← Eesti

3-1-1-116-04

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-116-04 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu,

  1. november 2004 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus asjas nr 2-1-839-2004, millega jäeti läbi vaatamata A. K. määruskaebus Riigiprokuratuuri
  4. septembri
  5. a määruse peale Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. K., määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  6. november 2004, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta A. K. määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu
  7. oktoobri
  8. a määruse peale läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. märtsil
  11. a tegi I. K. Pärnu Politseiprefektuurile suulise avalduse selle kohta, et
  12. oktoobril
  13. a kella 02.00 paiku lõi A. K. Pärnu linnas X tänav 9 maja juures teda rusikatega näkku ja pähe, tekitades talle kehavigastusi ja materiaalse kahju summas 28 800 krooni.
  15. märtsil
  16. a alustas Pärnu Politseiprefektuuri konstaabel Robert Trofimov kirjeldatud sündmuse osas kriminaalmenetlust KarS § 263 p 1 tunnustel. Kahel korral -
  17. märtsil ja
  18. oktoobril
  19. a - kuulati kriminaalmenetluse käigus üle ka A. K., kusjuures seda tehti tunnistajana ülekuulamise vormis.
  20. Pärnu Politseiprefektuurile adresseeritud avaldustes taotles I. K.
  21. ja
  22. märtsil
  23. a kriminaalmenetluse lõpetamist seoses poolte leppimisega. I. K. märkis, et tema ja A. K. konflikt tekkis isiklike suhete pinnalt ega olnud mingil moel suunatud ühiskondliku korra vastu. Seega on tema kirjeldatud sündmused kvalifitseeritavad üksnes KarS § 121 järgi.
  24. Pärnu Politseiprefektuuri politseiinspektor Tanel Taltsi
  25. oktoobri
  26. a määrusega lõpetati kriminaalasja menetlus KrMK § 5 lg 1 p 2 alusel seoses kuriteokoosseisu puudumisega. Määruse kohaselt on A. K. poolt I. K.-i ründamine ja viimasele seeläbi elule mitteohtliku lühiaegse tervisekahjustuse tekitamine kvalifitseeritav mitte KarS § 263 p 1, vaid KarS § 121 järgi. KarS §-s 121 sätestatud kuriteo menetlemine toimub vastavalt KrMK §-le 391 erasüüdistusmenetluses.
  27. Kriminaalasja menetlemise lõpetamise järel avaldas A. K. soovi tutvuda asja materjalidega.
  28. augusti
  29. a keeldus Lääne Politseiprefektuuri politseiinspektor T. Talts A.K.-le kriminaalasja materjale tutvustamast, leides, et Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt ei ole tunnistajal õigust kriminaalasja materjalidega tutvuda.
  30. A. K. esitas politseiinspektor T. Taltsi tegevuse - s.o kriminaalasja materjalide tutvustamisest keeldumise peale - kaebuse Lääne Ringkonnaprokuratuurile. Kaebaja viitas oma kahtlusele, et tema vastu on antud valeütlusi.
  31. Lääne Ringkonnaprokuratuuri
  32. augusti
  33. a määrusega jäeti A. K. kaebus rahuldamata. Määruse resolutiivosas tehtud vaidlustamisviites märgiti, et määruse peale võib edasi kaevata KrMS § 230 lg 2 alusel 10 päeva jooksul. Kaebuse lahendab Riigiprokuratuur 30 päeva jooksul selle saamisest. Ringkonnaprokuratuur põhistas oma määrust järgmiselt. A. K. on kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajana, seega on tegemist menetlusvälise isikuga. KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusvälisel isikul õigus esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale üksnes siis, kui ta leiab, et need on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Kriminaalasja materjalidest ega kaebusest ei nähtu, et A. K. õigusi oleks rikutud. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluses kogutud teave kuni asja kohtusse esitamiseni, kuid mitte kauemaks kui aegumistähtaja lõpuni, üksnes asutusesiseseks kasutamiseks. Sama seaduse § 23 lg 1 p 1 ja § 39 lg 1 alusel oli Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnal seaduslik alus keelduda menetlusvälisele isikule A. K.le lõpetatud kriminaalasja materjalide tutvustamisest, kuna kriminaaltoimik sisaldab delikaatseid isikuandmeid.
  34. Lääne Ringkonnaprokuratuuri määruse peale esitas A. K. kaebuse Riigiprokuratuurile. Kaebuses paluti ringkonnaprokuratuuri määrus tühistada ja võimaldada kaebuse esitajal tutvuda kriminaalasjas kogutud teabega, et tal oleks võimalik hinnata, kas tema suhtes on toime pandud KarS § 319 lg-s 2 või § 320 lg-s 2 ette nähtud kuritegu. Samuti palus A. K. Riigiprokuratuuril hinnata uurija tegevuse seaduslikkust kriminaalasja menetlemisel. Kaebuse esitaja leidis, et tema käsitamine tunnistajana on formalistlik.
  35. Riigiprokuratuuri
  36. septembri
  37. a määrusega jäeti A. K. kaebus rahuldamata. Resolutsiooni vaidlustamisviites märgiti, et määruse peale võib vastavalt KrMS § 208 lg-le 1 esitada ühe kuu jooksul advokaadi vahendusel kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Riigiprokuratuuri määruse põhistavas osas on märgitud, et KrMS § 207 lg 2 kohaselt võib kannatanu esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise peale KrMS §-s 200 sätestatud alustel. Kuna A. K. ei ole antud asjas kannatanu ega tunnistatud kannatanuks, ei kuulu tema kaebus rahuldamisele, sest tal puudub vastav menetluslik seisund kaebust esitada.
  38. Riigiprokuratuuri määruse peale esitas A. K. Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles ta palus vaidlustatud määruse tühistada ja võimaldada tal kriminaalasja materjalidega tutvuda.
  39. Tallinna Ringkonnakohtu
  40. oktoobri
  41. a määrusega jäeti A. K. kaebus läbi vaatamata, kuna see oli esitatud KrMS § 208 lg 1 nõudeid eirates advokaadi vahenduseta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS
  42. Tallinna Ringkonnakohtu
  43. oktoobri
  44. a määruse peale esitas määruskaebuse A. K., kes palub tühistada käesoleva otsuse punktides 7, 9 ja 11 nimetatud määrused ja lubada tal tutvuda tema suhtes menetletud kriminaalasja materjalidega. Kaebuse esitaja märgib esmalt, et Riigiprokuratuuri
  45. septembri
  46. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  47. oktoobri
  48. a määrused on asjassepuutumatud, kuna ta ei ole üheski oma kaebuses vaidlustanud kriminaalmenetluse lõpetamist, vaid on palunud üksnes luba tutvuda kriminaalasja materjalidega. A. K. leiab, et politseiinspektor T. Taltsi tegevusega, samuti Lääne Ringkonnaprokuratuuri, Riigiprokuratuuri ja Tallinna Ringkonnakohtu määrustega on rikutud tema Põhiseaduse §-st 44 tulenevat õigust tutvuda enda kohta riigiasutustes hoitavate andmetega.
  49. Vastuses A. K. määruskaebusele palub juhtiv riigiprokurör Alar Kirs jätta see rahuldamata. Prokurör märgib, et KrMS § 206 lg 3 kohaselt on kriminaalmenetluse lõpetamise korral kriminaaltoimikuga tutvumise õigus üksnes kannatanul. A. K. ei olnud kõnealuses kriminaalasjas menetlusosaline, samuti ei ole kriminaalmenetluses tehtud ühtegi menetlustoimingut ega määrust, millega oleks rikutud A.K. õigusi. Seetõttu ei laiene talle KrMS § 208 lg-s 1, §-s 225, § 228 lg-tes 1 ja 2 ning §-s 230 sätestatud kaebeõigus. Kuna kõnealuse kriminaalasja materjalid sisaldavad delikaatseid isikuandmeid Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 3 p 7 tähenduses, ei ole tulenevalt Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-st 1, § 23 lg 1 p-st 1 ja § 39 lg-st 1 võimalik A. K.-le kriminaalasja materjale tutvustada. RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  50. Kriminaalmenetluse seadustiku § 384 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus sama seadustiku § 344 lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. Kuna A. K. on vaidlustanud Tallinna Ringkonnakohtu
  51. oktoobri
  52. a määruse ilma advokaadi vahenduseta, tuleb tema kaebus lähtudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 350 lg 2 p-st 2 jätta läbi vaatamata. II
  53. Arvestades Riigikohtu ülesannet tagada seaduste ühetaoline kohaldamine, samuti asjaolu, et nii Lääne Ringkonnaprokuratuuri
  54. augusti kui ka Riigiprokuratuuri
  55. septembri
  56. a määrustes on tehtud eksitav vaidlustamisviide, peab kriminaalkolleegium väljaspool A. K. määruskaebuse lahendamist vajalikuks selgitada järgmist.
  57. Kriminaalmenetluse seadustikus on sätestatud üksnes kannatanu õigus tutvuda kriminaalmenetluse lõpetamisel kriminaaltoimikuga (KrMS § 206 lg 3). Sellest ei saa aga järeldada, et teistel isikutel peale kannatanu ei võiks samasugune õigus tekkida mõne muu seaduse alusel.
  58. Põhiseaduse § 44 lg 3 näeb ette, et Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seda õigust võib piirata üksnes seaduse alusel teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt peavad isikuandmete vastutav ja volitatud töötleja andmesubjektile viimase soovil teatavaks tegema andmesubjekti kohta käivad isikuandmed. IKS § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmeteks andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid tohib IKS § 30 lg 1 kohaselt piirata üksnes juhul, kui see võib kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, lapse põlvnemise saladuse kaitset, kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist või tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.
  59. Isikuandmetena IKS § 4 lg 1 tähenduses on käsitatavad ka kriminaalmenetluses kogutavad andmed isiku käitumise kohta teatud ajal ja kohas, samuti tema suhete kohta kolmandate isikutega. Seejuures ei ole tähtsust asjaolul, milline formaalne menetlusseisund on kriminaalmenetluses isikul, kelle kohta selliseid andmeid kogutakse. Isikul, kelle kohta on kriminaalmenetluses kogutud isikuandmeid, on sõltumata kriminaalmenetluslikust menetlusseisundist õigus nendega tutvuda, välja arvatud IKS § 30 lg-s 1 sätestatud aluste esinemisel.
  60. Kui andmesubjekt soovib enda kohta kriminaalmenetluses kogutud isikuandmetega tutvuda kriminaalmenetluse toimumise ajal, tuleb sellist soovi käsitada kriminaalmenetluses esitatava taotlusena. Menetleja, kes on ühtlasi isikuandmete töötleja, peab taotluse lahendama määrusega. Kuna kriminaalmenetluses kogutud teabe avaldamine (sealhulgas andmesubjektile tema kohta kogutud isikuandmete tutvustamine) menetluse kestel mõjutab vahetult kriminaalmenetluse kulgu, jääb kõnealuse määruse vaidlustamine kriminaalmenetluse raamidesse. Kui määrus tehakse kohtueelses menetluses, on andmesubjektil võimalik seda vaidlustada Kriminaalmenetluse seadustiku
  61. peatüki
  62. jaos sätestatud korras.
  63. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri kriminaaltoimiku tutvustamist pärast kriminaalmenetluse lõpetamist, välja arvatud KrMS § 206 lg-s 3 sätestatud juhul, mis seondub kannatanule võimaluse tagamisega vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist. Ka ei ole andmesubjektile juurdepääsu võimaldamine lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud isikuandmetele olemuslikult kriminaalmenetluslik menetlustoiming. See ei ole suunatud toimepandud kuriteo avastamisele, tõendusteabe kogumisele ega kohtumenetluseks muude tingimuste loomisele. Samuti ei moodusta see toiming kriminaalmenetlusega ühtset tervikut, ei saa seda menetlust enam mõjutada ega ole seotud kriminaalmenetluses tehtud lahendi täitmisele pööramisega. Seetõttu ei ole kriminaaltoimiku tutvustamisest keeldumist pärast kriminaalmenetluse lõpetamist võimalik vaidlustada Kriminaalmenetluse seadustiku alusel.
  64. Põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse võimalikult ulatuslikuks tagamiseks on Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 1 p-s 1 ja lg-s 2 kõik avalik-õiguslikud vaidlused, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda, määratud halduskohtu pädevusse (vt nt Riigikohtu üldkogu
  65. aprilli
  66. a määrus asjas nr 3-3-1-69-03 punkt 23). Seega võib andmesubjekt juhul, kui isikuandmete vastutav või volitatud töötleja keeldub võimaldamast talle juurdepääsu lõpetatud kriminaalmenetluses tema kohta kogutud isikuandmetele, esitada kaebuse halduskohtule. Samuti on andmesubjektil võimalik eelnevalt pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole (IKS § 32). Lea Kivi, Jüri Ilvest, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.