← Eesti

3-2-1-116-04

Obsah (13)§ 308§ 342§ 363§ 66§ 67§ 80§ 302§ 73§ 68§ 81§ 229§ 319§ 362

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-116-04 Otsuse kuupäev Tartu, 4. november 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed V. Kõve ja T. Tampuu Kohtuasi AS Eesti Ühispank ja

) § 319 lg-le 1 vastavalt, kas esimese astme kohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Samuti ei taotlenud AS Eesti Ühispank apellatsioonkaebuses ega ringkonnakohtu istungil maakohtu otsuse tühistamist põhjendusel, et kostja ei ole enam pankrotimenetluses võlausaldaja. Ringkonnakohus võttis omaalgatuslikult kohtuistungil üllatuslikult esitatud tõendi oma põhimõttelise seisukoha aluseks ning on teinud otsuse, mida olemasolevate tõendite ja taotluste alusel ei oleks saanud teha. 16. TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ kassatsioonkaebuses märgiti lisaks kassaatorite ühistele väidetele, et ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et võlgnik on andnud nõusoleku kohustuse täitmiseks kolmanda isiku poolt. Kohustuse täitmine kolmanda isiku poolt ei ole tehing või muu õigustoiming pankrotivaraga, seetõttu ei saa pankrotihaldur selleks PankrS § 54 lg-st 1 tulenevalt ka oma nõusolekut anda. Ringkonnakohus rikkus oluliselt ka

§ 308

lg-t 2, võttes vastu tõendid, kuigi AS Eesti Ühispank ei nimetanud apellatsioonkaebuses, et soovib uusi tõendeid esitada ega põhjendanud nende esitamist.

  1. T. Katu"ini kassatsioonkaebuses leiti lisaks kaasaatorite ühistele väidetele, et ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millise järgu nõudena tema nõue tunnustati.
  2. Vastustes kassatsioonkaebustele palus AS Eesti Ühispank jätta need rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Vastuste põhjenduste kohaselt ei saa Riigikohus kassatsioonkaebusi rahuldada ja teha uut otsust, millega jätaks AS Eesti Ühispank apellatsioonkaebuse rahuldamata. Lisaks ei kontrollinud ringkonnakohus sisuliselt maakohtu otsuse õigsust ning Riigikohus ei saa selleks vajalikke asjaolusid ise tuvastada ja tõendeid hinnata. Ringkonnakohus kohaldas õigesti VÕS § 78 lõikeid 1 ja
  3. Kaebustes ei ole väidetud ega tõendatud, et kostja kontole ei oleks tema nõude ulatuses raha laekunud. Kontot krediteeriti 23 282 krooni ulatuses
  4. aprillil
  5. a, mistõttu on kostja nõue AS Elva Metsamajand (pankrotis) vastu lõppenud. PankrS § 35 lg 1 p 4 ja § 54 lg 1 järgi oli pankrotihalduril õigus anda pankrotivõlgniku nimel nõusolek võlgniku kohustuse täitmiseks kolmanda isiku poolt. Ringkonnakohus kohaldas põhjendatult PankrS § 103 lg-t 8 olukorras, kus võlausaldaja nõudele on vastu vaielnud isik, kes enne kohtulahendi jõustumist nõude tunnustamise vaidluses on ise võlausaldajate hulgast välja langenud. Võlausaldaja nõude tunnustamine pankrotimenetluses ei saa rikkuda isiku õigusi, kes ise ei ole pankrotivõlgnikuks või -võlausaldajaks. AS Eesti Ühispank vaidlustas maakohtu otsuse ka T. Katu"ini nõude tunnustamata jätmise osas. Tal oli selleks ka seaduslik alus, kuna selle nõude tunnustamise asjas tuvastatavad asjaolud ja õigussuhted võivad mõjutada AS Eesti Ühispank õigusi ja kohustusi. Vastuses on viidatud seejuures Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-133-
  6. T. Katu"in ei ole taotlenud oma nõude tunnustamist pankrotimenetluses PankrS § 86 lg 1 p-s 1 nimetatud järgus, vaid üldises korras. Ringkonnakohus ei ole väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. AS Eesti Ühispank tugines ringkonnakohtu istungil asjaolule, et ainsana tema nõudele vastu vaielnud kostja ei ole enam AS Elva Metsamajand (pankrotis) võlausaldajaks. Apellatsioonkaebuses ei saanud sellele tugineda, sest kostja nõue lõppes pärast apellatsioonkaebuse esitamist. Sellise uue asjaoluga arvestamise kohustust ringkonnakohtu poolt toetab ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-102-
  7. Kassaatorid ei ole esitanud

§ 342lg 1 p 8 nõuetele vastavat taotlust asja menetlusse võtmiseks.

19. Vastuseks TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ kassatsioonkaebusele märkis AS Eesti Ühispank täiendavalt, et

§ 308

lg 2 ei välista ringkonnakohtu istungil selliste tõendite esitamist, mis ei olnud apellatsioonkaebuse esitamise ajaks kättesaadavad. Seda kinnitab muu hulgas Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-56-

  2. Vastuseks T. Katu"ini kassatsioonkaebusele märkis AS Eesti Ühispank lisaks TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ kaebusele vastatule, et T. Katu"ini kassatsioonkaebus on vastuoluline ja arusaamatu, kuna ta on vaidlustanud iseenda hagi rahuldamise. Kassaator ei ole märkinud, kuidas puudutab või rikub tema õigusi AS Eesti Ühispank nõude tunnustamine AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses, kuna ta ise pankrotivõlausaldajana sellele nõuete kaitsmisel vastu ei vaielnud. Ringkonnakohtu otsuses on selgelt märgitud, et T. Katu"ini nõuet tunnustatakse PankrS § 86 lg 1 p-s 5 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena, st muu tähtaegselt esitatud nõudena.
  3. Riigikohtu istungil jäi T. Katu"in enda ja TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ esindajana kassatsioonkaebustes esitatud väidete juurde. Kolmanda isiku AS AARDLA PUIT (pankrotis) esindaja toetas kassatsioonkaebuseid. Ta märkis lisaks, et ringkonnakohus väljus apellatsiooni piiridest ka seetõttu, et AS Eesti Ühispank ei palunud maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti tunnustamata tema leppetrahvi nõue. AS-l Eesti Ühispank puudus õigus maakohtu otsuse vaidlustamiseks T. Katu"init puudutavas osas, sest T. Katu"ini nõude tunnustamine või tunnustamata jätmine ei riku tema õigusi. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 363

p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

  1. Kolleegium analüüsib esmalt kassatsioonkaebuste väiteid seoses menetlusnormide rikkumisega ringkonnakohtu poolt T. Katu"ini hagi rahuldamisel AS Eesti Ühispank taotlusel (I), seejärel annab hinnangu väidetele protsessinormide rikkumisele AS Eesti Ühispank hagi rahuldamisel (II). Kolleegium annab seejärel hinnangu väidetele ülejäänud protsessiõiguse normide rikkumise kohta (III) ning võlaõigusseaduse (IV) ja pankrotiseaduse väära tõlgendamise kohta ringkonnakohtu poolt (V). I.
  2. Esmalt peab kolleegium vajalikuks analüüsida küsimust, kas ringkonnakohus sai oma otsusega rahuldada T. Katu"ini nõude, mis jäeti maakohtu otsusega rahuldamata.
  3. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas AS Eesti Ühispank ka osas, mis puudutas T. Katu"ini hagi rahuldamata jätmist. Apellatsioonkaebuses on AS Eesti Ühispank põhjendanud oma huvi otsuse vaidlustamiseks T. Katu"ini hagi osas väitega, et "Toomas Katu"ini nõude tunnustamise menetluses tuvastamisele kuuluvad asjaolud võivad mõjutada Panga õigusi ja kohustusi kolmanda isik AS Aardla Puit "pankrotis" suhtes" (toimiku I kd lk 213). Ka vastustes kassatsioonkaebustele põhjendas AS Eesti Ühispank maakohtu otsuse vaidlustamist T. Katu"ini nõude osas sellega, et selle nõude tunnustamise asjas tuvastatavad asjaolud ja õigussuhted võivad mõjutada AS Eesti Ühispank õigusi ja kohustusi. AS Eesti Ühispank ja AS AARDLA PUIT (pankrotis) kaasati Tartu Maakohtu
  4. novembri
  5. a määrusega T. Katu"ini hagi menetlusse kolmandate isikutena hageja poolel (toimiku II kd lk 16). Kolmandate isikute kaasamine toimus T. Katu"ini enda taotlusel (toimiku II kd lk 2), mida toetas ka kostja (toimiku II kd lk 14). Määruse ja T. Katu"ini taotluse järgi on kolmandate isikute kaasamise taotlust põhjendatud sellega, et kui kohus jätab tunnustamata T. Katu"ini nõude, võib see õigustada T. Katu"init esitama nõudeid AS AARDLA PUIT (pankrotis) vastu. AS AARDLA PUIT (pankrotis) oli nõude omandanud AS-lt Eesti Ühispank, AS AARDLA PUIT (pankrotis) oli nõude loovutanud kostjale, kes omakorda oli nõude loovutanud T. Katu"inile, AS Eesti Ühispank vaidles enda kolmanda isikuna protsessi kaasamisele vastu ja palus enda kõrvaldamist menetlusest, kuid maakohus jättis selle rahuldamata (toimiku II kd lk-d 31"32). T. Katu"in esitas
  6. novembril
  7. a Tartu Maakohtule küll apellatsiooniteate (toimiku I kd lk 203), kuid ei esitanud seejärel apellatsioonkaebust. Asja materjalide kohaselt ei ole T. Katu"in AS Eesti Ühispank apellatsioonkaebusele kirjalikult vastanud, küll on ta osalenud ringkonnakohtu
  8. aprilli
  9. a kohtuistungil ja teatanud seal, et "ei vaidle maakohtu otsusele vastu" (toimiku I kd lk 230). Vastustes ringkonnakohtule vaidlustasid AS Eesti Ühispank õigust T. Katu"ini nõude suhtes maakohtu otsust vaidlustada kostja ja AS AARDLA PUIT (pankrotis). 26.

§ 66

lg 1 p 1 kohaselt on protsessiosalised hagimenetluses pooled ja kolmas isik.

§ 67

kohaselt on protsessiosalisel mh õigus kaevata edasi kohtuotsuste ja -määruste peale seaduses sätestatud alustel ja korras. Kaebeõiguse olemasolu kohtulahendile kinnitavad iseseisva nõudeta kolmanda isiku jaoks ka

§ 80lg 2 ja § 297 lg 1.

Seega näeb seadus ette kolmanda isiku õiguse vaidlustada tervikuna kohtulahendeid, seega ka esimese astme kohtu otsust. Samale seisukohale on Riigikohus asunud näiteks ka oma

  1. novembri
  2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-133-01 (RT III 2001, 33, 350). Nõustuda ei saa aga AS Eesti Ühispank esitatuga, et nimetatud lahendist tulenevalt peaks AS-l Eesti Ühispank olema kaebeõigus ka hagejana, kuna vastasel juhul oleks ta seisund menetluses kahjustatud. Käesoleval juhul on tegemist kahe erineva hagi läbivaatamisega, mis on liidetud küll ühte menetlusse, kuid kus protsessiosalised osalevad mõlema hagi osas iseseisvalt. T. Katu"ini hagi rahuldamine või rahuldamata jätmine ei saa iseenesest kuidagi mõjutada AS Eesti Ühispank hagi rahuldamist või rahuldamata jätmist.
  3. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul ei ole AS-l Eesti Ühispank ka kolmanda isikuna õigust vaidlustada maakohtu otsust osas, milles see puudutab T. Katu"ini hagi rahuldamata jätmist. Kolleegium märgib esiteks, et kuigi AS Eesti Ühispank apellatsioonkaebuses ei ole selgelt märgitud, et ta vaidlustab maakohtu otsust lisaks hagejana ka kolmanda isikuna, nagu nõuab

§ 302

lg 1 p 2, ilmneb tema tahe otsuse tervikuna vaidlustamiseks kaebusest siiski selgelt.

§ 80

lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse üldiste põhimõtete järgi osaleb iseseisva nõudeta kolmas isik menetluses tavaliselt kostja, erandina ka hageja poolel ning on üldjuhul huvitatud vaidluse lahendamisest selle poole kasuks. See aitab vältida poole võimalikke hilisemaid nõudeid tema vastu. Seega peaks ka poole ja temaga koos menetluses osaleva kolmanda isiku huvi asja lahendamise vastu olema üldjuhul sarnane. Seetõttu ei peaks üldjuhul saama tekkida ka konfliktsituatsioone, kus kolmas isik hageja poolel vaidlustab hagi rahuldamata jätmist, kuid hageja seda ise ei tee või, enamgi veel, on ise selle vastu. Kuigi iseseisva nõudeta kolmandal isikul on menetluses iseseisev kaebeõigus, ei ole ta siiski pool ja menetluse dispositiivsusest tulenevalt on just hagejale antud õigus määrata menetluse mahtu (hagi ese või alus), suurendada või vähendada nõuet või loobuda hagist (

§ 73lg 2).

Kolmas isik ei saa seega mitmeid menetlusega seonduvaid olulisi küsimusi iseseisvalt lahendada, st näiteks hageja asemel hagist loobuda ega menetluse eset muuta. Kolmanda isiku iseseisvat kaebeõigust õigustab kehtivas tsiviilkohtumenetluse seadustikus eelkõige § 242 lg-s 2 sätestatu, mille kohaselt ühes tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid ei või vaidlustada teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised või nende õigusjärglased. Kui kolmandal isikul iseseisvat kaebeõigust ei oleks, peaks ta tingimusteta aktsepteerima lahendust põhiasjas, mis saab olla aluseks tema vastu hilisema nõude esitamisele ka siis, kui pool, kellega koos ta menetluses osaleb, ise kergekäeliselt edasikaebamisest loobub või muul viisil oma õigusi kasutamata jättes protsessi kaotab. Välistatud ei ole ka juhtumid, kus hageja või kostja protsessi teadlikult kaotab, tagamaks endale hilisemat lihtsamat võimalust kolmanda isiku vastu nõuete esitamiseks. Protsessiosaline (nii pool kui kolmas isik) ei tohi oma protsessiõigusi siiski kuritarvitada (

§ 68

). Kolmanda isiku iseseisvat kaebeõigust ei saa kolleegiumi arvates tunnustada olukorras, kus hageja või kostja, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb, ise on edasikaebamisele selgesõnaliselt vastu vaielnud ja kaebusest tulenevalt ei saa see mõjutada poole ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid. 28. Kolleegium leiab, et käesolevas vaidluses ei ole kohtud tuvastanud selliseid asjaolusid ega õigussuhteid, mis võiksid mõjutada AS Eesti Ühispank või AS AARDLA PUIT (pankrotis) õigusi ja kohustusi T. Katu"ini suhtes, ning menetlusosalised ei ole neid asjaolusid ka esitanud. Esitatud nõude on T. Katu"in enda väidete kohaselt omandanud kostjalt " TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ-lt. Kui see nõue ka ei kehti või ei ole sissenõutav, saab selle eest võlaõiguslikult vastutada üksnes isik, kellega on sõlmitud leping, seega kostja. See tuleneb nii nõude tekkimise ja loovutamise ajal kehtinud TsK § 217 lg-st 2 kui võlaõiguste üldisest relatiivsuse põhimõttest. AS Eesti Ühispank saab seega vastutada nõude kehtetuse eest vaid AS AARDLA PUIT (pankrotis) ees, viimane aga vaid TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ ees. T. Katu"inil ei saa nõude kehtetusest või muudest puudustest tulenevalt olla neil asjaoludel nõudeid AS Eesti Ühispank ega AS AARDLA PUIT (pankrotis) vastu, vaid üksnes TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ vastu. Ringkonnakohus on AS Eesti Ühispank apellatsioonkaebuse seega põhjendamatult rahuldanud osas, mis puudutab T. Katu"ini hagi rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus peab asja uuesti läbi vaadates kaaluma

§ 81

lg 4 kohaldamist, mis lubab kohtul ka omal algatusel kõrvaldada AS Eesti Ühispank ja AS AARDLA PUIT (pankrotis) menetlusest, kui ta leiab, et asjas tuvastatud asjaolud ega õigussuhted ei saa mõjutada kolmandate isikute õigusi ja kohustusi T. Katu"ini suhtes ning nad on ebaõigesti hageja poolel kolmandate isikutena menetlusse kaasatud. 29. Kolleegium märgib lisaks, et T. Katu"in on hagejana käitunud vastuoluliselt ja seega ei ole ka ise järginud

§ 68ega kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt.

Kolmandad isikud kaasati menetlusse hageja poolel nimelt tema taotlusel. AS Eesti Ühispank taotlusele enda menetlusest kõrvaldamiseks vaidles T. Katu"in vastu. Olles esitanud sarnaselt AS-ga Eesti Ühispank apellatsiooniteate, võis ta jätta AS-le Eesti Ühispank mulje kaebuse esitamisest ja õigustas kaudselt ka AS Eesti Ühispank kaebuse esitamist. AS Eesti Ühispank apellatsioonkaebusele ta kirjalikke vastuväiteid ei esitanud ning vaidlustas kaebuse esitamise teda puudutavas osas alles ringkonnakohtu istungil. T. Katu"in ei suutnud ringkonnakohtule ega Riigikohtule veenvalt selgitada, millisel õiguslikul põhjendusel ta ei nõustu sisuliselt tema õiguste kaitseks esitatud kaebusega ega selle rahuldamisega. Kui T. Katu"in oleks tahtnud takistada oma hagi rahuldamist ja ei nõustunud selle rahuldamisega, võinuks ta muuhulgas hagist loobuda ja seda nii ringkonnakohtu kui ka Riigikohtu menetluses (

§-d 318 ja 352). 30. Kolleegium märgib lisaks, et T. Katu"ini nõuet rahuldades ületas ringkonnakohus ka nõude piire ja eksis nii

§ 229lg 1 vastu.

Viimasel istungil maakohtus jäi T. Katu"in oma esialgse nõude (3 067 200 krooni) juurde vaid osaliselt ja palus tunnustada nõuet 587 000 krooni ulatuses (toimiku I kd lk-d 182, 186, 188). Ringkonnakohus tunnustas tema nõuet aga AS Eesti Ühispank apellatsioonkaebuse alusel 3 067 200 krooni ulatuses. II.

  1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on ebaõige ja AS Eesti Ühispank apellatsioonkaebus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu uuesti läbi vaadata ka osas, milles rahuldati AS Eesti Ühispank enda hagi.
  2. Ringkonnakohus on väljunud apellatsioonkaebuse piiridest, rahuldades AS Eesti Ühispank hagi 1 055 539 krooni 20 sendi ulatuses, kuigi hageja palus apellatsioonkaebuses tunnustada oma nõuet 517 790 krooni 60 sendi ulatuses. Apellatsioonkaebuses märkis AS Eesti Ühispank, et "Pank ei taotle Tartu Maakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti tunnustamata Panga leppetrahvinõue summas 537 748, 59 krooni, kuna asjas puuduvad piisavad tõendid nõude aluseks olnud rikkumiste kohta AS Elva Metsamajand poolt." (toimiku I kd lk 208). Riigikohus on oma
  3. oktoobri
  4. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-108-02 (RT III 2002, 27, 305) asunud seisukohale, et apellatsioonkaebuse rahuldamine suuremas ulatuses, kui apellant seda taotles, on oluliselt vastuolus

§ 319lg-ga 1.

Selle sätte kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtulahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati.

  1. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuste väitega, et ringkonnakohus ületas apellatsioonkaebuse piire, kui lähtus kaebuse rahuldamisel mitte apellatsioonkaebuses esitatust, vaid apellatsioonikohtu istungil esitatud tõenditest. Ringkonnakohtu istungil esitas AS Eesti Ühispank väite kostja nõude rahuldamise kohta AS Elva Metsamajand (pankrotis) vastu ja seega võlausaldaja õiguste lõppemise kohta ning seda kinnitavad tõendid. AS Eesti Ühispank esindaja väitis ringkonnakohtu istungil tõendeid esitades, et "makstes kinni võlausaldaja nõudeõiguse, langeb võlausaldaja menetlusest välja" (toimiku I kd lk 230).
  2. Kuigi

§-d 308 ja 319 ei näe üldreeglina ette apellatsioonimenetluses uute asjaolude ja tõendite esitamist, tuleb seda võimalust kolleegiumi arvates siiski erandina tunnustada olukorras, kus menetluslik olukord asjas on pärast asja lahendamist esimese astme kohtus oluliselt muutunud ja asja lahendamine esimese astme kohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel tooks ilmselt kaasa kohtulahendi, mis on muutunud asjaolusid arvestades sisuliselt ebaõige või mida ei ole reaalselt võimalik täita. See tuleneb nii

§-st 3 kui üldisest menetlusökonoomia põhimõttest tsiviilkohtumenetluses. Teise poole huvide kaitseks tuleb tagada teisele poolele võimalus esitada asjaoludele ja tõenditele vastuväiteid, vajadusel lükata asja arutamine edasi või saata asi uueks lahendamiseks esimese astme kohtule. Uute asjaolude esitamise võimalikkust põhjendavale seisukohale jõudis Riigikohtu tsiviilkolleegium näiteks ka 15. oktoobri 2002. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-102-02 (RT III 2002, 27, 301). 35.

§ 308

lg 1 ei piira uute tõendite esitamise võimalust ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse esitamise ajaga. Kui esimese astme kohus keeldus tõendit põhjendamatult vastu võtmast või kui tõendit ei olnud võimalik muul kaalukal põhjusel varem esitada, võib tõendi esitada asja sisulise arutamise lõppemiseni ringkonnakohtus, muuhulgas ringkonnakohtu istungil (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-56-02 (RT III 2002, 16, 194)).
  3. Ringkonnakohtu istungi protokollist nähtub, et kohus tegi uute väidete ja tõenditega tutvumiseks vaheaja. T. Katu"in ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist seoses täiendava seisukoha kujundamise vajadusega. Kostja esindaja taotles esialgu küll istungi edasilükkamist, kuid seejärel loobus taotlusest (toimiku I kd lk 230). Kuna pooled olid asja arutamisega nõus, ei saa ringkonnakohtule ette heita, et ta ei oleks võimaldanud menetlusosalistel esitatud asjaoludele ja tõenditele reageerida ega takistanud AS-l Eesti Ühispank teisi menetlusosalisi uute väidete ja tõenditega pahatahtlikult üllatamast. III.
  4. Põhjendamata on kassatsioonkaebuste väited, et T. Katu"in nõudis maakohtus oma nõude tunnustamist PankrS § 86 lg 1 p-s 1 nimetatud järgu nõudena. Viimasel istungil maakohtus palus T. Katu"in tunnustada oma nõuet 587 000 krooni suuruses summas "üldises nõude rahuldamise korras" (toimiku I kd lk 182). Kassatsioonkaebustes ei ole ka viidatud, kuidas ja millal T. Katu"in taotles oma nõude tunnustamist PankrS § 86 lg 1 p-s 1 nimetatud järgus.
  5. Väär on T. Katu"ini kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millise järgu nõudena tema nõue tunnustati. Ringkonnakohtu resolutsiooni kohaselt tunnustati tema nõuet AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 86 lg 1 p-s 5 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena.
  6. Kolleegium nõustub vastustajaga, et T. Katu"ini kassatsioonkaebuses ei ole märgitud, kuidas puudutab või rikub tema õigusi AS Eesti Ühispank nõude tunnustamine AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses. T. Katu"in osaleb menetluses hagejana nagu vastustaja ning tegemist ei ole ühise nõude, vaid üksnes liidetud menetlusega. Sellisel juhul ei ole ühel hagejal ainuüksi menetluste liitmise põhjendusel õigust vaidlustada kohtuotsust teise hageja hagi puudutavas osas. Kuna kassatsioonkaebuse esitas AS Eesti Ühispank nõude rahuldamist puudutavas osas aga ka kostja, ei mõjuta see, et T. Katu"inil puudus õigus ringkonnakohtu otsust vaidlustada AS Eesti Ühispank nõuet puudutavas osas, antud asja lahendust.
  7. Õige on vastustaja väide, et Riigikohus ei saa teha käesoleval juhul ise uut otsust.

§ 362

p 5 järgi kassatsioonkaebust rahuldades saab Riigikohus teha ise uue otsuse vaid siis, kui ringkonnakohus on kohtuotsuses tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu. 41. Iseenesest õige on ka vastustaja väide, et kassaatorid ei ole esitanud

§ 342

lg 1 p 8 nõuetele vastavat taotlust asja menetlusse võtmiseks, vaid on palunud anda asjas menetlusluba. Kassaatorite tahe on kolleegiumile ja ilmselt ka vastustajale, sõltumata sõnastuslikust ebatäpsusest, siiski arusaadav. IV.

  1. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuste väitega, et ringkonnakohus kohaldas vääralt VÕS § 78 lg-t
  2. Selle sätte järgi võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt isiklikult täitma. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik kohustuse täitmisest. VÕS § 78 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast vaid juhul, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. AS Eesti Ühispank esitas apellatsioonikohtule ka AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotihalduri kinnituse
  3. aprillist
  4. a, mille järgi ei vaielnud AS Elva Metsamajand (pankrotis) vastu, et tema kohustuse TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ ees täidab kolmas isik. Järelikult võis AS Eesti Ühispank rahuldada TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ nõude AS Elva Metsamajand (pankrotis) vastu. AS Elva Metsamajand (pankrotis) võlg TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ ees on tasutud ja sellega pankrotivõlausaldaja nõue pankrotimenetluses lõppenud.
  5. Kassaatorid ei ole väitnud, et AS Eesti Ühispank makstud raha ei ole T. Katu"inini jõudnud, mistõttu ei ole kohtul võimalik käsitleda VÕS § 91 lg 3 väärat tõlgendamist ringkonnakohtu poolt. Kolleegium märgib seejuures vaid, et iseenesest ei oma tähendust ka see, kas ülekanne jõudis T. Katu"inini ringkonnakohtu istungi päeval, oluline on, et see oleks toimunud ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks.
  6. Kolleegium ei nõustu ka TOOMASE PUIDUTÖÖSTUS OÜ kassatsioonkaebuse väitega, et võlgniku nõusolekut kohustuse täitmiseks ei saanud anda AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotihaldur. PankrS § 35 lg 1 p-st 4, § 36 lg-st 1 ja § 54 lg-st 1 tuleneb, et pankrotihaldur esindab võlgnikku tema varaga seotud tehingutes ja toimingutes. Nõusoleku andmine võlast vabastamiseks on ilmselgelt võlgniku varasse puutuv ja seega on nõusoleku andmine kolmandale isikule kohustuse täitmiseks ka pankrotihalduri pädevuses. V.
  7. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga PankrS § 103 lg 8 tõlgendamisel.
  9. jaanuarist
  10. a kehtiv PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Sama sätte kolmanda lause kohaselt on juhul, kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Sama põhimõtte sätestas
  11. jaanuarini
  12. a kehtinud PankrS § 74 lg
  13. Kolleegium on oma
  14. oktoobri
  15. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-10701 (RT 2001, 28, 310) asunud seisukohale, et kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele nõuete tunnustamise koosolekul vastu vaielnud, kaotab oma nõude pankrotimenetluses, ei saa teda enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele ei ole vastu vaielnud selleks õigustatud isik. Sellise isiku suhtes ei pea võlausaldaja saama nõude tunnustamise kohta kohtuotsust.
  16. jaanuarist
  17. a kehtiva PankrS § 103 lg 8 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks.
  18. Käesoleval juhul tähendab see, et võlausaldaja staatuse kaotamisel ei saa kostja olla õigustatud isikuks, kes võib vastu vaielda AS Eesti Ühispank nõude tunnustamisele AS Elva Metsamajand (pankrotis) pankrotimenetluses. Seega ei nõustu kolleegium kassatsioonkaebuste väitega, et kui kostja nõudele ei vaielnud nõuete tunnustamise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, ei võinud tema võlausaldaja õigused ja kohustused hiljem lõppeda. Võlausaldaja huvi on pankrotimenetluses oma nõude võimalikult suures ulatuses rahuldamine. Kostja esindaja ei osanud ka Riigikohtu istungil välja tuua ühtki õiguslikku põhjendust, milline huvi peaks tema kui võlausaldaja nõude rahuldamise järel tal võlgniku pankrotimenetluses säilima. Kui tema nõue on täies ulatuses rahuldatud, puudub tal õigustatud huvi edasiseks pankrotimenetluses osalemiseks. Võlgniku seadusliku esindajana saab pankrotihaldur nõuete kaitsmise koosolekul kahtluse korral nõude põhjendatuse üle nõudele või pandiõigusele vastu vaielda.
  19. jaanuarist
  20. a on selline pankrotihalduri kohustus sätestatud PankrS § 103 lg-s
  21. Selle kohustuse rikkumisega võib kaasneda ka halduri vastutus PankrS § 63 järgi. L. Laarmaa. V. Kõve, T. Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.