Obsah (8)

§ 414§ 418§ 64§ 65§ 51§ 184§ 63§ 5

KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Eesti Vabariigi nimel 3-1

§ 414lg 1 ja lg 4 p 2, § 415 lg 1 ning § 418 lg 1 järgi Viru Ringkonnakohtu 18.

mai

1. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-184-04 Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna vanemprokurör Sirje Merilo, kassatsioonprotest
2. oktoober 2004 Ringkonnaprokurör Sirje Merilo ja Eno Vaigurandi kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi Resolutsioon
3. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
4. mai
5. a otsus Eno Vaigurandi õigeksmõistmises

§ 414lg 4 p 2 järgi ja liitkaristuse mõistmise osas.

1. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule.
2. Kassatsioonprotest rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Lääne-Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a otsusega tunnistati Eno Vaigurand süüdi

§ 414lg 1 ja lg 4 p 2 järgi ja teda karistati kolmeaastase vangistusega.

Sama kohtuotsusega tunnistati E. Vaigurand süüdi ka

§ 418

lg 1 ja § 415 lg 1 järgi ning teda karistati vastavalt 4-kuulise ja 2 -aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel luges kohus kergemad karistused raskemaga kaetuks ja mõistis E.

Vaigurandile liitkaristuseks kolm aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud liitkaristust Lääne-Viru Maakohtu 24.

aprilli 2002. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse - seitsme kuu vangistuse - võrra, mõistes E. Vaigurandile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest kolm aastat ja seitse kuud vangistust.

§ 51alusel võttis kohus E.

Vaigurandilt kaheks aastaks ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse.

§ 414lg 1 ja lg 4 p 2 järgi tunnistati E.

Vaigurand süüdi selles, et ta käitles (soetas, hoidis ja kasutas) Lõhkematerjaliseaduse §-de 3 ja 16 ning Relvaseaduse § 19 lg 3 nõudeid eirates ebaseaduslikult tsiviilkäibes lubatud ja tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali, kusjuures tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjal oli suures koguses. Lõhkematerjali käitlemine leidis aset järgmistel asjaoludel. Umbes

1. aastal võttis E. Vaigurand lõhkematerjali soetusluba omamata I. Sitsi käest omandatud paukpadrunitest välja 110 grammi tsiviilkäibes lubatud suitsuta püssirohtu ja hoidis seda kuni
2. oktoobril
3. a toimunud läbiotsimiseni oma elukohas. Samuti omandas ta
4. aastal 974 grammi tsiviilkäibes keelatud lõhkeainet meliniiti ja hoidis seda kuni läbiotsimiseni oma elukohas.
5. oktoobril
6. a kasutas E. Vaigurand meliniiti Lääne-Viru Maakonnas Saksi vallas asuva endise Männiku sõjaväebaasi territooriumil paiknevas punkris, et saada kätte metallist relsid ja need varastada.
7. Maakohus leidis, et E. Vaigurandile esitatud süüdistus on täies mahus tõendatud. Seoses E. Vaigurandi süüdistusega

§ 414

lg 4 p 2 järgi asus kohus seisukohale, et teo objektiks oli lõhkematerjal suures koguses. Kohus põhjendas seda asjaoluga, et E. Vaigurandilt võeti ära 974 grammi meliniiti. E. Vaigurandi ütluste kohaselt kasutas ta kahe lõhkeseadeldise valmistamiseks ca 400 grammi meliniiti. Seega oli lõhkeainet kokku ca 1400 grammi. Maakohtu arvates oli tegemist vaieldamatult suure kogusega, kuna toimunud lõhkamised olid piisavalt suure jõuga, samuti on meliniit trotüülist tundlikum lõhkeaine. Kohus viitas ka tunnistaja ütlustele, mille kohaselt oli plahvatusega kaasnenud pauk tugev. 3. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse E. Vaigurandi kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi. Apellant palus maakohtu otsuse osaliselt tühistada, kvalifitseerida E. Vaigurandi käitumine

§ 414lg 4 p 2 asemel sama paragrahvi teise lõike järgi.

Samuti palus kaitsja karistada E. Vaigurandi kuritegude eest rahalise karistusega. Kaitsja pidas põhjendamatuks maakohtu seisukohta, et 1400 grammi meliniiti on käsitatav lõhkeaine suure kogusena.

1. Viru Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu otsus E. Vaigurandi süüditunnistamises ja karistamises

§ 414lg 4 p 2 järgi, samuti liitkaristuse mõistmise osas.

E. Vaigurand mõisteti

§ 414

lg 4 p 2 järgi õigeks.

§ 414lg 1 järgi mõistis ringkonnakohus E.

Vaigurandile karistuseks üheaastase vangistuse.

§ 64lg 1 järgi mõistis kohus E.

Vaigurandile liitkaristuse kaks aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud liitkaristust seitsme kuu võrra, mõistes E. Vaigurandile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest kaks aastat ja seitse kuud vangistust. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et tõendamata on E. Vaigurandi poolt käideldud lõhkematerjali suur kogus. Samas asus ringkonnakohus seisukohale, et E. Vaigurand tuleb

§ 414

lg 4 p 2 õigeks mõista, kuna isikule ei saa inkrimineerida tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali ebaseaduslikku käitlemist suures koguses ilma, et süüdistuses oleks tehtud viide sama paragrahvi lõikele kaks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS 5. Viru Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti ringkonnaprokurör S. Merilo, kes palub tühistada ringkonnakohtu otsuse E. Vaigurandi õigeksmõistmises

§ 414

lg 4 p 2 järgi, samuti

§ 64lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas.

Protestis taotletakse kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks Viru Ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et isiku ühe ja sama teo kvalifitseerimine üheaegselt nii

§ 414

lg 2 kui ka lg 4 p 2 järgi ei ole mõeldav, kuna

§ 414

lg 2 sätestab tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali käitlemise põhikoosseisu, § 414 lg 4 näeb ette sama koosseisu raskendavad asjaolud.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas prokurör esitatud protesti ja palus selle rahuldada. E. Vaigurandi kaitsja vaidles protestile vastu ja taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu Viru Ringkonnakohtu seisukohaga, et isiku süüdistamisel tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali suures koguses ebaseaduslikus käitlemises tuleb lisaks

§ 414

lg 4 p-le 2 teha viide ka

§ 414

lg-le 2.

§ 414

lg 1 sätestab vastutuse "tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ebaseadusliku valmistamise, soetamise, üleandmise, turustamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest". Paragrahvi teine lõige aga "sama teo eest, kui see on toime pandud tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali käideldes". Seega sätestab

§ 414

lg 2 viitelise normina tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali käitlemise kui kuriteo põhikoosseisu.

§ 414

lg 4 näeb ette karistuse "käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest", kui "see on toime pandud vähemalt teist korda" (p 1) või kui "teo objektiks on olnud lõhkematerjal suures koguses" (p 2).

§ 414

lg 4 näol on tegemist tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemise kvalifitseeritud koosseisuga, mis sätestab raskendavad asjaolud sama paragrahvi teises lõikes ette nähtud põhikoosseisule. Sarnaselt näeb

§ 414

lg 3 ette tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemise (

§ 414lg 1) kvalifitseeritud koosseisu.

Kohtukolleegium märgib, et süüteo põhikoosseis ja sellele põhikoosseisule vastav kvalifitseeritud koosseis on üld- ja erinormi vahekorras. Järelikult, kui isiku käitumises esineb mõni süüteokoosseisu raskendav asjaolu, kuulub kohaldamisele üksnes kvalifitseeritud koosseis ja puudub alus eraldi viite tegemiseks põhikoosseisule. Erandina on viide põhikoosseisule süüdistuse mõistetavuse aspektist siiski vajalik näiteks juhul, kui kvalifitseeritud koosseisus sätestatud raskendavad asjaolud laienevad üheaegselt mitmele erinevale dispositsioonile (vt nt

§ 184lg 21 või § 240 lg 3).

Eeltoodud põhjustel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et E. Vaigurandi õigeksmõistmisel

§ 414

lg 4 p 2 järgi on Ringkonnakohus kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust AKKS § 39 lg 2 p 1 tähenduses. 8. Lisaks märgib kriminaalkolleegium, et tsviilkäibes keelatud lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine moodustab iseseisva kuriteokoosseisu ega ole tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemise kvalifitseerivaks koosseisuks. Seejuures ei ole tähtsust asjaolul, et tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemise koosseis (

§ 414

lg 1) koos oma kvalifitseeriva koosseisuga (

§ 414

lg 3) paikneb Karistusseadustiku samas paragrahvis tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemise põhi- (

§ 414lg 2) ja kvalifitseeritud koosseisuga (§ 414 lg 4).

Seega on tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine ja tsiviilkäibes keelatud lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine eraldi kuriteod, mis üheaegse esinemise korral moodustavad kuritegude reaalkonkurentsi. Sellisel juhul tuleb karistuse mõistmisel juhinduda

§ 63lg-s 2 sätestatust.

Käsitletavas kriminaalasjas tuleb aga silmas pidada asjaolu, et juhul kui kriminaalasja uuel arutamisel tunnistatakse E. Vaigurand süüdi nii tsiviilkäibes keelatud kui ka lubatud lõhkematerjali ebaseaduslikus käitlemises, tuleb talle küll mõista kummagi teo eest eraldi üksikkaristus, kuid lähtudes AKKS § 32 lg-st 1 ei saa talle

§ 64

lg 1 alusel mõistetav liitkaristus ületada maakohtu poolt mõistetud kolmeaastast vangistust. II

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks juhtida tähelepanu veel mõningatele asjaoludele, mida tuleb kriminaalasja uuel arutamisel arvestada.
2. Lääne-Viru Maakohtu
3. märtsi
4. a otsusega tunnistati E. Vaigurand

§ 414

lg 4 p 2 järgi süüdi tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali - meliniidi - ebaseaduslikus käitlemises suures koguses. Süüdistuses ja kohtuotsuses märgiti, et meliniit on tsiviilkäibes keelatud lõhkeaine vastavalt Lõhkematerjaliseaduse §-le

2. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et
3. mail
4. a, s. o pärast maakohtu otsuse tegemist käesolevas asjas, jõustus uus Lõhkematerjaliseadus (RT I 2004, 25, 170). Erinevalt
5. jaanuaril
6. a jõustunud Lõhkematerjaliseadusest (RT I 1997, 86, 1461; 2004, 13, 86), millest lähtutakse E. Vaigurandi süüdistuses, ei tunne kehtiv seadus enam sellist mõistet nagu "tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjal".
7. aasta Lõhkematerjaliseaduse kohaselt loeti tsiviilkäibes keelatuks selline lõhkematerjal, mille kohta Tehnilise Järelevalve Inspektsioon ei olnud ühelegi isikule välja andnud alalist või ajutist kasutusluba (seaduse § 3 lg-d 1-2). Uus Lõhkematerjaliseadus ei näe enam ette lõhkematerjalile kasutusloa andmist. Lõhkematerjali võib lasta turule, kui see vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ja selle nõuetele vastavus on õigusaktides sätestatud korras tõendatud (§ 8). Seejuures tagab lõhkematerjali nõuetele vastavuse tõendamise selle tootja või viimase volitatud esindaja (§ 9) koos teavitatud asutusega (§ 10). Majandus- ja kommunikatsiooniministri
8. aprilli
9. a määruse nr 87 "Nõuded lõhkematerjalile ja lõhkematerjali vastavushindamise protseduurid" (RTL 2004, 45, 774; 73, 1201) § 1 kohaselt tuleb lõhkematerjalile esitatavate nõuete ja nende kontrollimise osas lähtuda EL Nõukogu
10. aprilli
11. aasta direktiivist 93/15/EMÜ "Tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjali turule laskmist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta" (EÜT L 121,
13. 1993, lk 20).
14. Arvestades

§ 5lg-s 2 sätestatut, tuleb kriminaalasja uuel arutamisel kindlaks teha, kas E.

Vaigurandi käideldud meliniit on Lõhkematerjaliseaduse § 8 tähenduses turule lastud või mitte. Juhul, kui käesoleval ajal on tegemist turule lastud lõhkematerjaliga, tuleb E. Vaigurandi käitumine kvalifitseerida küll lähtudes teo toimepanemise ajal kehtinud õigusest, kuid karistus tuleb mõista sanktsiooni järgi, mis vastab tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali käitlemise koosseisule (

§ 414lg 1 või lg 3).

13. E. Vaigurandi süüdistatakse meliniidi käitlemises suures koguses. Seda, millal on tegemist lõhkematerjali suure kogusega

§ 414lg 4 p 2 tähenduses, ei ole üheski õigustloovas aktis kindlaks määratud.

Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mis tuleb sisustada kohtupraktikas lähtudes konkreetse lõhkematerjali füüsikalistest omadustest ja üldisest ohtlikkusest. Kriminaalasja uuel arutamisel tuleb ringkonnakohtul anda omapoolne hinnang, kas E. Vaigurandi käideldud meliniit oli suures koguses või mitte.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMSRS § 2 lg-st 3 ja AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ning § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsuse E. Vaigurandi õigeksmõistmises

§ 414

lg 4 p 2 järgi, samuti talle

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas ning saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi