KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-35-04 Otsuse kuupäev 29. oktoober 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Menetluse alus Riigi

§-st 47 tuleneva kohustuse täitmata jätmise kui toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus haldusasjas nr 2-3/143/04 AS TTP kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine
3. september 2004 Kohtuistungil osalenud isikud AS TTP esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv Tallinna Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Ain Alvin Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Rahuldada AS TTP kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
4. märtsi
5. a otsus haldusasjas nr 3-355/03 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
6. aprilli
7. a otsus haldusasjas nr 2-3/143/
8. Saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tallinna Linnavolikogu
10. mai
11. a otsusega nr 57 (p 2.2) kehtestati Pirita linnaosas Merivälja tee, Ranniku tee, Mähe põik ja Mähe tee vahelise kvartali (nn Kaasiku elamukvartali) detailplaneering. Viimase alusel väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet AS-le TTP Ehitus (hilisema ärinimega AS TTP)
12. mai
13. a projekteerimistingimused nimetatud kvartali sisetänavate ja tehnovõrkude projekteerimiseks. Teede ehitusprojekt kinnitati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjoni
14. septembri
15. a otsusega nr 214 ning ehitusluba anti välja
16. novembril
18. AS TTP ehitas Kaasiku elamukvartali teed ja insenervõrkude (sadevete kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse) I etapi valmis. Valminud infrastruktuurid võeti asjakohase komisjoni otsusega vastu ja lubati ekspluatatsiooni
19. septembril
20. Kaasiku elamukvartali teede ja I etapi insenervõrkude kogumaksumus on AS TTP andmetel 18 383 573 krooni (koos käibemaksuga).
21. AS TTP on korduvalt pöördunud Tallinna Linnavalitsuse ja selle ametite poole rajatud infrastruktuuri kompenseerimise küsimustes. Tallinna linn AS TTP kompenseerimistaotlust ei ole rahuldanud.
22. AS TTP esitas
23. detsembril 2002 kaebuse Tallinna Halduskohtusse Tallinna linna poolt

§-st 47 tuleneva kohustuse täitmata jätmise ning Tallinna linna kohustuse täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamisest keeldumise kui toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Kaebust põhistati järgmiste asjaoludega:

§-st 47 tuleneb Tallinna linna kohustus oma haldusterritooriumil detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise tagamiseks, v.a juhul, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti; Tallinna linn ei ole AS-ga TTP sõlminud kokkulepet, mille alusel täidab Kaasiku elamukvartali detailplaneeringust tuleneva Tallinna linna kohustuse teine isik; teede ja tehnovõrkude "väljaehitamise tagamine" tähendab Tallinna linna poolt selle avalik-õigusliku kohustuse täitmist või lepingu alusel teise isiku poolt nende väljaehitamisega seotud kulude kandmist. Kaebaja leidis, et tema põhjendatud huvi Tallinna linna tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks seondub sooviga esitada vastustaja vastu nõue RVS § 2 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel. Tallinna Linnavalitsus oma seletuses vaidles kaebusele vastu ja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 5. Tallinna Halduskohus jättis 27. märtsi 2003. a kohtuotsusega AS-i TTP kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt: Kaasiku elamukvartali detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise tagamata jätmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebajal ei ole ka põhjendatud huvi selle õigusvastasuse kindlakstegemiseks; ehitusluba ei saa

§ 47

kontekstis käsitleda kaebajale kui kinnisvaraarendajale ja transpordimaa omanikule teede ehitamiseks antud ehitusluba, vaid kui ehitusluba, mida ei tohi ehituskrundil ehitusõigust taotlevale isikule anda enne, kui ehituskrundini on välja ehitatud teed ja tehnovõrgud, kui ehitusloa taotlejaga ei ole kokku lepitud teisiti; kaebaja ei ole

§ 47

tähenduses õigustatud isikuna; ajaks, mil kaebajale väljastati ehitusload ehituskrundil ehitusõiguse teostamiseks, olid välja ehitatud teed ja tehnovõrgud vastavate kruntideni; kaebaja ei ole esitanud Tallinna Linnavalitsusele pretensioone teede ja tehnovõrkude krundi piirini väljaehitamata jätmise kohta;

§ 47

ei reguleeri teede ja tehnovõrkude väljaehitamisega seonduvate kulutuste finantseerimist; väljaehitatud rajatised on jätkuvalt kaebaja eraomandis. 6. AS TTP esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldataks. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt: halduskohus ei ole õigesti määratlenud vaidlustatud toimingut. Kaebaja ei ole esitanud kohtule taotlust tunnistada õigusvastaseks Tallinna linna poolt teede ja tehnovõrkude ehitamata jätmine, vaid kaebaja poolt teede ja tehnovõrkude rajamisega põhjustatud kulutuste kompenseerimata jätmine; seadus ei kohusta kaebuse esitajat koos tuvastamiskaebusega esitama kahju hüvitamise nõuet; AS TTP oli Kaasiku elamukvartalis ehituskruntide ehituslubade taotleja, kellele kuulus subjektiivne õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt

§ 47järgse kohustuse täitmist.

Asjaolu, et sama isik ehitas ehituskruntide ehitusloa taotlejate huvides valmis teed ja tehnovõrgud, ei muuda tema õiguslikku staatust ehituskrundi ehitusloa taotlejana; Isegi kui oletada, et

§-st 47 tulenev kohustus ei pea tingimata tähendama nende teede ja tehnovõrkude maksumuse hüvitamist kohaliku omavalitsuse poolt, on linn selleks AS TTP suhtes kohustatud oma keeldumisele eelneva tegevuse tõttu, mis seisnes pikema aja jooksul kaebajale valmisoleku avaldamises teede ja tehnovõrkude väljaehitamise eest rahalise hüvituse maksmiseks. Tallinna Linnavalitsus oma kirjalikus vastuses palus jätta kaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. aprilli 2004. a kohtuotsusega AS TTP apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27. märtsi 2003. a otsuse muutmata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt:

§-st 47 tuleneva ülesande täitmine võib toimuda kohaliku omavalitsuse poolt avalik-õiguslikus või eraõiguslikus vormis, samuti võib omavalitsus korraldada ülesande täitmise viisil, et võimaldab kolmandal isikul teed ja tehnovõrgud välja ehitada;

§-st 47 ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustust ülesande täitmist ise finantseerida; kuna

§ 47

eesmärgiks on aga ehitusloa taotleja ja omaniku õiguste kaitse, siis võib kohalik omavalitsus oma kohustust olla rikkunud, kui teede ja tehnovõrkude väljaehitamine jääb sellekohase kokkuleppeta täielikult ehitusloa taotleja kuludesse; isiku subjektiivne õigus nõuda ehituskrundi piirini teede ja tehnovõrkude väljaehitamise tagamist sõltub isiku õigusest nõuda ehituskrundile ehitamiseks ehitusloa väljastamist; käesolevas asjas ei ole kaebuse esitaja tõendanud, et kohalik omavalitsus oleks kaebaja

§-st 47 tulenevaid õigusi rikkunud; kõikide ehituskruntide piirideni, millele ehitamiseks on väljastatud kaebuse esitajale ehitusload, on teed ja kommunikatsioonid rajatud; kuna vastustaja on kaebuse esitaja suhtes

§-st 47 tuleneva kohustuse täitnud, ei saa vaidlustatud toiming, milleks on vastustaja keeldumine hüvitise maksmisest kaebuse esitajale viimasele kuuluvate ehituskruntideni ulatuvate teede ja tehnovõrkude eest, rikkuda kaebuse esitaja

§-st 47 tulenevaid õigusi; kaebuse esitaja on end määratlenud ka kui isikut, kes on kohaliku omavalitsuse eest täitnud avalikõigusliku kohustuse ning kellel on seetõttu tekkinud rahaline nõue kohaliku omavalitsuse suhtes; kaebuse esitajal puudub aga ka siis põhjendatud huvi nimetatud keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks; kaebuse esitaja on valinud oma rahalise nõude realiseerimiseks ebaõige õiguskaitsevahendi; kaebajal tuleb tuvastamiskaebuse esemeks valida toiming või haldusakt, millel on põhjuslik seos kaebajale tekitatud kahjuga. Kahju põhjuseks ei saa ilmselgelt olla haldusorgani keeldumine kahju eest hüvitise maksmisest, mistõttu saab niisuguse toimingu õiguspärasuse hindamiseks põhjendatud huvi puudumise tuvastada juba tuvastamiskaebuse menetlemisel; kuna ringkonnakohus ei kontrolli vaidlustatud toimingu õiguspärasust, ei selgita ta otsuses muuhulgas, kas ja millises õiguslikus vormis Tallinna Linnavalitsuse keeldumine kaebuse esitajale hüvitise maksmisest aset leidis. 8. Eelnimetatud kohtuotsuse peale esitas AS TTP kassatsioonkaebuse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 9. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: väär on kohtu järeldus, et AS-l TTP puudub põhjendatud huvi tehtud kulutuste kompenseerimise osas Tallinna linna sellekohase keelduva toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks; AS TTP on Tallinna linna

§-st 47 tuleneva kohustuse linna nimel täitnud ja tal on põhjendatud huvi oodata lubatud vastusooritust; kaebaja lähtus kaebuse esitamisel Tallinna linna enda poolt

§-le 47 antud sisust ja tõlgendusest, millega aastate jooksul kinnitati oma kohustuse olemasolu; kohus ei ole teinud ühtegi viidet haldusasjas kogutud tõenditele, selgitamaks, et tegemist ei ole kaebaja õiguste rikkumisega; kohus on otsuse tegemisel rikkunud HKMS § 47 lg 3 ning TSMS § 231 lg 4 ja § 330 lg 6 nõudeid; kohus on

§-s 47 sätestatud "tagamise kohustust" osaliselt ebaõigesti sisustanud; arusaamatuks jääb seisukoht, et

§ 47

järgse kohustuse täitmine võib toimuda ka muus vormis kui nende teede ja tehnovõrkude rajamise finantseerimise teel; kaebajal oli ja on õigustatud ootus Tallinna linna poolt antud kinnituste ja kohustuste täitmiseks; kohus on jätnud tähelepanuta AS-i TTP suhtes võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise teede ja tehnovõrkude ehitamiseks kasutatud kulutuste kompenseerimisel; Tallinna linn ei ole põhjendanud, miks ta kohtleb AS TTP erinevalt teistest kinnisvaraarendajatest; kahju hüvitamise nõuet ei pea esitama koos tuvastamiskaebusega. 10. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses leitakse, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastustaja märgib, et

§-st 47 ei tulene kaebajat kaitsvat õigust ja sellest ei tulene kaebaja subjektiivset õigust nõuda sättest kinnipidamist. Tuvastamiskaebus saab olla põhjendatud, kui sellel on mingi tähendus reaalsetes suhetes; kassaatori tuvastamisnõude rahuldamise korral ei toimu reaalselt mingisugust hüvitamist. Vastustaja on seisukohal, et kassaator taotleb läbi tuvastamiskaebuse sisuliselt kohustamiskaebuse eesmärke (soodustava haldusakti andmist). Kohtule ei ole esitatud ühtegi haldusakti, millest nähtuks, et Tallinna linn oleks keeldunud hüvitise maksmisest, küll ei ole Tallinna linn soovinud ehitusmaksumuse hinna eest omandada kassaatorile kuuluvaid (tee)kinnistuid. Vastustaja märgib samuti, et Tallinna Linnavalitsuse

1. oktoobri
2. a korralduse nr 3813-k alusel on kassaatorile välja makstud 947 000 krooni Kaasiku elamukvartali infrastruktuuri väljaehitamiseks. Riigikohtu istungil toetasid menetlusosalised oma varasemaid seisukohti. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. HKMS § 19 lg 7 kohaselt ei ole halduskohus seotud kaebuse või protesti sõnastusega. Halduskohus peab uurimisprintsiipi rakendades ulatusnõude raames välja selgitama kaebaja tegeliku taotluse ning seda põhistavad asjaolud. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et halduskohtud on tõlgendanud AS TTP kaebust ekslikult. AS TTP kaebustest halduskohtutesse nähtub, et AS TTP on pöördunud kohtusse seetõttu, et Tallinna linn on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tugineb

§-le 47 ning on keeldunud kompenseerimast AS TTP kulutusi, mida viimane on teinud linna kohustuse täitmisel.

§ 47

sätestas: "Detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei lepi kokku teisiti". Riigikohtu halduskolleegium leiab, et nimetatud normist tuleneb vaieldamatult kohaliku omavalitsuse kohustus tagada detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, kusjuures nimetatud rajatised peavad olema üldjuhul välja ehitatud enne ehitusloa väljastamist. Tagamiskohustuse saab lugeda täidetuks, kui rajatised on ehituslikult lõpetatud. Selle kohustuse võib täita ka ehitusloa taotlejaga või muude isikutega teede ja tehnovõrkude väljaehitamist puudutavate kokkulepete sõlmimise ja täitmise kaudu. 12. Kassaatori väitel puudus AS TTP kui ehitusloa taotleja ja Tallinna linna vahel

§-s 47 nimetatud lepe, millega Tallinna linn oleks vabanenud kohustusest tagada vastavate teede ja tehnovõrkude väljaehitamine enne ehitusloa andmist. Samas järeldub kaebusest, et AS TTP teostas nimetatud ehitustööd kokkuleppel Tallinna linnaga, kusjuures Tallinna linn on endale võtnud kohustuse nimetatud kulutused kompenseerida. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et juhul, kui selline kokkulepe oli sõlmitud, saab ka kokkuleppe õiguslikuks aluseks olla

§ 47

. Põhjendamatu on kohalikule omavalitsusele kohustust seadva

§ 47

selline kitsendav tõlgendamine, mille kohaselt nimetatud norm reguleerib üksnes ehitusloa taotleja ning kohaliku omavalitsuse vahelisi suhteid. 13. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et kuivõrd enne hoonete ehituslubade väljastamist olid vajalikud infrastruktuuri rajamise tööd lõpetatud, on Tallinna linna

§-st 47 tulenev kohustus ehitusloa taotleja ees ära langenud. Samas ei saa sellest järeldada, et Tallinna linnal puuduksid kohustused selle isiku ees, kes reaalselt teostas vastavaid ehitustöid.

1. Käesoleva kaebuse lahendamine eeldab, et halduskohtud tuvastaksid, kas AS TTP ja Tallinna Linnavalitsuse vahel oli sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt infrastruktuuri rajamise tööd teostas AS TTP, kas ja millises ulatuses selline kokkulepe nägi ette tööde maksumuse kompenseerimise või kas muudel alustel oli AS-l TTP alust eeldada, et tema kulutused kompenseeritakse. Asja materjalidest tulenevalt on AS TTP teostanud infrastruktuuri rajamise töid Tallinna Linnavalitsuse teadmisel ja viimase poolt väljastatud ehituslubade alusel. Asja sisulisel läbivaatamisel tuleb välja selgitada, kas AS TTP ja Tallinna Linnavalitsuse vahel oli kirjalik kokkulepe, mis hõlmas ka poolte vahekordi tööde teostamisel ja selle järgselt (ehituse kaasfinantseerimine, kompenseerimine, objekti väljaostmine vms). Sellise halduslepingu tunnustele vastava kokkuleppe olemasolu võib ilmneda ka näiteks menetlusosaliste kirjavahetusest. Käesoleva asja sisulisel lahendamisel vajab hindamist ka see, kas ja millistel motiividel on Tallinna linn keeldunud kompensatsiooni tasumisest. Kompenseerimiskohustust võib mõjutada seegi, et asja materjalidest lähtuvalt paiknevad AS TTP poolt ehitatud rajatised AS TTP kinnistul ja on AS TTP omandis.
2. Halduskohtud on AS TTP kaebuse jätnud sisuliselt läbi vaatamata motiivil, et kaebajal puudub põhjendatud huvi kompenseerimisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebaja on tuvastamiskaebuse näol valinud ebaõige õiguskaitsevahendi. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu eelnimetatud seisukohaga. Kaebajal on õiguskaitsevahendi valiku vabadus. Nimetatud vabaduse kasutamisel on aga oluline, et valitud vahendi kaudu oleks võimalik isiku rikutud õiguste kaitse. Juhul, kui õiguste kaitse on saavutatav mitme õiguskaitsevahendiga, saab kohus juhtida kaebaja tähelepanu sobivamale õiguskaitsevahendile. Kuigi kaebaja oleks saanud oma õigusi kaitsta ka muude, võimalik, et efektiivsemate vahenditega, ei ole selles asjas tuvastamiskaebuse näol tegemist sobimatu õiguskaitsevahendiga. AS TTP on kaebuses põhjendanud õiguskaitsevahendi valikut asjaoluga, et kompenseerimisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamisel soovib ta esitada kahjunõuet. Õiguspärane oleks ka see, kui kaebaja on valinud tuvastamiskaebuse, et vältida rahalise nõude esitamisega kaasneva riigilõivu tasumist enne, kui selle nõude põhjendatus ei ole kohtuotsusega lõplikult tuvastatud. Tuvastamiskaebuse esitamine eraldiseisvana kahjunõudest ei ole vastuolus menetlusseadusega.
3. Eeltoodu alusel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada ning Tallinna Halduskohtu otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada. Asi tuleb saata Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld