Obsah (5)

§ 9§ 12§ 34§ 7§ 19

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-3-1-59-04 16. november 2004 Eesistuja Tõnu Ant

§ 9

lg-le 1, mille kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemisest, on kaebaja seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Kohus leidis, et kui isikule on selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt ning tal on alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Asja materjalide hulgas on Pärnus Nikolai 27 asuva maa munitsipaalomandisse taotlemise toimik, millega kaebaja esindaja on kaebuse täienduse kohaselt tutvunud. Toimikus on ka Pärnu maavanema korraldus nr 660-m, Pärnu Linnavolikogu otsus nr 49, riigi vara munitsipaalomandisse andmise akt nr 18/617, kus vara üleandmise ühe alusena on viidatud ka EEN otsusele nr 1463v/1-

1. Nimetatud aktile ja otsusele viitab kaebaja esindaja
2. aprillil
3. Munitsipaliseerimise toimikule ja selles asuvatele aktidele on kaebaja viidanud ka
4. aprillil 2003 Pärnu Halduskohtule haldusasjas nr 332/2003 esitatud kaebuse täienduses. EEN otsusest nr 1463v/1-12 oli kaebaja teadlik hiljemalt
5. märtsil 2003, kui tema esindaja tegi vastavaid järelepärimisi Riigiarhiivile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Samas toimikus on ka kaebaja
6. aprilli
7. a avaldus Pärnu maavanemale korralduse nr 660-m tühistamiseks. Seega oli kaebaja hiljemalt aprillis 2003 teadlik nimetatud haldusaktidest, nende sisust ja mõjust tema õigustele. Halduskohus on
8. märtsi
9. a ja
10. märtsi
11. a määrustes selgitanud kaebajale tühistamiskaebuse esitamise tähtaega ja tähtaja ennistamise taotluse esitamise võimalust. Halduskohus leidis, et kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja kaebaja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitanud, tuleb menetlus otsuse nr 49, korralduse nr 660-m ja EEN otsuse nr 1463v/1-12 tühistamise taotluste osas kooskõlas

§ 12lg-ga 3 lõpetada.

3. A. Andrekson esitas Pärnu Halduskohtu määruse peale erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles pidas vääraks halduskohtu seisukohta, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Ta palus halduskohtu määruse tühistada. Erikaebust põhjendas ta järgmiselt.

§ 9

lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest. Vaidlustatud haldusakte ei ole Nikolai 27 omanikule Leonoore-Eliisabet Silverele ega tema lastele Linda ja Avo Andreksonile teatavaks tehtud. Kaebaja on pöördunud mitmete ametkondade poole, et saada haldusakti, mis andis aluse Nikolai 27 asuva hoone ja maa vormistamiseks Pärnu linna omandisse. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kaebaja, olles tutvunud enda algatatud haldusasja nr 3-32/2003 juurde esitatud maa munitsipaalomandisse andmise toimikuga

1. aasta oktoobris, esitas
2. oktoobril 2003 kaebuse täienduse, milles muuhulgas olid taotlused tühistada otsus nr 49 ja korraldus 660-m. Kohtuistungil
3. oktoobril 2003 pidas aga kohtunik otstarbekaks need nõuded vaadata läbi eraldi asjana. Seega oli kaebus esitatud algselt juba
4. oktoobril 2003, s.t tähtaegselt. Kohus on jätnud tähelepanuta ka asjaolu, et
5. märtsil 2003 pöördus kaebaja esindaja Võido Voor Pärnu Linnavolikogu poole, paludes koheselt peatada Nikolai 27 asuva asuva maa ja hoonete võõrandamine, moodustada asjaolude selgitamiseks komisjon, esitada Pärnu Maakohtule taotlus Nikolai 27 asuva maa linna omandina kinnistamise tühistamiseks ja esitada taotlus Nikolai 27 asuva hoone väljaarvamiseks linna omandist. Kohus ei ole kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimuse otsustamisel arvestanud ka seda, millal tekkis L. ja A. Andreksonil õigus esitada kaebus Nikolai 27 asuva hoone ja maa munitsipaalomandisse vormistamise otsuse vaidlustamiseks. Notar väljastas neile ühise seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse
6. oktoobril
7. Kaebus esitati
8. oktoobril 2003, seega tähtaja piires.
9. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis
10. juuli
11. a määruses, et halduskohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning erikaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. Kaebuse esitaja ema Leonoore Silvere esitas avalduse Nikolai 27 asuva hoone ja maa tagastamiseks
12. veebruaril
13. ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni
14. mai
15. a otsusega nr 4 (koos hilisemate muudatustega) jäeti taotlus hoone ja maa tagastamiseks rahuldamata, kuna seda ei esitatud tähtaegselt. Tallinna Ringkonnakohtu
16. juuni
17. a otsusega tühistati ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni nimetatud otsuse punkt 7 osaliselt, s.o osas, mis puudutas taotluse rahuldamata jätmist maa tagastamiseks. Seega otsustati Nikolai 27 asuva hoone tagastamise küsimus lõplikult ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni
18. mai
19. a otsusega ning nimetatud hoone osas kaebuse esitaja oma ema õigusjärglasena õigustatud subjektiks olla ei saa. Nikolai 27 asuva maa osas tunnistati kaebuse esitaja ema õigustatud subjektiks ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni
20. veebruari
21. a otsusega. Vastavalt
22. oktoobril 2003 koostatud ja välja antud notariaalse pärimisõiguse tunnistusele pärisid nimetatud nõudeõiguse kaebuse esitaja Avo Andrekson ja tema õde Linda Andrekson. EEN
23. septembri
24. a otsus nr 1463v/1-12 oli aluseks Nikolai 27 asuva muusikakooli hoone munitsipaliseerimiseks ja üleandmiseks Pärnu linnale. Pärnu Linnavolikogu
25. juuni
26. a otsusega nr 49 taotleti Nikolai 27 asuvate hoonete juurde määratud krundi munitsipaalomandisse andmist ning maavanema korraldusega nr 660-m taotlus rahuldati. Kuna avaldus Nikolai 27 asuva hoone tagastamiseks oli esitatud hilinemisega, ei saanud hoone munitsipaliseerimine enam puudutada kaebuse esitaja või tema ema huve ning EEN ega kohalik omavalitsus ei pidanud otsusest neile teatama. Maa munitsipaalomandisse andmise korra punkti 13 kohaselt ei pidanud kohalik omavalitsus menetlusse kaasama maa tagastamise õigustatud subjekte, kui maad taotletakse munitsipaalomandisse Maareformi seaduse § 28 lg 1 p 1 alusel. Käesoleval juhul taotleti munitsipaalomandisse kuuluvate hoonete juurde maad just sel alusel, s.o munitsipaalomandisse jäävate hoonete alust ja neid teenindavat maad. Seega ei olnud kaebuse esitaja ema maa munitsipaalomandisse andmise taotluse lahendamisel menetlusosaliseks ning talle ei tulnud teatavaks teha ka sellega seotud otsuseid. Seepärast ei oma kaebuse tähtaegsuse hindamisel tähtsust asjaolu, et haldusorganid ei ole vaidlustatud otsuseid kaebuse esitajale või tema emale üle andnud ega saatnud.

§ 9

lg 1 kohaldamisel tuleb lähtuda sellest, millal kaebuse esitaja sai teada vaidlustatud haldusaktidest. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on õigesti kindlaks teinud, et kaebuse esitaja tutvus oma esindaja kaudu vaidlustatud haldusaktidega hiljemalt aprillis

1. Eeltoodu nähtub erikaebuses viidatud pöördumisest Pärnu Linnavolikogu poole, samuti
2. aprilli
3. a avaldusest Pärnu maavanemale korralduse nr 660-m tühistamiseks punkti 1.3 osas. Maavanem on
4. aprillil 2003 kaebuse esitaja esindajale vastanud ja leidnud, et korraldus on kooskõlas seadusega. Volikogu otsus ja maavanema korraldus on võetud toimiku juurde. Asjaolu, et asja materjalide juurde ei ole nõutud EEN
5. septembri
6. a otsust, ei takistanud kohtul kindlaks tegemast nimetatud otsuse vaidlustamise tähtaega. Maa munitsipaliseerimise toimikus asuv riigi vara munitsipaalomandusse andmise akt nr 18/617 teeb vara üleandmise alusena viite EEN nimetatud otsusele, mistõttu oli nimetatud aktiga tutvudes võimalik hinnata EEN otsuse vaidlustamise vajadust. Riigiarhiivi vastuse kohaselt on EEN
7. septembri
8. a koosoleku protokollile kehtestatud juurdepääsupiirang ning seetõttu jäeti kaebuse esitaja esindaja taotlus otsuse väljastamiseks rahuldamata. Nimetatud otsuse oleks kohus pidanud välja nõudma juhul, kui eelmenetluses oleks selgunud, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Kuivõrd kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamiseks otsuse väljanõudmine vajalik ei olnud, pole kohus rikkunud

§ 12lg 2 punkti 2.

Ringkonnakohus leidis, et Pärnu Linnavolikogu poole pöördumine ei oma kaebuse tähtaegsuse seisukohalt tähtsust. Pöördujaks ei olnud kaebuse esitaja ning tegemist ei olnud vaidemenetlusega, millisel juhul hakkaks tähtaeg kulgema kaebuse rahuldamata jätmise otsuse teatavaks tegemisest (

§ 9lg 3).

Pealegi pidi kaebuse esitaja esindaja ka kohtuväliste õiguskaitse abinõude kasutamisel ette nägema, et kohtusse pöördumise võimalus langeb kohtusse pöördumise tähtaja möödumise tõttu ära. Ringkonnakohus leidis, et õige ei ole erikaebuse esitaja väide, et kaebus on kohtule esitatud juba

1. oktoobril
2. Haldusasjas nr 3-32/2003 nähtub
3. oktoobri
4. a istungiprotokollist, et kohus ei pidanud kaebuse täiendamist viie erineva taotlusega võimalikuks ning tagastas kaebuse täienduse, juhtides kaebaja esindaja tähelepanu sellele, et kaebus tuleb esitada eraldi haldusasjana. Kaebuse esitaja esitas kaebuse alles
5. veebruaril
6. Käesoleva asja lahendamisel ei ole tähtis kontrollida, kas kaebuse esitajal oli enne pärimisõiguse tunnistuse välja andmist õigus kaebust esitada, sest kaebust ei esitatud ka 30-päevase tähtaja jooksul pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest arvates. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tähtaja ennistamise taotluse esitamise vajalikkusest, jäi kaebuse esitaja seisukohale, et kaebus on tähtaegne ja taotlust ei esitanud. Ringkonnakohtus ei ole võimalik esitada uusi taotlusi (

§ 34

lg 3), seega ei saa ringkonnakohus enam anda kaebuse esitajale võimalust tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kuna kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, on halduskohus kaebuse tagastanud õigesti. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

1. A. Andrekson palub Riigikohtule esitatud erikaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määruse. Erikaebuses leitakse, et halduskohtule esitati kaebus tähtaegselt ja kohtul ei olnud alust nõuda taotlust tähtaja ennistamiseks. Erikaebuses väidetakse järgmist: 1) Pärnu Linnavolikogule
2. märtsil 2003 esitatud kaebus on käsitatav vaidena ja esindajal V. Vooril oli õigus esitada selline vaie. Vaides sisalduva taotluse rahuldamata jätmisel on õigus esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul; 2)

§ 7

lg-st 1 tulenevalt sai ta pöörduda halduskohtusse alles pärast pärimisõiguse tunnistuse väljaandmist

1. oktoobril
2. Esindaja esitas
3. oktoobril 2003 haldusasjas nr 3-32/2003 kaebuse täienduse, milles taotleti haldusaktide tühistamist. Kohus tagastas selle, viidates taotluse muutmise ebaotstarbekusele, kuid kaebuses sisalduvad nõuded olid esitatud tähtaegselt; 3) kohtud jätsid välja selgitamata, kas Nikolai 27 asuva hoone vormistamisel Pärnu linna omandisse oli olemas EEN
4. septembri
5. a otsus. See otsus jäi Riigiarhiivist väljastamata, sest otsust pole, mitte aga seetõttu, et on kehtestatud juurdepääsupiirang.
6. Pärnu Linnavolikogu kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et erikaebuse väited ei anna alust kohtute määruste tühistamiseks. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni
8. veebruari
9. a otsusega (p 1) tunnistati omandireformi objektiks Pärnus Nikolai 27 asuv maa (krundi suurus 1223 m2, tähtajatu põhirendiõigus maale) ja subjektiks (p 3) Leonore Andrekson. 8.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi.

§ 9

lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse.

1. Kohtud on leidnud, et kaebus esitati tähtaja rikkumisega ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. Erikaebuse esitaja leiab, et esitas kaebuse tähtaegselt. Seejuures viitab ta asjaolule, et haldusaktide tühistamiskaebust sai esitada alles pärast seda, kui notar oli pärimisõiguse tunnistuse
2. oktoobril 2003 väljastanud.
3. Omandireformi aluste seaduse § 161 lg 1 kohaselt on nõudeõigus päritav tsiviilseadustes sätestatud korras. Nõudeõiguse pärimisele kohaldatakse Eesti seaduste sätteid, sõltumata pärandi avanemise kohast. Kui vara tagastamise või kompenseerimise otsust ei ole tehtud, on nõudeõiguse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks õigustatud subjektiks tunnistamise otsus. Sellisel juhul tagastatakse või kompenseeritakse vara pärijale. Pärimisseaduse § 1401 lg 1 kohaselt väljastab notar pärija või annakusaaja nõudel pärimistunnistuse pärandi vastu võtnud pärijale või annakusaajale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt väljastab notar pärimistunnistuse, kui isiku pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud.
4. Käesoleva haldusasja juurde võetud haldusasja nr 3-32/2003 toimikus on lehekülgedel 85 ja 88 Pärnu notari
5. oktoobril 2003 koostatud ja välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. Selle tunnistuse kohaselt Leonoore-Eliisabet Silvere (ka Leonora Silvere), sündinud
6. veebruaril 1901, surnud
7. jaanuaril 1999, vara pärijateks seaduse järgi on võrdsetes mõttelistes osades tema lapsed Avo Andrekson ja Linda Andrekson. Pärandvara koosneb muuhulgas ka nõudeõigusest LeonooreEliisabet Silverele tagastatavatele maadele (asukohaga Pärnu linnas Nikolai 27, kinnistu nr 2152, pindalaga 1223 m2) vastavalt ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni otsusele nr 1, mis on välja antud
8. veebruaril
9. Ringkonnakohtu
10. juuli
11. a määruses on tuvastatud, et "Nikolai 27 maa osas tunnistati kaebaja ema õigustatud subjektiks ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 19.02.2003 otsusega. Vastavalt
12. oktoobril 2003 koostatud ja välja antud pärimisõiguse tunnistusele pärisid nimetatud nõudeõiguse kaebuse esitaja ja Linda Andrekson." Seega tekkis A. Andreksonil ja tema õel L. Andreksonil nõudeõigus Pärnus Nikolai 27 asuvale tagastatavale maale
13. oktoobril
14. Samal ajal tekkis neil ka

§ 7lg-s 1 sätestatud kaebeõigus.

12. Ringkonnakohus leidis, et kaebust halduskohtule ei esitatud

§ 9

lg-s 1 sätestatud 30päevase tähtaja jooksul, arvates pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest, vaid alles

1. veebruaril
2. Erikaebuse esitaja väidab, et kaebus esitati tähtaegselt
3. oktoobril 2003 (haldusasi nr 332/2003), kui ta kaebust täiendas. Käesoleva haldusasja juurde võetud haldusasja nr 3-32/2003 toimikus on A. Andreksoni
4. märtsil 2003 Pärnu Halduskohtule esitatud kaebus taotlusega tühistada Pärnu Linnavolikogu
5. veebruari
6. a otsuse nr 21 p 1.1, millega otsustati võõrandada Nikolai 27 asuv kinnistu. Pärnu Halduskohus jättis kaebuse neljal korral käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kõige olulisemaks puuduseks loeti seda, et kaebajal polnud pärimisõiguse tunnistust. Pärast pärimisõiguse tunnistuse esitamist
7. oktoobril 2003 võeti haldusasi menetlusse.
8. oktoobri
9. a kohtuistungi protokolli (tl 121) kohaselt esitas A. Andreksoni esindaja V. Voor kaebuse täienduse koos taotlusega viie haldusakti tühistamiseks, kuid protokollilise määrusega jättis kohus selle käiguta ja tagastas

§ 19lg 8 alusel, sest pidas nõude muutmist ebaotstarbekaks.

Kohus selgitas kaebajale võimalust esitada uue nõudega eraldi kaebus. A. Andreksoni esindaja esitaski

1. veebruaril 2004 Pärnu Halduskohtule kaebuse, mis sisaldab muuhulgas ka samu tühistamistaotlusi, mis olid haldusasjas nr 3-32/
3. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtutega selles, et A. Andrekson oli oma esindaja kaudu hiljemalt aprillis 2003 teadlik vaidlustatud haldusaktidest, kuid nõudeõigus ja kaebeõigus tekkis tal alles pärimisõiguse tunnistuse saamisel
4. oktoobril
5. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kohus eksitas kaebuse esitajat, pidades
6. oktoobri
7. a istungil kaebuse täiendust ebaotstarbekaks ja tagastades selle koos ettepanekuga esitada selles osas eraldi kaebus. Seetõttu on tähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused. Mõjuvaks põhjuseks on halduskohtu eksitav tegevus, mille tagajärjel A. Andreksoni esindaja esitas
8. veebruaril 2004 uue kaebuse.
9. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
10. juuli
11. a määrus ja Pärnu Halduskohtu
12. mai
13. a määrus tuleb tühistada, ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ning saata asi Pärnu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann