Obsah (14)

§ 227§ 95§ 363§ 30§ 27§ 330§ 353§ 229§ 171§ 333§ 362§ 60§ 61§ 85

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-122-04 Otsuse kuupäev Tartu, 16. november 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi Risto Roosaare hagi en

§ 227lg-t 1, § 229 lg-t 2, § 231, § 171 lg-t 1 ja § 319 lg-t 1.

Kohus ei ole oma otsust piisavalt põhjendanud ega vastanud apellatsioonkaebuse väidetele. Samuti rikkus ringkonnakohus

§ 95, sest ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt.

Hageja esitas ka kohtukulude nimekirja ja palus selle alusel välja mõista 32 120 krooni.

1. Vastuses kassatsioonkaebusele ei pidanud kostja M. Aasav kaebust õigeks ja vaidles sellele vastu. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada

§ 363p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Kolleegium saab teha uue otsuse ja esitatud hagi rahuldada.

1. Kohtud on tuvastanud, et kohtutäitur saatis
2. mail
3. a esmase täitekutse aadressil Tallinn, XXXXXXXX XX-XX. Seejärel kutsus täitur
4. juunil
5. a hageja enda juurde ka väljaande "Ametlikud Teadaanded" kaudu. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et eeltoodud viisil esmase täitekutse saatmine oli kooskõlas seadusega. TMS § 29 lg 1 kohaselt saadab kohtutäitur pärast täitemenetluse algatamist võlgnikule kutse ilmuda kohtutäituri vastuvõtule ja teatab võlgnikule täitedokumendi saamisest, võlgniku õigustest ja kohustustest ning teeb ettepaneku võlg tasuda. Kolleegium jääb oma
6. jaanuari
7. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03 (RT III 2003, 4, 42) ja
8. juuni
9. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-78-03 (RT III 2003, 22, 225) väljendatud arvamuse juurde, et TMS § 29 lg-s 1 ettenähtud kutse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada

§-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid ja

§ 30

. Seejuures juhib kolleegium

§-de 28-30 tõlgendamise osas tähelepanu Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. juuni
2. a määrusele asjas nr 3-2-1-75-04 (RT III 2004, 19, 219).
3. Kui võlgnik ei ilmu esmase täitekutse peale kohtutäituri juurde või kui tema viibimiskohta ei teata, kohaldatakse TMS § 291 lg-d 2-5, st kohtutäitur võib avaldada kutse väljaandes "Ametlikud Teadaanded". Kolleegium on arvamusel, et esmase täitekutse avaldamisele väljaandes "Ametlikud Teadaanded" põhjusel, et võlgniku viibimiskohta ei teata, tuleb vastavalt kohaldada

§-s 27 kohtukutse avaldamise kohta sätestatut. See kehtib kõigil juhtudel, kui võlgnikule ei ole saanud esmast täitekutset kätte anda muul

-s kohtukutse kätteandmiseks ettenähtud viisil. Seega on esmase täitekutse avaldamisega kätteandmise aluseks mh see, et registris ei ole andmeid võlgniku aadressi kohta või et võlgnik ei ela registris märgitud aadressil (

§ 27lg 1).

Selleks peab täiturile olema esitatud registritõend ning politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse tõend, et neile on võlgniku tegelik viibimiskoht teadmata (

§ 27lg 2).

Kolleegium juhib seejuures tähelepanu oma

1. novembri
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-5-02 (RT III 2002, 35, 384) ja
3. juuni
4. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-2-1-04 (RT III 2004, 16, 200) väljendatud seisukohtadele. Nimetatud lahenditest tulenevalt võib kutset ajalehekuulutuse kaudu kätte anda ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud ning et enne kuulutuse avaldamist peab kohtutäitur ise tegema mõistlikult võimalikke täiendavaid toiminguid, et leida andmeid võlgniku elukoha kohta. Alles siis, kui need toimingud ei anna tulemust, võib põhjendatuks lugeda menetlusdokumendi kätteantuks lugemise selle avaldamisega väljaandes "Ametlikud Teadaanded" vastavalt TMS § 291 lg-le
6. Täitetoimingust teatamise kord pärast esmase täitekutse edastamist on sätestatud TMS § 291 lgs 1, mille kohaselt teatatakse võlgnikule, sissenõudjale, asjatundjale ja teistele täitetoimingust osavõtvatele isikutele täitetoimingust ning nende kohustustest kirjaliku täitekutsega. Kohtutäitur võib täitekutse edastada ka faksiga või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst lisatakse täitetoimikusse. Enampakkumisest teavitamist TMS § 291 lg 1 alusel on kolleegium analüüsinud oma
7. mai
8. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-92-01 (RT III 2001, 17, 186) ja
9. jaanuari
10. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-03 (RT III 2003, 4, 42). Kolleegium jagab eeltoodud lahendites esitatud seisukohta, et enampakkumisest teavitamiseks piisab, kui võlgnikule on edastatud kirjalik täitekutse kohtutäiturile teadaoleval võlgniku viimase elu- või asukoha aadressil.
11. Käesoleval juhul ei ole esmast täitekutset edastatud hagejale TMS § 29 lg-s 1, § 291 lg-s 2 ja

§ 27lg-tes 1-3 sätestatut järgides.

Küll on hagejat vaidlustatavast täitetoimingust (enampakkumine) teavitatud iseenesest kooskõlas TMS §-s 291 sätestatuga. Samas ei ole kohtud tuvastanud, et hageja oli enampakkumisest tegelikult teadlik. Kolleegiumi arvates ei saa lugeda konkreetsest täitetoimingust iseenesest korrektset teavitamist piisavaks, kui võlgnikku ei ole täitemenetlusest tervikuna teavitatud. Hilisematest täitetoimingutest lihtsama teavitamise korra rakendamise eelduseks ongi nimelt see, et esmane täitekutse on edastatud kohtukutse kätteandmiseks kehtestatud korras ja võlgnik on juba menetlusest teadlik või peab sellest teadlik olema. TMS § 29 lgt 1 ja § 291 koostoimes tõlgendades asub kolleegium seisukohale, et ka hilisemate täitetoimingute kehtivuse formaalseks eelduseks piisab TMS § 291 järgimisest üksnes juhul, kui esmane täitekutse on seaduse kohaselt teatavaks tehtud või kui muul viisil on tuvastatud, et võlgnik oli sel ajal, kui talle edastati täitetoimingu kohta täitekutse TMS § 291 järgi, täitemenetlusest muul viisil teadlik. Kui seda ei ole tagatud, on oluliselt rikutud võlgniku õigust viibida täitetoimingu tegemise juures. Sellist rikkumist tuleb lugeda TMS § 647 kohaselt enampakkumise oluliste tingimuste rikkumiseks ning aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Kolleegiumi arvates kehtib eelnev ka täitetoimingust teatamisele TMS § 291 lg 2 järgi. Seega on üldjuhul hilisemast täitetoimingust teavitamine väljaandes "Ametlikud Teadaanded" vajalik ja piisav üksnes juhul, kui esmane täitekutse on võlgnikule edastatud väljaande "Ametlikud Teadaanded" vahendusel ja vahepeal ei ole õnnestunud võlgniku viibimiskohta välja selgitada ega tagada võlgniku informeerimist täitemenetlusest muul viisil. 14. Ringkonnakohus ei rikkunud

§ 95, § 227 lg-t 1, § 231 ega § 319 lg-t 1.

Ringkonnakohus ei pea

§ 330

lg-st 5 tulenevalt kordama esimese astme kohtu põhjendusi ega analüüsima nende aluseks olevaid tõendeid, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata.

§ 353lg 3 kohaselt puudub Riigikohtul õigus asjas ise tõendeid hinnata.

Samuti ei nõustu kolleegium kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus

§ 229lg-t 2, kui rajas kohtuotsuse muuhulgas kohtutäitur K.

Leppiku kirjale, mida vastustaja ei olnud esile toonud. Kõnealuse kirja on vastustaja esitanud Tallinna Linnakohtu otsuse nr 2/3/22-8541/00 täitmist kajastava täitetoimiku materjalide koosseisus. Kolleegiumile jääb arusaamatuks kassaatori väide

§ 171lg 1 rikkumisest.

15. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on kohtuotsuses tuvastanud asja lahendamiseks vajalikud asjaolud täitemenetlusest ja täitetoimingutest teatamise kohta, kuid andnud neile väära õigusliku hinnangu.

§ 333lg-s 1 nimetatud protsessiõiguse norme ei ole ringkonnakohus rikkunud.

Seetõttu leiab kolleegium, et saab

§ 362p 5 alusel ise hagi rahuldada ja enampakkumise kehtetuks tunnistada.

1. Kassatsioonkaebuse väide TMS § 647 vastuolust põhiseadusega ei ole asjassepuutuv. Selles vaidluses on otsustava tähendusega asjaolu, kas enampakkumise läbiviimisel rikuti selle olulisi tingimusi. Hagi lahendamiseks tuli kohtul hinnata, kas täitetoimingu (enampakkumine) läbiviimine oli kooskõlas TMS § 29 lg-ga 1, § 291 lg-ga 1 ja § 64 lg-ga
3. Kolleegium märgib täiendavalt, et nõustub kohtute seisukohaga, mille järgi ei välista vallasasjast korteri müümiseks korraldatud enampakkumise kehtetuks tunnistamist asjaolu, et hiljem on moodustatud korteriomand ja see on kinnistusraamatusse kantud. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisega kaotab täitemenetluses enampakkumisel asja omandaja tagasiulatuvalt omandamise õigusliku aluse. Kolleegium juhib seejuures tähelepanu ka asjaolule, et korteriomandi moodustamisel ei ole vallasasjast korteri enampakkumise akt kinnistusraamatus registriosa avamise aluseks. Seega ei välista ainuüksi enampakkumise kehtetuks tunnistamine või kehtetuks tunnistamata jätmine võimalust tugineda kinnistusraamatu kandele või selle võimalikule ebaõigsusele.
4. Kolleegium muudab vastavalt

§ 60lg-le 11 ka kohtukulude jaotust.

Kolleegiumi arvates tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista alama astme kohtutes tasutud riigilõiv 120 krooni. Hageja on kohtukulude nimekirja järgi kandnud menetluses õigusabikuluna Tallinna Linnakohtus 11 800 krooni, Tallinna Ringkonnakohtus 8 260 krooni ja Riigikohtus 11 800 krooni. Kolleegium ei saa arvestada hageja poolt kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulusid, kuna vastavalt

§ 61

lg-le 1 mõistetakse teiselt poolelt välja vaid tema esindaja osutatud õigusabi kulud. Käesoleval juhul on hageja esitanud kassatsioonkaebuse isiklikult. Lisaks võib

§ 85

lg 2 kohaselt esindaja Riigikohtus olla ja lepingulise esindajana kassatsioonkaebust esitada üksnes vandeadvokaat. Kassatsioonkaebuse kohaselt koostas selle aga K. Agu, kes ei ole vandeadvokaat ja temale tehtud kulutusi ei hüvitataks kassatsioonimenetluses ka sel põhjusel. Linnakohtus ja ringkonnakohtus kantud õigusabikuludest leiab kolleegium asja keerukust ja tähendust arvestades olevat põhjendatud ja vajalik välja mõista kostjatelt kokku 8 500 krooni. L. Laarmaa, H. Jõks, V. Kõve