KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-2-04 Otsuse kuupäev Tartu, 16. november 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi Tartu linna avaldus XXXX

§ 249

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kellele eestkostja määramist ja kelle hoolekandeasutusse paigutamist ilma tema nõusolekuta taotletakse, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. 6.

§ 259

kohaselt vaadatakse eestkostja määramise avaldus läbi avaldaja ja eestkosteasutuse osavõtul. Kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab, kutsutakse ta kohtuistungile. Seega peab kohus pärast isiku asja kaasamist välja selgitama, kas tema vaimne tervis võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta. Selleks peab kohus TsMS § 258 lg 1 alusel ekspertiisi määramisel esitama eksperdile ka küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Kahtluse korral peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada isiku istungile kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalse võimaliku astme. Võimaluse korral võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada koos eksperdiga isikuga kohtudes. Kohus ei tohi jätta isikut ära kuulamata, kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta arvamust avaldanud. Samasugusele seisukohale on Riigikohus asunud

1. novembri
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362). Käesolevas asjas ei ole kohus esitanud eksperdile küsimust X. XXXXXX võime kohta osaleda kohtuistungil. Asja materjalidest ei ole näha ka muid toiminguid, mida kohus oleks teinud, et leida sellele küsimusele vastust. Sellega rikkus kohus TsMS § 249 lõikeid 2 ja 3 ning §
3. Kolleegium leiab samuti, et kohtuotsusest peab nähtuma, miks kohus nõustub eksperdi arvamusega, mille kohaselt on põhjendatud isiku istungile kutsumata jätmine.
4. Kolleegium on seisukohal, et kui isiku vaimne seisund ei võimalda tal endal oma huvisid kaitsta ja ta ei ole endale ise esindajat määranud, siis tuleb TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule esindajaks advokaat. Kui isik on maksejõuetu, tuleb talle sama sätte kohaselt määrata esindajaks advokaat riigi arvel.
5. Kolleegium ei soostu kohtuvigade parandamise avalduse väitega, et SHKS § 19 on vastuolus põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega, sest kohtul puuduvad reeglid, mille alusel isiku sundkorras hooldekodusse paigutamise avaldust läbi vaadata.

§ 9

lg 2 kohaselt kohaldab kohus protsessisuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid. Kui selline seadusesäte puudub, lähtub kohus õiguse üldisest mõttest. Isiku õigusi ja vabadusi võib piirata üksnes siis, kui see võimalus on otse ette nähtud seaduses. Kolleegium leiab, et sotsiaalhoolekande seaduse § 19 alusel isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise taotluse lahendab kohus hagita menetluses. TsMS § 249 lg 2 kohaselt kaasab kohus hagita menetlusse kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Sama paragrahvi

1. lõike järgi on kohtul kohustus kontrollida, kas avaldus vastab seadusele ja on tõendatud ka siis, kui vastuväited avaldusele puuduvad. Samuti nõuab kohus vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel avaldaja kulul. Kolleegium leiab, et hagita menetluses on isiku õigused, kelle kohta on esitatud taotlus hoolekandeasutusse paigutamiseks, kaitstud kohtu aktiivse rolliga menetluses.
2. Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei saa seaduse kohaselt olla kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks. A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik