← Eesti

3-1-1-91-04

Obsah (5)§ 1411§ 160§ 166§ 72§ 53

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-91-04 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 9. november 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher Koht

§ 1411lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 3.

mai

  1. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-384-04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Laura Vaik, kassatsioonprotest Asja läbivaatamise kuupäev
  2. september 2004 Istungil osalenud isikud Ringkonnaprokurör Laura Vaik, S.T. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas Resolutsioon
  3. Jätta kassatsioonprotest läbi vaatamata ja lõpetada kassatsioonimenetlus.
  4. Kohtukulu - 1327 krooni ja 50 senti kaitsjatasu - võtta riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Tallinna Linnakohtu
  6. augusti
  7. a määrusega anti S.T. kohtu alla süüdistatuna

§ 1411lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes.

2.

§ 1411lg 3 p 1 järgi süüdistati S.T-d selles, et tema, olles alates 3.

aprillist 1995. a AS B juhatuse esimees, see tähendab "olles ametiisikuks

§ 160lg 1 mõistes, ajavahemikul 26.

05.1997 kuni 05.05.1999, kuritarvitades oma ametiseisundit, riisus AS Eesti Liikluskindlustuse Fond raha alljärgnevalt". Vastavalt AS Eesti Liikluskindlustuse Fond (edaspidi ELKF) ja AS B vahel sõlmitud koostöölepingule andis ELKF AS-le B täitmiseks oma nõudeõigused võlgnike vastu. AS B kohustus üks kord kuus hiljemalt järgmise kuu

  1. kuupäevaks maksma ELKF arveldusarvele nõuete täitmisest laekunud summad, millest oli maha arvatud teenustasu 10%. Samaaegselt pidi AS B esitama ELKF-le vastava aruande. Ajavahemikul
  2. maist kuni
  3. oktoobrini
  4. a moonutas S.T. ELKF-le esitatud aruannetes andmeid ELKF nõuete täitmisest AS-le B laekunud raha kohta, näidates laekunud summasid tegelikest väiksematena või jättes laekunud summad aruandluses üldse kajastamata. Samuti jättis S.T. vastavad summad ELKF-le edastamata. Sel viisil omastas S.T. kokku 171 796 krooni ja 70 senti. Ülalnimetatud aruannetes kajastatud summadest jättis S.T. ELKF-le üle kandmata 22 832 krooni ja 25 senti. Samuti jättis AS B ELKF-le tasumata L.T.-lt
  5. a laekunud summadest M.-M.O. võlgnevuse summas 17 005 krooni ja 15 senti.
  6. novembril
  7. a lõpetati AS B ja ELKF vaheline koostööleping, kuid raha võlgnikelt laekus jätkuvalt AS B arvelduskontole. Ajavahemikul
  8. novembrist
  9. a kuni
  10. augustini
  11. a laekus AS B arvelduskontole summa 77 127 krooni ja 70 senti, millest S.T. oleks pidanud ELKF-le edastama 66 649 krooni ja 65 senti, kuid ei teinud seda ja omastas nimetatud summa. Kokku riisus kohtualune ELKF raha summas 278 283 krooni ja 75 senti. 3.

§ 166

lg 1 järgi süüdistati S.T-d selles, et ta võltsis koostöölepingu alusel AS B nimel ELKF-le esitatud aruandeid igakuiste laekumiste kohta, kajastades ELKF võlgnike laekumisi AS B arvele tegelikust väiksemana või jättes need üldse kajastamata ning nimetatud summad ELKF-le edastamata. Sellise käitumisega põhjustas S.T. ELKF-le varalise kahju 171 196 krooni ja 70 senti. Süüdistuse tekstile lisatud tabeli kohaselt esitas S.T. ELKF-le viimase võltsitud aruande 30. oktoobril 1997. a. 4. Tallinna Linnakohtu 16. veebruari 2004. a otsusega mõisteti S.T.

§ 1411lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

ELKF tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. 5. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti prokurör L. Vaik, kes palus linnakohtu õigeksmõistva otsuse tühistada ja tunnistada S.T.

§ 1411lg 3 p 1 ja § 166 lg 1 järgi süüdi.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a otsusega jäeti linnakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustati kohtuotsuse kuupäeva. Ringkonnakohus asendas linnakohtu otsuse motiivid enda motiividega. Apellatsioonprotest jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus põhistas S.T. õigeksmõistmist sellega, et nii

§ 1411

lg 3 p-s 1 kui ka § 166 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisude puhul on tegemist tagajärjedeliktidega. Samas ei ole kriminaalasjas korrektselt tuvastatud ELKF-le tekitatud kahju suurus ning selle tuvastamine kohtus on kohtualusele esitatud süüdistuse äärmise puudulikkuse tõttu võimatu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

  1. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti ringkonnaprokurör L. Vaik, kes palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on teinud süüdistusele põhjendamatuid etteheiteid. Ringkonnakohtu põhjendatult välja toodud puudused ei takista aga süüdimõistva otsuse tegemist, kuna tegemist on menetlusnormi rikkumistega, mis on võimalik kõrvaldada esimese astme kohtu istungil.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil taotles kassaator oma protesti rahuldamist. S.T. kaitsja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonprotesti rahuldamata. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Süüdistuses käsitletaval perioodil kehtinud

§ 72

lg 3 kohaselt oli nii

§ 1411

lg 3 p-s 1 kui ka § 166 lg-s 1 sätestatud kuriteo puhul tegemist teise astme kuriteoga.

§ 53

lg 1 p 2 kohaselt ei võinud isikut võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisest oli möödunud viis aastat. Kohtupraktika kohaselt arvestati Kriminaalkoodeksi kehtivusajal kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega alates kuriteo toimepanemisest kuni süüdistatava kohtu alla andmise päevani (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-32-96;
  3. augusti
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-83-98;
  5. novembri
  6. a määrus asjas nr 3-1-1-114-02). Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et enne Karistusseadustiku jõustumist kuriteo toime pannud isiku suhtes on KarS § 81 lg 1 p 2 ja lg 5 kohaldamine võimalik üksnes juhul, kui see konkreetsel juhul osutub isiku jaoks leebemaks

§ 53

lg 1 p-s 2 sätestatud aegumisregulatsioonist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-114-02, p 6.3).
  3. Lugedes S.T-le esitatud süüdistuse teksti tervikuna, ilmneb, et süüdistuse teksti alguses tehtud viide
  4. maile 1999 ei puuduta mitte kuriteo toimepanemise aega, vaid S.T. volituste lõppemist AS B juhatuse esimehena. Seda asjaolu möönis Riigikohtu istungil ka prokurör. Süüdistuse teksti kohaselt laekus viimane ELKF võlgniku makse AS B arvele
  5. augustil
  6. a. Süüdistuse aluseks olnud AS B kontoväljavõtte (tl 87-97) järgi oli see kuupäev veelgi varasem -
  7. märts
  8. Igal juhul oli S.T. kohtu alla andmise ajaks
  9. augustil
  10. a viimasest süüdistuses kirjeldatud omastamisepisoodist möödunud rohkem kui viis aastat. Samuti oli S.T. kohtu alla andmise ajaks möödunud üle viie aasta viimasest väidetavast võltsimisepisoodist, mis süüdistuse teksti kohaselt leidis aset
  11. oktoobril
  12. a. Järelikult oli S.T-le esitatud süüdistuses kirjeldatud teod tema kohtu alla andmise ajaks aegunud.
  13. Nii Tallinna Linnakohus kui ka Ringkonnakohus on S.T. talle esitatud süüdistuses õigeks mõistnud. Kriminaalkolleegium leiab, et olukorras, kus aegunud süüdistuse osas on tehtud õigeksmõistev kohtuotsus, ei ole Riigikohtul võimalik kaaluda õigeksmõistmise põhjendatust, kuna kriminaalmenetluse jätkamine aegunud kuriteo osas on võimalik üksnes kohtualuse nõusolekul (KrMK § 5 lg 3). Samuti puudub Riigikohtul antud juhul seaduslik alus õigeksmõistva otsuse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses aegumisega, kuna see raskendaks AKKS § 63 p 3 mõtte vastaselt kohtualuse olukorda.
  14. Kujunenud menetluslikus olukorras on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul ainus võimalik lahendus jätta õigeksmõistva otsuse peale esitatud kassatsioonprotest läbi vaatamata ja lõpetada kassatsioonimenetlus. Sellise menetlusliku otsustuse tegemisel arvestab kriminaalkolleegium KrMK § 1 pst 4 tulenevat Riigikohtu kohustust lahendada küsimusi, mis ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates või on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg. Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.