Obsah (6)

§ 1481§ 1484§ 40§ 47§ 27§ 186

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-3-5-04 Otsuse kuupäev 22. november 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja P

§ 1481

lg 7, § 1484 ja § 186 järgi Vaidlustatud kohtulahend Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-99, Tartu Ringkonnakohtu
3. mai
4. a otsus kriminaalasjas nr 2-1-136-99 ja Tartu Linnakohtu
5. veebruari
6. a otsus kriminaalasjas nr 1-320-97 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.P. kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta avaldus kohtuvea parandamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
7. september 2004 Istungil osalenud isikud R.P. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss Resolutsioon
8. Taasavada kriminaalasja menetlus R.P. süüditunnistamises

§ 1481

lg 7 järgi selles, et tema AS M ainuomaniku ja tippjuhina: 1) turustades ajavahemikul

1. aprillist
2. maini
3. a diiselkütust ja masuuti, lisas, olemata käibemaksukohustuslane, arvetele käibemaksu 18%, kuid jättis selle riigieelarvesse tasumata ja tekitas sel viisil riigile kahju 350 320 krooni ja 70 senti; 2) turustades ajavahemikul
4. juunist
5. oktoobrini
6. a diiselkütust ja masuuti, jättis tahtlikult käibemaksu lisamata või lisatud käibemaksu riigieelarvesse tasumata, mistõttu jäi riigile laekumata käibemaks summas 1 246 297 krooni ja 72 senti.
7. Muus osas jätta kriminaalmenetlus taasavamata.
8. Tühistada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. septembri
10. a, Tartu Ringkonnakohtu
11. mai
12. a ja Tartu Linnakohtu
13. veebruari
14. a kohtuotsused R.P. süüditunnistamises resolutsiooni esimeses punktis nimetatud tegudes, samuti Tartu Linna Maksuameti tsiviilhagi rahuldamise osas.
15. Mõista R.P. tegudes, mille osas kriminaalmenetlus on taasavatud, õigeks.
16. Jätta Tartu Linna Maksuameti tsiviilhagi summas 1 596 618 (üks miljon viissada üheksakümmend kuus tuhat kuussada kaheksateist) krooni ja 42 senti läbi vaatamata.
17. R.P. kaitsja avaldus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
18. Tartu Linnakohtu
19. veebruari
20. a otsusega tunnistati R.P. süüdi ja teda karistati

§ 1481

lg 7 järgi vabadusekaotusega neljaks aastaks,

§ 1484

järgi vabadusekaotusega neljaks kuuks ja § 186 järgi vabadusekaotusega neljaks kuuks.

§ 40

alusel loeti kergemad karistused raskemaga kaetuks ja R.P-le mõisteti lõplikuks karistuseks vabadusekaotus neljaks aastaks. Vastavalt

§ 47

sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi kolmeaastase katseajaga.

§ 27

lg 1 alusel võeti R.P-lt kolmeks aastaks õigus töötada juhtivatel ametikohtadel, mis on seotud isikliku vastutusega raamatupidamise korraldamise eest. R.P-lt mõisteti Tartu Linna Maksuameti kasuks välja 1 596 618 krooni ja 42 senti tasumata käibemaksu nõudes. 2.

§ 1481lg 7 järgi tunnistati R.P.

süüdi selles, et tema AS M ainuomaniku ja tippjuhina: 1) turustades ajavahemikul

1. aprillist
2. maini
3. a (sh
4. aprillist
5. maini
6. a asutamisel oleva AS M nimel) diiselkütust ja masuuti, lisas, olemata käibemaksukohustuslane, arvetele käibemaksu 18%, kuid jättis selle riigieelarvesse tasumata ja tekitas sel viisil riigile kahju 350 320 krooni ja 70 senti; 2) jättis Maksukorralduse seaduse nõudeid eirates
7. maiks
8. a maksuametile esitamata avalduse käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohta; 3) turustades ajavahemikul
9. juunist
10. oktoobrini
11. a diiselkütust ja masuuti, jättis tahtlikult käibemaksu lisamata või lisatud käibemaksu riigieelarvesse tasumata, mistõttu jäi riigile laekumata käibemaks summas 1 246 297 krooni ja 72 senti; 4) jättis Tulumaksuseaduse § 7 nõudeid eirates asukohajärgsele maksuametile
12. maiks
13. a esitamata kuue kuu, üheksa kuu ja aasta tuludeklaratsioonid ning
14. a bilansi, mille tagajärjel jäi riigieelarvesse tulumaksuna laekumata 4 689 000 krooni; 5) jättis maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil Tartu Maksuametile teatamata AS M muutunud asukoha, mistõttu maksuametil ei olnud võimalik üle anda
15. oktoobri
16. a ettekirjutust 51 720 krooni käibemaksu ülekandmise kohta; 6) olles
17. oktoobril
18. a kätte saanud Tartu Maksuameti
19. oktoobri
20. a ettekirjutuse 5 230 541 krooni suuruse käibemaksuvõlgnevuse ja 642 597 krooni suuruse ettevõtte tulumaksu võlgnevuse üleandmise kohta maksuametile, jättis selle ettekirjutuse täitmata, rikkudes sel viisil Maksukorralduse seaduse § 23 lg-t
21. 3.

§ 1484järgi tunnistati R.P.

süüdi selles, et tema, olles alates

1. maist
2. a eksisteeriva AS M ainuomanik ja tippjuht ning kandes vastavalt Raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seaduse §-dele 3 ja 4 isiklikku vastutust kogu majandusüksuse raamatupidamise korraldamise ning dokumentatsiooni ja informatsiooni säilitamise eest, jättis nimetatud seaduse sätted täitmata ja raamatupidamise eest vastutava isiku määramata. R.P. korraldas AS M raamatupidamist ebarahuldavalt ning rikkus Raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seaduse §-s 6 ja Raamatupidamise põhimääruse p-des 5, 6 ,7 ja 16 sätestatud nõudeid. 4.

§ 186järgi tunnistati R.P.

süüdi selles, et tema ajavahemikul

1. aprillist
2. aprillini
3. a, vahendades eraisikuna Venemaa firma K kütust, võltsis korduvalt AS M dokumente ja kasutas neid kütuse turustamiseks.
4. Tartu Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse R.P. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, taotledes kohtualuse õigeksmõistmist.
5. Tartu Ringkonnakohtu
6. mai
7. a otsusega jäeti Tartu Linnakohtu
8. veebruari
9. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
10. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas vandeadvokaat S. Must kassatsioonkaebuse, milles palus R.P. kõigis talle süüksarvatud kuritegudes õigeks mõista.
11. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. septembri
13. a otsusega jäeti Tartu Ringkonnakohtu süüdimõistev otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
15. novembril
16. a esitas R.P. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi Konventsioon) artikli 34 alusel Eesti Vabariigi vastu kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule. Kaebaja väitis, et tema süüdimõistmisega
17. jaanuaril
18. a jõustunud kriminaalõigusnormi järgi enne nimetatud kuupäeva toime pandud tegude eest rikuti Konventsiooni artikli 7 lõiget 1, mis kaitseb kriminaalõiguse tagasiulatuva kohaldamise eest.
19. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis
20. veebruari
21. a otsuses, mis jõustus
22. mail
23. a, et R.P. süüditunnistamisel

§ 1481lg 7 järgi tegude eest, mis olid toime pandud enne 13.

jaanuari 1995, ja tema süüditunnistamisel

§ 1484järgi tegude eest, mis oli toime pandud enne 20.

juulit 1993, on rikutud Konventsiooni artikli 7 lõiget

1. Konventsiooni artikli 41 alusel mõistis Euroopa Inimõiguste Kohus Eesti Vabariigilt R.P. kasuks välja 3000 eurot mitterahalise kahju katteks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
3. mail
4. a esitas R.P. kaitsja vandeadvokaat S. Must Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks, milles palutakse tühistada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. septembri
6. a, Tartu Ringkonnakohtu
7. mai
8. a ja Tartu Linnakohtu
9. veebruari
10. a otsused ning mõista R.P. talle esitatud süüdistuses täies mahus õigeks. Tsiviilhagi palub kaitsja jätta rahuldamata. Kaitsja märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohtu
11. veebruari
12. a otsusega on tuvastatud, et Eesti kohtud kohaldasid R.P. süüditunnistamisel ebaõigesti kriminaalseadust, mistõttu on olemas AKKS § 777 lg-s 1 ette nähtud kohtuvigade parandamise alus. Samuti on avalduse esitaja seisukohal, et kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tuvastamine Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt on piisav alus kohtuvigade parandamise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
13. Riigikohtu üldkogu on
14. jaanuari
15. a otsuses asunud seisukohale, et Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud teistmis- ja kohtuvea parandamise aluste laiendav tõlgendamine ei võimalda pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust kriminaalasja uuesti läbi vaadata. Ühtlasi märkis üldkogu, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sisalduvate õiguste ja vabaduste tagamine parimal viisil eeldaks kohtumenetluse seaduse täiendamist, nii et sellest üheselt nähtuks, kas, millistel juhtudel ja kuidas toimuks kriminaalasja taasläbivaatamine pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust (vt Riigikohtu üldkogu
16. jaanuari
17. a otsus asjas nr 3-1-3-13-03 - RT III 2004, 4, 36 p-d 30-31). Kriminaalkolleegium tõdeb, et käesoleva ajani ei ole kohtumenetluse seadustesse selliseid täiendusi tehtud.
18. Samas leidis Riigikohtu üldkogu ülalviidatud otsuses, et tulenevalt Põhiseaduse §-st 15 võib menetluse taasavamine Eesti kohtus pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust osutuda vajalikuks, vaatamata asjaolule, et menetlusseadustik selleks otsest alust ei anna. Üldkogu märkis, et menetluse taasavamise üle otsustamisel tuleb teha kindlaks, kas menetluse taasavamine on Euroopa Inimõiguste Kohtu tuvastatud Konventsiooniga tagatud õiguse rikkumise või sellega põhjuslikus seoses oleva rikkumise heastamiseks vajalik ja kohane. Seejuures tuleb kaaluda, kas õiguse rikkumise tuvastamine iseenesest või õiglase hüvitise määramine inimõiguste kohtu poolt on isiku jaoks piisav. Menetluse taasavamine on põhjendatud üksnes õiguse jätkuva ja olulise rikkumise korral ning vaid siis, kui selle abil saab parandada isiku õiguslikku seisundit. Kohtumenetluse taasavamise vajadus peab kaaluma üles õigusrahu ja teiste isikute õiguste võimaliku riive asja uuel läbivaatamisel. Samuti on jõustunud kohtulahendi revideerimise eelduseks asjaolu, et puuduvad muud tõhusad võimalused rikkumise heastamiseks. (Vt RT III 2004, 4, 36 p 32.)
19. Tulenevalt AKKS §-st 62 on üldkogu otsus seaduse kohaldamisel Riigikohtu kolleegiumidele kohustuslik. Seetõttu lähtub kriminaalkolleegium eelmises punktis viidatud põhimõtetest ka käesoleva kriminaalasja lahendamisel. II
20. R.P. kaitsja taotleb kriminaalasja uut läbivaatamist täies ulatuses, vaidlustatud kohtuotsuste tühistamist ja R.P. õigeksmõistmist kogu süüdistuses. Tsiviilhagi palub kaitsja jätta rahuldamata.
21. Otsuses P versus Eesti asus Euroopa Inimõiguste Kohus seisukohale, et R.P. süüditunnistamine
22. jaanuaril
23. a jõustunud

§ 1481lg 7 redaktsiooni järgi ja 20.

juulil 1993. a jõustunud

§ 1484

järgi enne nende karistusnormide kehtima hakkamist toime pandud tegude eest oli vastuolus Konventsiooni artikli 7 lõikega

2. Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusest tulenevalt seisnes R.P. konventsioonijärgsete õiguste rikkumine esiteks tema

§ 1481

lg 7 järgi süüditunnistamises selles, et ta AS M ainuomaniku ja tippjuhina: 1) turustades ajavahemikul

1. aprillist
2. maini
3. a diiselkütust ja masuuti, lisas, olemata käibemaksukohustuslane, arvetele käibemaksu 18%, kuid jättis selle riigieelarvesse tasumata ja tekitas sel viisil riigile kahju 350 320 krooni ja 70 senti; 2) jättis Maksukorralduse seaduse nõudeid eirates
4. maiks
5. a maksuametile esitamata avalduse käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohta; 3) turustades ajavahemikul
6. juunist
7. oktoobrini
8. a diiselkütust ja masuuti, jättis tahtlikult käibemaksu lisamata või lisatud käibemaksu riigieelarvesse tasumata, mistõttu jäi riigile laekumata käibemaks summas 1 246 297 krooni ja 72 senti; 4) jättis Tulumaksuseaduse § 7 nõudeid eirates asukohajärgsele maksuametile
9. maiks
10. a esitamata kuue kuu, üheksa kuu ja aasta tuludeklaratsioonid ning
11. a bilansi, mille tagajärjel jäi riigieelarvesse tulumaksuna laekumata 4 689 000 krooni; 5) jättis maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil Tartu Maksuametile teatamata AS M muutunud asukoha, mistõttu maksuametil ei olnud võimalik R.P-le kui firma juhile üle anda
12. oktoobri
13. a ettekirjutust 51 720 krooni käibemaksu ülekandmise kohta. Teiseks seisnes Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse kohaselt R.P. konventsioonijärgsete õiguste rikkumine selles, et tema

§ 1484

järgi süüditunnistamine AS M raamatupidamise ebarahuldavas korraldamises hõlmas ka perioodi

1. maist
2. juulini
3. a.
4. Euroopa Inimõiguste Kohus ei tuvastanud R.P. õiguste rikkumist tema süüditunnistamisel

§ 186järgi.

Samuti ei puuduta Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus R.P.

§ 1481lg 7 järgi süüditunnistamist selles, et ta jättis täitmata Tartu Maksuameti 26.

oktoobri 1995. a ettekirjutuse, ning süüditunnistamist

§ 1484

järgi AS M raamatupidamise ebarahuldavas korraldamises perioodil, mis järgnes

1. juulile
2. a. Järelikult puudub kriminaalkolleegiumil alus käesolevas punktis nimetatud osades kriminaalmenetluse taasavamiseks.
3. Järgnevalt kaalub kriminaalkolleegium, kas Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse P versus Eesti tõttu on põhjendatud R.P. suhtes toimunud kriminaalmenetluse taasavamine

§ 1481lg 7 järgi enne 13.

jaanuari 1995 ja

§ 1484järgi enne 20.

juulit 1993 toime pandud tegudes süüditunnistamise osas (vt käesoleva otsuse punkti 17). Et sellele küsimusele vastata, tuleb esmalt selgitada, kas Euroopa Inimõiguste Kohtu tuvastatud R.P. Konventsioonist tulenevate õiguste rikkumine või selle rikkumisega põhjuslikus seoses olev rikkumine on jätkuv ja oluline ning kas kriminaalmenetluse taasavamise teel on võimalik rikkumine kõrvaldada. Samuti tuleb selgitada, kas pole muid abinõusid võimaliku rikkumise heastamiseks.

1. Lähtudes Riigikohtu üldkogu
2. jaanuari
3. a otsusest asjas nr 3-1-3-13-03 (vt viidatud otsuse punkti 37), märgib kriminaalkolleegium, et R.P. kriminaalkorras süüditunnistamine tegude eest, mis teo toimepanemise ajal ei olnud kuriteona karistatavad, ei anna iseenesest alust väita, et praegusel ajal oleks tegemist R.P. õiguste jätkuva ja olulise rikkumisega. Seda põhjusel, et õiguste jätkuv ja oluline rikkumine eeldab isiku jaoks käegakatsutavate negatiivsete tagajärgede püsimist. Lisaks märgib kriminaalkolleegium, et Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis Eesti Vabariigilt R.P. kasuks välja ebaõige süüditunnistamisega tekitatud mittevaralise kahju katteks 3000 eurot (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse P versus Eesti punkti 49).
4. Järgnevalt kontrollib kriminaalkolleegium, kas Euroopa Inimõiguste Kohtu tuvastatud R.P. õiguste rikkumine võib praegusel ajal jätkuvalt ja oluliselt riivata R.P. õigusi talle mõistetud karistuse kaudu. R.P-le mõisteti kõigi talle süüksarvatud kuritegude eest

§ 40alusel liitkaristus neli aastat vabadusekaotust.

Sama pikk oli ka R.P-le

§ 1481

lg 7 järgi mõistetud vangistus, millega liitkaristuse moodustamisel loeti kaetuks R.P-le

§ 1484ja § 186 järgi mõistetud karistused.

Mõistetud liitkaristus jäeti

§ 47

alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga kohaldamata.

§ 27

lg 1 alusel võeti R.P-lt kolmeks aastaks õigus töötada juhtivatel ametikohtadel, mis on seotud isikliku vastutusega raamatupidamise korraldamise eest. R.P. süüditunnistamise kohta

§ 1481lg 7 järgi märkis Euroopa Inimõiguste Kohus, et käitumine, milles R.P.

selle paragrahvi järgi süüdi tunnistati, leidis suuremas osas aset enne

1. jaanuari 1995 ning et R.P-le karistuse mõistmisel võeti arvesse tema käitumist nii enne kui ka pärast eelnimetatud kuupäeva. Sellistel asjaoludel ei saanud siseriiklike kohtute lähenemine jätta mõjutamata karistuse raskust. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et praegu ei kanna R.P. talle mõistetud karistust, möödunud on ka kohtu määratud kolmeaastane katseaeg, samuti lisakaristuse kandmise aeg. Seetõttu ei ole kolleegiumi arvates enam võimalik mõista R.P-le senisest kergemat karistust. Kuid nähtuvalt kriminaalasja materjalidest ei ole karistusregistrist veel kustutatud Tartu Linnakohtu
2. veebruari
3. a, Tartu Ringkonnakohtu
4. mai
5. a ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. septembri
7. a otsuste alusel registrisse kantud R.P. karistusandmed.
8. Kriminaalkolleegiumi hinnangul kitsendab karistusandmete sisaldumine karistusregistris oluliselt isiku õigusi. Nii näiteks on, lähtudes Karistusregistri seaduse §-st 31, tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistatust omavatel isikutel piiratud Põhiseaduse § 29 lg-s 1 sätestatud õigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta (vt nt Avaliku teenistuse seaduse § 16 p 1, Pankrotiseaduse § 57 lg 2 p 1, Hasartmänguseaduse § 13 lg 2 p 3). Samuti lähtutakse isiku karistusandmetest isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel.
9. R.P-le mõisteti kõikide kuritegude eest kokku liitkaristuseks tähtajaline vangistus, millest ta

§ 47alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga vabastati.

Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 5 kohaselt kustutatakse sellisel juhul karistusandmed registrist siis, kui määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Seega ei sõltu R.P. karistusandmete registrist kustutamise tähtpäev mitte talle mõistetud karistuse liigist ja määrast, vaid määratud katseaja pikkusest. Kriminaalkolleegium märgib, et isiku karistuse kandmisest tingimisi vabastamisel tuli olulisel määral arvestada süüdlase isikut. Seega ka juhul, kui R.P. oleks tunnistatud süüdi üksnes nendes kuritegudes, milles süüdimõistmine oli kooskõlas Konventsiooni art 7 lg-ga 1, oleks võidud talle

§ 47lg 2 alusel määrata katseaeg kestusega kolm aastat.

Sel põhjusel ei ole võimalik väita, et käesolevast kriminaalasjast tulenevate R.P. karistusandmete sisaldumine karistusregistris on põhjuslikus seoses R.P. konventsioonijärgsete õiguste rikkumisega. Järelikult ei anna see asjaolu ka alust kriminaalmenetluse taasavamiseks. 24. Kriminaalkolleegium märgib, et R.P. süüditunnistamise tõttu

§ 1481

lg 7 järgi mõisteti temalt Tartu Linna Maksuameti kasuks välja ka kuriteoga tekitatud kahju 1 596 618 krooni ja 42 senti. Kohtuotsuse kohaselt tekitas R.P. nimetatud kahju sellega, et tema AS M ainuomaniku ja tippjuhina: 1) turustades ajavahemikul

1. aprillist
2. maini
3. a diiselkütust ja masuuti, lisas, olemata käibemaksukohustuslane, arvetele käibemaksu 18%, kuid jättis selle riigieelarvesse tasumata ja tekitas sel viisil riigile kahju 350 320 krooni ja 70 senti; 2) turustades ajavahemikul
4. juunist
5. oktoobrini
6. a diiselkütust ja masuuti, jättis tahtlikult käibemaksu lisamata või lisatud käibemaksu riigieelarvesse tasumata, mistõttu jäi riigile laekumata käibemaks summas 1 246 297 krooni ja 72 senti.
7. Tulenevalt Kriminaalmenetluse koodeksi (KrMK) §-st 269 oli kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi võimalik rahuldada üksnes tingimusel, et isik tunnistatakse nende tegude eest, millega kahju tekitati, kriminaalkorras süüdi. Õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisel kuriteokoosseisu puudumise tõttu pidi kohus jätma tsiviilhagi läbi vaatamata.
8. Euroopa Inimõiguste Kohus asus seisukohale, et lähtudes Konventsiooni artikli 7 lõikest 1, ei oleks tohtinud R.P.

§ 1481lg 7 järgi süüdi tunnistada enne 13.

jaanuari 1995. a toime pandud tegudes. Seega tuleks kriminaalmenetluse taasavamise korral R.P. käesoleva otsuse punktis 24 nimetatud tegudes

§ 1481lg 7 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. Kr

MK § 269 lg 3 kohaselt kaasneks sellise õigeksmõistmisega Tartu Linna Maksuameti tsiviilhagi summas 1 596 618 krooni ja 42 senti läbi vaatamata jätmine. Kuna R.P. teod, mis olid nimetatud summa väljamõistmise aluseks, leidsid kõik aset enne 13. jaanuari 1995 ja on kvalifitseeritud üksnes

§ 1481

lg 7 järgi, tuleks kriminaalmenetluses rahuldatud tsiviilhagi jätta täies ulatuses läbi vaatamata.

1. Praegusel ajal on jõus siseriiklik kohtuotsus, mille alusel võidakse R.P-lt sisse nõuda 1 596 618 krooni ja 42 senti, ehkki kriminaalmenetluse taasavamisel tuleks Tartu Linna Maksuameti tsiviilhagi selles nõudes jätta läbi vaatamata. Kõnealuse kohtuotsusega on R.P-le pandud varaline kohustus tegude tõttu, milles ta tulnuks õigeks mõista. Järelikult ei oleks KrMK § 269 lg 3 kohaselt olnud kriminaalmenetluses võimalik rahuldada ka sellistel tegudel põhinevat tsiviilhagi. Seega ei ole kõnealusel juhul kohast menetlust järgides tuvastatud, kas ja millisel alusel on R.P-lt võimalik nõuda kahju hüvitamist AS M täitmata jäetud maksukohustuse eest. Kirjeldatud olukorras jätkub kriminaalkolleegiumi arvates R.P. omandiõiguse (Põhiseaduse § 32) rikkumine. Nimetatud omandiõiguse rikkumine on põhjuslikus seoses Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega tuvastatud R.P. Konventsioonist tulenevate õiguste rikkumisega. Arvestades rikkumise laadi ja summa suurust, on vaadeldav omandiõiguse rikkumine ka piisavalt oluline kõnealuses asjas kriminaalmenetluse osaliseks taasavamiseks. Samuti puuduvad kriminaalmenetluse taasavamise kõrval muud tõhusad võimalused R.P. omandiõiguse rikkumise heastamiseks.
2. Kriminaalmenetluse taasavamisel ja Tartu Linna Maksuameti tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisel on põhimõtteliselt võimalik kohast menetlust järgides selgitada, kas ja millises ulatuses saab R.P. vastutada tema poolt
3. aastal toime pandud tegude tõttu AS M maksukohustuse täitmata jätmise eest.
4. Tartu Linna Maksuameti tsiviilhagi rahuldamisest tulenev R.P. omandiõiguse rikkumine on põhjuslikus seoses üksnes R.P. konventsioonivastase süüditunnistamisega käesoleva otsuse punktis 24 nimetatud tegudes. Kriminaalkolleegium leiab, et R.P. süüditunnistamisega

§ 1481lg 7 järgi nendes enne 13.

jaanuari 1995. a toime pandud tegudes, mis ei olnud tsiviilhagi aluseks, samuti süüditunnistamisega

§ 1484järgi enne 20.

juulit 1993 toime pandud tegudes, ei kaasne käesoleval ajal sellist R.P. õiguste jätkuvat ja olulist rikkumist, mis õigustaks kriminaalmenetluse taasavamist.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMSRS § 2 lg-st 3, KrMK § 1 p-st 4 ning Riigikohtu üldkogu
2. jaanuari
3. a otsusest asjas nr 3-1-3-13-03, taasavab Riigikohtu kriminaalkolleegium menetluse käesolevas kriminaalasjas R.P. süüditunnistamises

§ 1481

lg 7 järgi selles, et tema AS M ainuomaniku ja tippjuhina: 1) turustades ajavahemikul

1. aprillist
2. maini
3. a diiselkütust ja masuuti, lisas, olemata käibemaksukohustuslane, arvetele käibemaksu 18%, kuid jättis selle riigieelarvesse tasumata ja tekitas sel viisil riigile kahju 350 320 krooni ja 70 senti; 2) turustades ajavahemikul
4. juunist
5. oktoobrini
6. a diiselkütust ja masuuti, jättis tahtlikult käibemaksu lisamata või lisatud käibemaksu riigieelarvesse tasumata, mistõttu jäi riigile laekumata käibemaks summas 1 246 297 krooni ja 72 senti. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. septembri
8. a otsus, Tartu Ringkonnakohtu
9. mai
10. a otsus ja Tartu Linnakohtu
11. veebruari
12. a otsus tuleb selles osas tühistada. Samuti tuleb eelnimetatud kohtuotsused tühistada Tartu Linna Maksuameti tsiviilhagi rahuldamise osas. Riigikohtu kriminaalkolleegium mõistab R.P. tegudes, mille osas kriminaalmenetlus on taasavatud,

§ 1481lg 7 järgi õigeks.

R.P-lt on Tartu Linna Maksuameti kasuks välja mõistetud 1 596 618 krooni ja 42 senti. R.P. osalise õigeksmõistmise tõttu jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Linna Maksuameti tsiviilhagi summas 1 596 618 krooni ja 42 senti läbi vaatamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Peeter Vaher