KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON 3-3-1-76-04 22. november 2004 Eesistuja Tõnu Ant

§ 121

lõike 2 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui seda tegemata oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või see osutuks võimatuks. Riigikohtu

1. detsembri
2. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 leidis kohus, et "haldusakti peatamist ei välista see, et pöördumatute tagajärgede saabumine pole peatamise otsustamise hetkel kindel. [--] Kohus peab haldusakti peatamise otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga." Kohtuotsuse täitmine võib olla võimatu kas faktiliselt või juriidiliselt, kui õigusnormid keelavad kolmandate isikute kaitseks haldusakti tagasitäitmise. Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on Riigikohus pidanud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada (Riigikohtu
3. detsembri
4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja
5. aprilli
6. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-13-04). Apellatsioonkaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluses ja erikaebuses põhjendab OÜ Kirderand esialgse õiguskaitse taotlust järgmiselt: "kuna kohtuotsuse täitmine oleks raskendatud või osutub see võimatuks taotleme peatada Narva-Jõesuu Linnavolikogu 24.03.2004 otsuse kehtivus ja täitmine, keelates Narva-Jõesuu Linnavalitsuses teostada seoses rajatise arvelevõtmine linnavarana." Rajatiste peremehetuks tunnistamisel lähevad rajatised Narva-Jõesuu linna omandisse (Vabariigi Valitsuse
7. augusti
8. a. määrusega nr 211 kinnitatud "Peremehetu ehitise hõivamise korra" punkt 14), kes võib need rajatised võõrandada kolmandale isikule. Asjaõigusseaduse § 65 lõike 3 alusel ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas eelistatakse heauskset omandajat algsele omanikule (Riigikohtu
9. märtsi
10. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-19-04). Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas leitakse, et haldusakti tühistamist ei saa nõuda selle maa osas, mille väljanõudmine kolmandalt isikult ei ole enam võimalik (Riigikohtu
11. oktoobri
12. a kohtuotsus haldusasjas nr 33-1-41-02). Seega on olemas õiguslik oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral võib võivad isiku õigused saada põhjendamatult kahjustatud. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusest nähtub oht, et kohtuotsust ei ole hiljem võimalik täita. Riigikohtu
13. detsembri
14. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 on kohus leidnud, et kohus ei pea ohuga arvestama siis, kui ta on veendunud, et risk on äärmiselt väike või puudub üldse. Selle haldusasja materjalidest ei nähtu, et risk puuduks või oleks väike.
15. Riigikohtu
16. juuni
17. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-17-04 leidis kohus, et "esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele. Esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Samas kohaldatakse esialgset õiguskaitset sageli olukorras, kus faktilised asjaolud ei pruugi olla lõpuni selged." Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub kindlasti alus, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Jõhvi Halduskohtu
18. juuni
19. a otsusega haldusasjas nr 3-94/2004 otsustati jätta OÜ Kirderand kaebus täies ulatuses rahuldamata. Sellest ei saa järeldada, et apellatsioonkaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Tartu Ringkonnakohus ei ole oma määruses nimetanud asjaolusid, mis annaksid alust pidada OÜ Kirderand apellatsioonkaebust perspektiivituks. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et haldusasja toimiku materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et apellatsioonkaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Seega ei saa esialgset õiguskaitset jätta kohaldamata kaebuse perspektiivituse tõttu.
20. Riigikohtu
21. novembri
22. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-01 leidis kohus, et "

§dest 121 ja 122 ei tulene kohtu kohustus selgitada omal algatusel välja asjaolusid, mis on aluseks vaidlustatud haldusakti täitmise peatamisel." Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel on oluline kiire otsustamine. Halduskohus ei pea esialgse õiguskaitse kohaldamisel koguma tõendeid omal algatusel (

§ 16

lõige 2), kui see kahjustaks esialgse õiguskaitse kohaldamise kiiret otsustamist. Halduskohus otsustab esialgse õiguskaitse kohaldamise olemasolevate tõendite põhjal (

§ 122lõige 2).

Uurimisprintsiipi tuleb täiel määral järgida siis, kui halduskohus

§ 122

lõike 3 alusel omal algatusel või protsessiosalise taotlusel esialgse õiguskaitse kohaldamise määrust muudab või tühistab. Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-04 leidis kohus, et ringkonnakohus võib uurimispõhimõtte raames kontrollida halduskohtu lahendit ka nende põhjenduste ulatuses, mida pooled ei ole välja toonud. Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-02 leidis kohus, et "halduskohtumenetluses kehtib ka apellatsiooniastmes uurimisprintsiip, mistõttu kohus ei ole seotud protsessiosaliste väidetega. Uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja avalikku huvi sõltumata protsessiosaliste õiguslikest teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel." Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et halduskohus peab ka esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel lähtuma uurimisprintsiibist. Vajadus kiireks otsustamiseks üksnes piirab uurimisprintsiibi rakendamise ulatust. Halduskohus peab esialgse õiguskaitse kohaldamisel esitatud taotlust tõlgendama ega ole seotud taotluse ning selle põhjenduste sõnastusega. Halduskohus saab arvestada neid õiguslikke asjaolusid ja põhjendusi, mis on talle teada, ka siis, kui protsessiosaline ei ole neid oma taotluses välja toonud.
5. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et rajatiste kolmandale heausksele omandajale võõrandamise võimalusest tulenev oht on selline asjaolu, mis pidi olema halduskohtule arusaadav ka siis, kui OÜ Kirderand seda sõnaselgelt oma taotluses ei nimetanud. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et OÜ Kirderand taotluse põhjendusest tuleneb, et OÜ Kirderand peab muude argumentide hulgas silmas rajatiste linna poolt omandamise õiguslikke tagajärgesid. Ainuüksi see asjaolu annab alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
6. Riigikohtu halduskolleegium asus eelnevalt seisukohale, et esialgset õiguskaitset kohaldamata on oht, et Narva-Jõesuu linn võõrandab Suur-Lootsi tn 1 rajatised heausksele omandajale, kellelt ei ole haldusakti tagasitäitmise korras võimalik rajatisi välja nõuda. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks oht, et kohtuotsust ei ole võimalik ilma neid tehinguid keelamata täita. OÜ Kirderand apellatsioonkaebusest nähtub, et vaidlusalused rajatised paiknevad OÜ Kirderand käitise teenindamiseks vajalikul maal ning moodustavad koos käitisega ühtse terviku. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et rajatiste võõrandamise kõrval raskendab kohtuotsuse täitmist pikaajaline kasutusse andmine vms kohustustehingu sõlmimine kolmanda isikuga. Kohtuotsuse täitmise võib muuta võimatuks ka rajatiste ümberehitamine või lammutamine vms tegevus. OÜ Kirderand leiab apellatsioonkaebuses, et vaidlusalused rajatised on ühendatud tema ettevõttega ühise majandusliku eesmärgi kaudu ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Vaidlusalused rajatised võimaldavad kasutada OÜ Kirderand vara igapäevases majandustegevuses. Seega võib nende rajatiste omandamine Narva-Jõesuu linna poolt muuta võimatuks OÜ Kirderand käitise kasutamise uus osas ja takistada sellega tema majandustegevust. Haldusakti tagajärgede kõrvaldamine ei pruugi pärast kohtuotsuse jõustumist olla enam mõistlik, kui see tähendaks majandustegevuse peatumise tõttu pankrotistunud äriühingu saneerimist. Kuna vaidlusalused rajatised (kaid ja platsid) on väidetavalt vajalikud OÜ Kirderand majandustegevuse jätkamiseks, siis on ka pankrotistumise oht aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Riigikohtu halduskolleegium leidis samuti, et haldusasjas kogutud materjalidest ei ole ilmselge, et kaebus oleks perspektiivitu. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud.
7. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaitstavaid ning sellega piiratavaid õigusi ja huve. OÜ-l Kirderand on õiguspärane huvi tegelda majandustegevusega ning kasutada oma põhiõigust ettevõtlusega tegelemiseks. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et haldusasja materjalidest ei nähtu Narva-Jõesuu linna õigust või huvi, mis kaaluks üle OÜ Kirderand õiguse tegelda ettevõtlusega ja huvi jätkata majandustegevust. Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et esialgse õiguskaitse korras tuleb peatada Narva-Jõesuu Linnavolikogu
8. märtsi
9. a otsuse nr 76 täitmine, keelata Narva-Jõesuu Linnavalitsusel vaidlusaluste rajatiste arvelevõtmine linnavarana ning keelata linnal kõigi tehingute tegemine SuurLootsi tn 1 rajatiste suhtes. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann