja kannatanu esindaja R.T.. Apellatsioonprotesti esitas ringkonnaprokurör Egon Oja. 3.1 Tsiviilhageja esindaja palus kohtuotsuse tühistamist tsiviilhagi osas ning teha uus otsus, millega mõista välja kohtualuselt 699 416 krooni ja 15 senti Eesti Vabariigi kasuks. Apellant leidis, et linnakohus ei järginud tsiviilhagi lahendamist ettenägevaid sätteid kriminaalmenetluse koodeksis. 3.2 Kannatanu esindaja K.T. vaidlustas linnakohtu otsuse süüdistuse mahu vähendamise ja kannatanu endapoolse süü tuvastamise osas. Apellant leidis sedagi, et J.G-le mõistetud karistus ei vasta toimepandud kuriteole ega tagajärjele. 3.3 Prokurör vaidlustas linnakohtu otsuse kannatanu õigusvastase käitumise tuvastamise osas. Protesti esitaja leidis, et linnakohus on karistuse mõistmisel kohaldanud ebaõigesti

§ 56sätteid.

Prokurör palus mõista J.G-le kolm aastat vangistust, millest

§ 74lg 2 alusel tuleb kohe ära kanda üks aasta.

Ülejäänud kaheaastasest vangistusest taotles prokurör kohtualuse tingimisi vabastamist kolmeaastase katseajaga.

§ 50

lg 1 alusel palus prokurör kohtualuselt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks aastaks.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. mai
3. a kohtuotsusega tühistati linnakohtu otsus J.G-le mõistetud karistuse,

§ 68lg 1 kohaldamise ning tsiviilhagi otsustamise osas.

J.G. karistati

§ 422lg 1 järgi kolmeaastase vangistusega.

Lisakaristusena võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks aastaks.

§ 68lg 1 alusel arvati J.G.

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ajavahemik

1. detsembrist
2. a kuni
3. veebruarini
4. a, s. o kaks kuud ja üks päev. Kandmisele kuuluvaks karistuseks luges kohus kaks aastat üheksa kuud ja 24 päeva vangistust. Kohtualuselt mõisteti välja 699 416 krooni ja 15 senti Eesti Vabariigi kasuks ja 9676 krooni K.T. kasuks. Apellatsioonkaebused ja -protest rahuldati. 4.1 Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, kohus on kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust ja mõistetud karistus ei vasta kohtualuse süüle. Hinnates kõiki tõendeid kogumis asus ringkonnakohus seisukohale, et K.T. ei rikkunud liiklust kontrollides LE § 4 ja Liiklusseaduse (LS) § 2 lg 1 sätteid ega muid liikluse korraldamist reguleerivaid õigusakte ning seetõttu ei ole tema tegevus põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Kannatanu käitumise arvestamine kohtualuse karistust kergendava asjaoluna on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu. 4.2 Arvestades kohtualuse enda ütlusi, liiklusõnnetust pealtnäinud tunnistajate M.K., A.V., M.N. ja J.B. ütlusi ning liiklustehnilise ekspertiisiaktis nr LL-409-02/7149 sisalduvat eksperdiarvamust, tuli ringkonnakohus järeldusele, et kohtualune rikkus teiselt sõidurajalt kolmandale rajale pöörates LE § 91 nõudeid, sest ei veendunud manöövri ohutuses. Kohus luges tuvastatuks J.G. süü ka LE §-de 147 ja 123 rikkumises, märkides, et LE § 123 on üldnorm ning juht on kohustatud ka lubatud sõidukiirust ületades arvestama vajadusega sõiduk igas olukorras ohutult peatada. 4.3 Tühistades J.G-le mõistetud karistuse, märkis ringkonnakohus esmalt, et linnakohus on ekslikult lähtunud kriminaalkoodeksis sisalduvatest karistuse mõistmise üldpõhimõtetest. Ringkonnakohus rõhutas, et karistuse mõistmise üldalused sätestab

§ 56. Isiku karistamise aluseks on tema süü.

Samuti peab kohus arvestama teisi nimetatud paragrahvis toodud asjaolusid.

§ 56

alusel peab kohus motiveerima esmalt karistusliigi ja määra valikut ning alles seejärel kaaluma karistusest tingimisi vabastamise otstarbekust. Viidates riigikohtu praktikale märkis kohus, et alkoholijoobes sõiduki juhtimise ja liiklusohutuse nõuete eiramisega raske tagajärje põhjustamise eest tuleb süüdlase suhtes kohaldada reaalset vangistust. Vastupidiselt protestis palutule, pidas kohus õigeks kohaldada süüdlase suhtes reaalset vangistust mõistetud karistuse ulatuses. 4.4 Ringkonnakohus nõustus tsiviilhageja esindaja apellatsioonkaebusega selles, et linnakohtu otsus tsiviilhagi küsimuses ei tulene seadusest. KrMK § 274 p 9 kohaselt tuleb ära näidata tsiviilhagi rahuldamise või rahuldamata jätmise alused. Ringkonnakohus sedastas, et linnakohtu otsus on selles osas motiveerimata. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et vastavalt Politseiteenistuse seaduse § 21 lg-tele 1 ja 2 kandis Eesti Vabariik matusekulud 32 816 krooni ja 15 senti ning maksis kannatanule ühekordse toetuse 666 600 krooni. Ringkonnakohus leidis, et Eesti Vabariigi tsiviilhagi 699 416 krooni ja 15 senti on põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud ning seetõttu tuleb see rahuldada ja J.G-lt ka välja mõista. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

1. Süüdimõistetu J.G. kaitsja vandeadvokaat A. Jakobson esitas kassatsioonkaebuse, milles ta palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jõustada Tallinna Linnakohtu
2. märtsi
3. a kohtuotsus. Tsiviilhagi rahuldamisele kuuluva osa kindlakstegemise palub kaitsja jätta tsiviilkohtupidamise korda. Kaitsja leiab oma kassatsioonkaebuses järgmist. 5.1 Ringkonnakohtu otsusega on alusetult suurendatud J.G. süüdistuse mahtu. Kaitsja leiab, et kohtualuse süüditunnistamine LE §-de 91, 123 ja 147 sätete rikkumises on põhjendamatu ning see ei tulene kriminaalasja materjalidest. 5.2 Ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut kannatanu K.T. hooletule käitumisele ja tema poolt liikluse korraldamist ja kontrollimist reguleerivate eriaktide ning LS § 2 lg 1 ja LE § 4 ja § 151 p 8 jämedale rikkumisele. 5.3 Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, milliseid faktilisi asjaolusid tuvastati uurimiseksperimendi protokolli abil. 5.4 J.G-le mõisteti ringkonnakohtus põhjendamatult range karistus. Kaitsja ei ole nõus otsuse motiividega karistuse karmistamise osas ning leiab, et kohus on karistuse üldpreventiivseid eesmärke ületähtsustanud. Seejuures on jäänud tähelepanuta kohtualust positiivselt iseloomustavad andmed.
4. Politseiseaduse § 21 lg 1 alusel K.T. perekonnale makstud ühekordne toetus ei ole käsitatav kuriteoga tekitatud kahjuna ja seetõttu on riigi poolt makstud toetuse süüdimõistetult väljanõudmine kriminaalmenetluses regressi korras ebaõige. Kaitsja leiab, et kohus ei teinud kindlaks riigi poolt esitatud tsiviilhagi esitamise õiguslikku alust ning teisalt jättis täitmata KrMK § 274 p-s 9 sätestatud nõude tsiviilhagi otsustamise motiveerimise kohta.
5. Riigikohtu istungil jäi kaitsja oma kassatsioonkaebuse juurde. Prokurör leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6. Riigikohus ei nõustu käesoleva otsuse puntides 5.1, 5.2 ja 5.3 toodud kassaatori väidetega ja leiab, et ringkonnakohtu järeldused J.G. süüküsimuse ja mõistetud karistuse osas on kooskõlas kriminaalasja materjalidega. Mõistetud karistus on seaduslik ja vastab väljakujunenud kohtupraktikale liiklussüütegude asjades. Ringkonnakohus on motiveerinud oma järeldust, et kannatanu K.T. ei rikkunud liiklusjärelevalvet teostades ühtegi nimetatud tegevust reguleerivat õigusakti ning seetõttu on kannatanu käitumise arvestamine J.G-le karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna põhjendamatu. Riigikohus leiab, et ringkonnakohtu otsus J.G. süüküsimuses ja mõistetud karistuse osas tuleb jõusse jätta.
7. Kuid Riigikohus tühistab ringkonnakohtu otsuse Eesti Vabariigi tsiviilhagi rahuldamise ja J.G-lt riigi kasuks 699 416 krooni ja 15 sendi väljamõistmise osas, leides, et kohtuotsus on selles küsimuses motiveerimata. Riigikohus rõhutab, et motiivide puudumine kohtuotsuses on AKKS § 39 lg 3 p 7 kohaselt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks (AKKS § 64 p 1). Motiivide puudumise tõttu ei saa kõrgemalseisev kohus otsustada kaebuse või protesti ja vaidlustatud kohtuotsuse põhjendatuse üle ega kontrollida, kas kohus on järginud kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-116-00 M. E. süüdistusasjas - RT III 2001, 4, 42).
8. Ringkonnakohus märgib õigesti, et KrMK § 274 p 9 kohaselt tuleb kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas ära näidata tsiviilhagi rahuldamise või rahuldamata jätmise alused ning teeb linnakohtule põhjendatud etteheite tsiviilhagi otsustamise motiveerimatuse kohta. Samas on ringkonnakohus teinud ise sama vea. Ringkonnakohus konstateerib, et Eesti Vabariigi tsiviilhagi summas 699 416 krooni ja 15 senti, mille moodustavad Politseiteenistuse seaduse § 21 lg 2 alusel riigi poolt kantud matusekulu 32 816 krooni ja 15 senti ning sama seaduse
9. lõike kohaselt hukkunud politseiniku perekonnale makstud ühekordne toetus 666 600 krooni, on täies ulatuses põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud. Riigikohus ei sea seda järeldust kahtluse alla, kuid märgib, et ringkonnakohtu otsusest ei selgu kohtu argumente, põhjendamaks riigi poolt seaduse alusel tehtud rahaliste väljamaksete sissenõudmist süüdlaselt tagasinõude korras. Samuti ei ole näidatud tsiviilhagi rahuldamise õiguslikku alust.
10. Riigikohus rõhutab, et tsiviilhagi rahuldamise otsustamisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilmenetluse eeskirjadest, mis ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega ja on vajalikud tsiviilhagide otsustamisel kriminaalasjades (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-34-99 E. M süüdistusasjas - RT III 1999, 15, 149). Kriminaalmenetluse seadus ei reguleeri tagasinõude esitamisega seotud küsimusi, seetõttu tuleb ringkonnakohtul Eesti Vabariigi tsiviilhagi otsustamisel juhinduda tsiviilmenetluse vastavatest põhimõtetest. Riigikohus möönab kõnesoleva tsiviilhagi lahendamisel tekkida võivate õiguslike küsimuste spetsiifilisust ja keerukust ning seetõttu osundab KrMK §-s 270 sätestatud võimalusele jätta tsiviilhagi täieliku rahuldamise juhul hagi täpse suuruse kindlaksmääramine tsiviilmenetluse korda.
11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS RS § 2 lg-st 3, AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse Eesti Vabariigi tsiviilhagi rahuldamise ja J.G-lt väljamõistmise osas ning saadab kriminaalasja selles osas samale kohtule uueks arutamiseks. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Peeter Vaher