Obsah (4)

§ 185§ 175§ 186§ 361

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-104-04 Otsuse kuupäev 16. november 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi R. V.

§ 185

lg 2 alusel jäävad apellatsioonimenetluses menetluskulud juhul, kui kohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata, süüdimõistetu kanda. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et Harju Maakohus on R. V.-le karistust mõistes arvestanud kõigi KarS §-s 56 sätestatud asjaoludega ja on põhjendanud, miks ta ei pidanud võimalikuks R. V.-le rahalise karistuse mõistmist. Seejuures jääb R. V.-le mõistetud vangistuse pikkus märgatavalt alla kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 331 sanktsiooni keskmist määra. Ringkonnakohus on piisava põhjalikkusega vastanud apellatsiooni väidetele ja põhjendanud apellatsiooni rahuldamata jätmist. Kriminaalkolleegium leiab, et pelgalt apellatsiooni väidete taasesitamine kassatsioonis, näitamata seejuures, milles seisnes kassaatori arvates kriminaalõiguse ebaõige kohaldamine või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine ringkonnakohtu poolt, ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. II
2. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt esitas R. V. kaitsja K. Teder
3. mail
4. a koos apellatsiooniga Harju Maakohtu
5. mai
6. a otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule ka taotluse õigusabikulu väljamõistmiseks 20 ajapunkti ulatuses summas 1770 krooni (tl 110). Taotlus hõlmas kaitsja tööd toimiku materjalidega tutvumisel, väljakirjutuste ja koopiate tegemisel, kliendiga kohtumisel ja apellatsiooni koostamisel. Tallinna Ringkonnakohtu
7. juuni
8. a istungil esitas K. Teder täiendava taotluse õigusabikulu hüvitamiseks 6 ajapunkti ulatuses summas 531 krooni (tl 120). Viimatinimetatud taotlus hõlmas kaitsja tööd toimiku materjalidega tutvumisel, kohtuistungiks valmistumisel, kliendiga kohtumisel ja kohtuistungist osavõtul.
9. Tallinna Ringkonnakohtul tuli kohtuotsuse tegemisel
10. juunil
11. a juhinduda Kriminaalmenetluse koodeksi sätetest ka kohtukulude küsimuse lahendamisel. KrMK § 88 lg 4 nägi ette, et kaitsja osavõtul kriminaalasjast määratud korras, tuli kohtul teha üheaegselt kohtuotsusega määrus väljamaksmisele kuuluvate summade suuruse kohta. Kohtu selline otsustus oli vastavalt Eesti Advokatuuri üldkogu
12. aprilli
13. a otsuse "Riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad" § 6 lg-le 3 ja § 7 lg-le 1 aluseks, millest lähtudes advokatuuri juhatus maksis riigi õigusabi eest ettenähtud tasu advokaadibüroo pidajale välja. KrMK § 87 p 3 luges määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluva summa kohtukulude hulka ja KrMK § 89 lg 1 sätestas, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel nõuab kohus süüdimõistetult sisse kohtukulud, välja arvatud tõlkidele makstud või väljamaksmisele kuuluvad summad.
14. Seega tuli ringkonnakohtul KrMK § 88 lg 4 ja advokatuuri üldkogu viidatud otsuse § 6 lg 3 alusel määrata kindlaks kaitsjale riigieelarve vahenditest advokatuuri juhatuse poolt väljamaksmisele kuuluv summa, ning seejärel mõista sama summa R. V.-lt KrMK § 87 p 3 ja § 89 lg 1 alusel riigi kasuks välja. Ringkonnakohus seda aga ei teinud.
15. juuni
16. a kohtuotsuses apellatsioonimenetluse kulude küsimust ei käsitletud. Kriminaaltoimikus (tl 126) on vaid määrus, milles märgitakse, et advokaat taotleb töötasu väljamõistmist 6 ajapunkti ulatuses summas 531 krooni, ja millega mõistakse see summa R. V.-lt õigusabi eest riigituludesse. See määrus kannab küll kuupäeva
17. mai 200, kuid arvestades asja kriminaalmenetluse kulgu, on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul tegemist tehnilise veaga ja määruse tegelik kuupäev peab olema
18. juuni
19. a. Seega on Tallinna Ringkonnakohus mõistnud R. V.-lt riigi kasuks välja 531 krooni õigusabikulu, vaatamata sellele, et kaitsjale väljamaksmisele kuuluv summa on jäänud kindlaks määramata.
20. Lähtudes Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg-st 3 menetleb Riigikohus käesolevat kriminaalasja
21. juulil
22. a jõustunud Kriminaalmenetluse seadustiku (

) alusel, mille § 191 lg-st 3 tuleneb Riigikohtu pädevus teha kassatsiooni läbi vaadates uus kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsus isegi juhul, kui kulusid ei ole vaidlustatud.

1. Selle otsuse punktidest 7-9 nähtub, et kriminaalasjas on jäänud lahendamata advokaat K. Tederi
2. mai ja
3. juuni
4. a taotlused kaitsjale seoses apellatsiooni koostamisega ja apellatsioonimenetlusega väljamaksmisele kuuluvate summade kindlaksmääramiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja taotlustes esitatud ajapunktide arv võib adekvaatselt kajastada kaitsja poolt õigusabi osutamiseks, s.h toimikumaterjalidega tutvumiseks, väljakirjutuste ja koopiate tegemiseks, kliendiga kohtumiseks, apellatsiooni koostamiseks, kohtuistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulunud aega ja tööpanust. Seega on taotlused põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. 12.

§ 185

lg-st 2 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleneb, et juhul kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluses menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et määratud kaitsjale makstav tasu kui menetluskulu (

§ 175

lg 1 p 4) tekib sellisel juhul määratud kaitsja kaitsealusel, mitte aga riigil, kes üksnes tagab tasu väljamaksmise kaitsjale. Kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis R. V. kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu

1. mai
2. a süüdimõistva otsuse muutmata, tuleb vandeadvokaadi abi K. Tederile seoses apellatsiooni koostamisega ja apellatsioonimenetluses osalemisega riigieelarve vahendite arvelt väljamõistetud 2301 krooni

§ 185lg 2 alusel R.

V.-lt riigi kasuks välja mõista. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib seejuures, et kui ringkonnakohus oleks lahendanud kohtukulude küsimuse kohtuotsuse tegemisel Kriminaalmenetluse koodeksi kehtivusajal, tulnuks ka KrMK § 87 p-st 3 ja § 89 lg-st 1 lähtudes mõista kaitsjale riigieelarve vahendite arvelt makstav tasu 2301 krooni välja R. V.-lt. III

1. R. Visnapuu kaitsja esitas koos kassatsiooniga Riigikohtule taotluse kaitsjatasu väljamõistmiseks 16 ajapunkti ulatuses summas 1416 krooni. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud toimiku materjalidega tutvumiseks ja kaitsealusega kohtumiseks 8 ajapunkti ning teist sama palju kassatsiooni koostamiseks.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks kassatsioonimenetluses on põhjendatud osaliselt. Kohtukolleegium märgib, et K. Teder oli R. V. kaitsja alates menetlusest Harju Maakohtus. Materjalidega tutvumiseks kulunud aja eest on kaitsjale tasu välja mõistetud nii esimese astme kohtus kui ka apellatsioonimenetluses esitatud taotluste alusel. Ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse motiveeriv osa on lühike, konkreetne ja üheselt mõistetav, mistõttu sellega tutvumine ei saanud olla kaitsja jaoks kuigivõrd aeganõudev. Ka on käesoleval juhul tegemist vähemahuka üheepisoodilise kriminaalasjaga, kus vaidlus on piirdunud karistuse mõistmise küsimusega. Samuti arvestab kriminaalkolleegium asjaolu, et kassatsioon kattub valdavas osas sõna-sõnalt Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsiooniga. Eeltoodud põhjustel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et advokaat K. Tederi Riigikohtule esitatud taotlus kaitsjatasu väljamõistmiseks on põhjendatud 4 ajapunkti ulatuses, mistõttu riigieelarvest eraldatud vahendite arvel tuleb advokaadibüroole välja mõista 354 krooni.

§ 186lg 1 alusel kuulub see summa väljamõistmisele R.

V.-lt riigi kasuks. 15. Lähtudes

§ 361p-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 14.

juuni

1. a otsuse sisuliselt muutmata, kuid tühistades Tallinna Ringkonnakohtu
2. juuni
3. a määruse, teeb ise otsuse apellatsioonimenetluse menetluskulude hüvitamise osas. Hannes Kiris Lea Kivi Eerik Kergandberg