3-3-1-51-04

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-51-04

1. detsember 2004 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann AS Metsaagent (likvideerimisel) kaebus Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti
2. märtsi
3. a ettekirjutuse nr 4.101.1/6387 ja Maksuameti
4. mai
5. a otsuse nr 232 tühistamise nõudes Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
6. aprilli
7. a otsus haldusasjas nr 2-3/98/2004 AS Metsaagent (likvideerimisel) kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta AS Metsaagent (likvideerimisel) kassatsioonkaebus rahuldamata. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. TJIMA
9. märtsi
10. a ettekirjutusega nr 4.1-01/6387 määrati AS-le Metsaagent (likvideerimisel)
11. aasta jaanuarikuu eest täiendavalt käibemaksu 321 072 kr. Ettekirjutuse kohaselt on äriühing
12. a jaanuarikuu maksustatavast käibest mahaarvatavana deklareerinud soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 395 508 kr, sellest 321 072 kr osas ei esitatud aga raamatupidamise algdokumente. KMS § 18 lg 6 nägi ette, et mahaarvamised on lubatud üksnes sama seaduse §-s 24 sätestatud nõuetele vastavate originaalarvete alusel. Maksuhaldur andis äriühingule võimaluse dokumentide taastamiseks, kuid viimane seda ei teinud. Kuna enammakstud käibemaksu oli 206 531 kr, siis ettekirjutusega tehti tasaarvestus ja AS-i Metsaagent kohustati tasuma täiendavalt käibemaksu 114 541 kr.
13. Maksuameti
14. mai
15. a otsusega nr 232 täiendati ettekirjutust viitega MKS § 10 lõikele
17. AS Metsaagent (likvideerimisel) palus halduskohtule esitatud kaebuses tühistada TJIMA
18. märtsi
19. a ettekirjutuse ja MA
20. mai
21. a otsuse. Kaebuses leiti, et ettekirjutus ei ole piisavalt motiveeritud ega vasta MKS § 15 lg 1 p 5 nõuetele. Algdokumentide taastamise nõue ei tulene seadusest. TJIMA on ignoreerinud uurimisprintsiipi. Sisendkäibemaksu osas oleks maksuamet pidanud ise koguma tõendeid. Vastuoluline on tasumisele kuuluva maksusumma määramise metoodika. Asjaolust, et kaebajal ei olnud võimalik esitada originaalarveid, ei järeldu, et need arved puudusid käibedeklaratsiooni koostamise ajal. Pealegi aktsepteeris TJIMA ilma arveid nägemata metsamaterjali soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu 77 436 kr osas. Kaebaja käibemaksuarvestuse õigsust on maksuamet kontrollinud pidevalt seoses ekspordi tõttu regulaarselt tekkivate enammakstud maksusummade ja nende tagastamisega. Ka
22. aasta jaanuarikuu enammakse on TJIMA tagastanud ja järelikult vigu kaebaja maksuarvestuses ei leitud. Maksuameti vastuväidete kohaselt deklareeris AS Metsaagent maksustatavalt käibelt mahaarvatavana soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu, kusjuures ta ei esitanud nõutavaid dokumente. Seega puudus võimalus kontrollida mahaarvamise seaduslikkust. Käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu tasumist näidates, kuid tasumise kohta tõendeid, s.o arveid, mitte esitades, on äriühing enda maksukohustust alusetult vähendanud. Mahaarvamiseks ei piisa üksnes väitest, et dokumendid olid kunagi olemas. Mahaarvamise õiguspärasuse tõendamiseks tuleb need maksuhaldurile esitada. MKS ja KMS ei sätesta otseselt dokumentide taastamiskohustust, kuid see tuleneb kohustusest tõendada soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamise seaduslikkust. Asjaolu, et maksumaksja tegevuses varem – tagastamistaotluse läbivaatamisel – puudusi ei avastatud, ei tähenda, et kui maksuhaldur tuvastab maksuvõla, ei kuulu see maksumaksja poolt tasumisele.
23. Tallinna Halduskohtu
24. veebruari
25. a otsusega asjas nr 3-144/2003 jäeti AS Metsaagent (likvideerimisel) kaebus rahuldamata järgmistel motiividel: Varem kehtinud KMS § 18 lg 1 punkti 1 ja lg 6 järgi võis maksukohustuslane maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluva käibemaksu sama seaduse § 24 nõuetele vastava originaalarve alusel. Kaebaja tegi nimetatud mahaarvamisi, kuid maksuhaldurile nende aluseks olevaid dokumente ei esitanud. Seega ei ole ta tõendanud mahaarvamise seaduslikkust. Järelikult on kaebaja oma maksukohustust vähendanud. MKS ja KMS ei sätesta otseselt dokumentide taastamiskohustust, kuid kaebajal tuleb tõendada soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamise seaduslikkust. Kuna KMS § 25 lg 1 ja Raamatupidamise seaduse § 40 lg 1 kohustavad maksukohustuslast säilitama arveid kui raamatupidamise algdokumente seitsme aasta jooksul, siis ei oma antud asjas tähtsust, millistel asjaoludel kadusid kaebaja raamatupidamise algdokumendid. Dokumentide vargus, ka juhul, kui selgitatakse välja teo toimepanijad, ei vabasta raamatupidamisdokumentide esitamisest maksuhaldurile. Asjaolu, et varasemal kontrollimisel puudusi ei avastatud, ei tähenda, et maksuhaldur ei või maksuvõla tuvastamisel määrata maksumaksja poolt tasumisele kuuluvat maksusummat.
26. AS Metsaagent (likvideerimisel) apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus kaebuse rahuldamise kohta, samuti välja mõista kaebaja kasuks tema poolt kantud kohtukulud. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt: Kohus ei põhjendanud, miks saab 77 436 kr osas lugeda mahaarvamise põhjendatuks, kuigi ka selle summa kohta arveid maksuhaldurile ei esitatud. Halduskohus ei kontrollinud kaebaja väidet, et maksumenetluses ei järgitud kohustuslikku uurimisprintsiipi ega selgitatud välja maksukohustust vähendavaid asjaolusid. AS Metsaagent juhatuselt ega kolmandatelt isikutelt revisjoni käigus teavet ei küsitud (nt ei uuritud AS Metsaagent pangaülekandeid oma hankijatele). Eeldada ei saa maksukohustuslase poolt esitatud deklaratsiooni ebaõigsust. Kui maksukohustuslane ei suuda esitada mahaarvamise aluseks olnud dokumente, siis ei või maksuhaldur esitada maksunõuet üksnes selles alusel. Maksukohustus ei tulene dokumentide säilitamise kohustusest. Kuna
27. aasta jaanuarikuu soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks kaebajale tagastati, on alust eeldada, et toimus ka dokumentaalne kontroll ja maksuhaldurile esitati mahaarvamise seaduslikkust tõendavad dokumendid. Vastuses apellatsioonkaebusele märkis TJIMA, et summa 77 436 kr oli kajastatud
28. a jaanuarikuu käibedeklaratsiooni real
29. Nimetatud real märgitakse kasvava metsa raieõiguse, metsamaterjali, saematerjali ja nende materjalide transpordi- ja valmistamisteenuste ostmisel maksmisele kuuluv käibemaks vastavalt ostuarvele. Kuni
30. detsembrini 2001 kehtinud KMS § 18 lg 31 järgi tasub kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali võõrandamisel tehingu kohta esitatud arvel näidatud käibemaksusumma riigieelarvesse ostja, makstes müüjale ainult kauba või teenuse müügihinna ilma käibemaksuta. Seetõttu lahutatakse real 7 märgitud summa sisendkäibemaksust.
31. Ringkonnakohtu istungil selgitasid maksuhalduri esindajad, et AS Metsaagent (likvideerimisel) poolt apellatsioonimenetluse ajal esitatud dokumentide alusel on Põhja maksukeskus arvestanud AS Metsaagent
32. aasta jaanuaris soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 74 120 kr, mistõttu tasumiseks määratud käibemaksu summa väheneb 74 120 kr võrra.
33. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
34. aprilli
35. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt – tühistati ettekirjutus ja otsus tasumiseks määratud käibemaksu kohta osaliselt, s.o summas 74 120 kr. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised: Apellatsioonimenetluse ajal esitas apellant oma tehingupartnerite poolt
36. aasta novembrisdetsembris,
37. aasta jaanuaris ja ka hiljem esitatud arved. Kuni
38. detsembrini 2001 kehtinud KMS § 18 lg 7 kohaselt arvatakse käibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup või teenus on kätte saadud ning kauba või teenuse müüjalt arve laekunud või käibemaks importimisel tasutud. Kui kaup saadakse kätte ning käibemaks importimisel tasutakse erinevatel maksustamisperioodidel, arvatakse käibemaks maha perioodil, mil mõlemad tingimused on täidetud. Kui kauba või teenuse ostmisel Eestis saadakse kaup või teenus ning arve kauba või teenuse eest kätte erinevatel maksustamisperioodidel, arvatakse käibemaks maha maksustamisperioodil, mil kaup või teenus kätte saadakse, tingimusel, et arve kauba või teenuse eest esitatakse KMS § 24
39. lõikes sätestatud tähtaja jooksul. Kui viimatinimetatud juhul esitatakse arve hilinenult, arvatakse käibemaks maha maksustamisperioodil, mil saadakse kätte kauba või teenuse kohta esitatud arve. Apellant ei ole esitanud
40. aasta novembri- ja detsembrikuu käibemaksu arvestust, mistõttu ei ole võimalik täpsustada, kas nimetatud kuudel müüjate poolt esitatud arvetel märgitud käibemaks on kajastatud
41. aasta novembris-detsembris või
42. aasta jaanuaris soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu hulgas. Arvestades asjaolu, et apellatsioonimenetluses esitatud tõendite alusel aktsepteeris maksuhaldur
43. aasta jaanuaris käibemaksu mahaarvamise õigsust 74 120 kr osas, pidas ringkonnakohus õigeks tühistada ka halduskohtu otsus selles osas. Ringkonnakohus leidis, et deklaratsiooni real 7 deklareeritud 77 436 kr osas käibemaksu juurde ei määratud. Seega ei ole see summa vaidluse objektiks. Apellandi väite osas, et maksukohustust vähendavate asjaolude tuvastamiseks pidanuks maksuhaldur uurima AS Metsaagent pangaülekandeid hankijatele, nõustus ringkonnakohus vastustajate seisukohaga, et pangakonto ja sealt nähtav teave ei saa asendada KMS § 24 nõuetele vastavat arvet. Pangaülekannetest ei pruugi selguda kõik olulised andmed, välja jääksid ka tehingud, kus tasuti sularahas. Maksuhaldurile ei saa panna originaaldokumentide väljanõudmise kohustust tehingute teiselt poolelt, s.o kohustust hakata taastama maksumaksja raamatupidamist. Kuni
44. juunini 2002 kehtinud MKS § 22 lg 4 kohaselt lasus maksukohustuslasel maksuhalduri määratud summa vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maks määrati valesti. Enammakstud maksusumma tagastamine ei tähenda, et maksuhaldur on tunnistanud maksukohustuslase taotluse lõplikult õiguspäraseks ega või maksuarvestust samas osas enam edaspidi kontrollida. Käibedeklaratsioonile lisatud dokumentide esialgne kontroll ei ole nii põhjalik kui revisjon. Kui hiljem revisjoniga tuvastatakse, et mahaarvamine ei olnud põhjendatud, siis tuleb vastavas osas määrata ka käibemaks, hoolimata varasemast enammakse tagastamisest. Ekslik on apellandi seisukoht, et ettekirjutuse tegemise ainukeseks faktiliseks aluseks on dokumentide mittetaastamine. Ettekirjutuse tegemisel on lähtutud asjaolust, et revisjoni käigus ei esitatud maksuhaldurile ühtegi arvet, tõendamaks
45. aasta jaanuarikuu käibedeklaratsioonis märgitud 321 072 kr mahaarvamise õiguspärasust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
46. AS Metsaagent (likvideerimisel) kassatsioonkaebuses taotletakse, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti osaliselt jõusse maksuameti ettekirjutus, saadaks asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule ja mõistaks tema kasuks välja halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud kohtukulud. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu otsus on ebaõige järgmistel põhjustel:
47. Maksusumma määramise metoodika on vastuoluline. Osa sisendkäibemaksust pole toonud kaasa täiendava maksusumma määramist sellest hoolimata, et puuduvad raamatupidamise algdokumendid.
48. Uurimispõhimõttest tuleneb, et maksuhaldur pidi koguma teavet kaebuse esitaja tehingupartnerite kohta, et neilt nõuda dokumentaalseid tõendeid AS Metsaagent (likvideerimisel) maksuarvestuse õigsuse hindamiseks. Ka siis, kui raamatupidamise algdokumendid pole säilunud ja neid ei õnnestu ka taastada, tuleb täiendava maksusumma määramist põhjendada mitte üksnes nõutavate dokumentide puudumisega.
49. Ebaõige on seisukoht, et enammakstud maksusumma tagastamine sellekohase taotluse alusel ei tähenda, et maksuhaldur on tunnistanud maksukohustuslase taotluse õiguspäraseks. Maksuotsuse muutmiseks peab ilmnema asjaolu, mis esialgse kontrollimise ajal ei olnud teada.
50. Ebaselge ja vastuoluline on ringkonnakohtu seisukoht ettekirjutuse faktiliste aluste osas.
51. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks on lubatud käibemaksu maha arvata summas 74 120 krooni, ja ülejäänud osas, mille kohta samuti esitati raamatupidamise algdokumendid, aga mitte.
52. Maksusumma oleks tulnud määrata MKS § 94 lg 1 alusel hindamise teel.
53. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks on jäetud tasutud riigilõiv ja õigusabikulud I astme kohtus välja mõistmata.
54. Maksu- ja Tolliameti ning Põhja maksukeskuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele selgitatakse kõigepealt, et AS Metsaagent pole
55. aasta jaanuarikuu maksustatavast käibest soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamisel summa 321 072 krooni osas esitanud raamatupidamise algdokumente. AS Metsaagent on keeldunud neid dokumente ka taastamast. Alles asja menetlemisel ringkonnakohtus esitas AS Metsaagent koopiad talle esitatud arvetest. Maksuhaldur tunnistas neist sisendkäibemaksu mahaarvamiseks sobivaiks osa – summas 74 120 krooni. Vastustajate vastuväited kassatsioonkaebuse põhjendustele on järgmised:
56. Vaidluse objektiks on 321 072 kr mahaarvamise õigsus. Selle summa hulka ei kuulu käibedeklaratsiooni real 7 deklareeritud 77 436 kr.
57. Raamatupidamise algdokumentide taastamine on maksukohustuslase kohustus, mis tuleneb dokumentide säilitamise kohustusest ja põhimõttest, et käibemaksuarvestuses on mahaarvamised lubatud nõuetekohaste originaalarvete alusel. AS-le Metsaagent (likvideerimisel) anti võimalus dokumentide taastamiseks.
58. Enammakstud maksusumma tagastamise taotlusi laekus
59. aastal iga kuu 5 000–7
60. Juba seetõttu polnud mõeldav kõigi nende taotluste põhjalik kontroll. Pealegi tuli sellised taotlused menetleda 30 päeva jooksul. Seisukohta, et taotluste kontroll ei välista maksuhalduri hilisemaid nõudeid, toetab Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-18-
62. Ringkonnakohus on pidanud lisaks dokumentide puudumisele oluliseks faktiliseks asjaoluks ka seda, et AS Metsagent (likvideerimisel) ei taastanud raamatupidamise algdokumente. Need faktilised asjaolud ei ole vastukäivad ega arusaamatud.
63. Maksuhaldur aktsepteeris ainult
64. aasta jaanuaris esitatud arveid, sest
65. aasta novembris ja detsembris esitatud arvete puhul AS Metsaagent (likvideerimisel) ei kõrvaldanud kahtlust, et neis märgitud käibemaksusumma on maha arvatud juba varem.
66. Sisendkäibemaksu mahaarvamine hindamise teel ei ole võimalik, sest mahaarvamiseks on seadusega sätestatud sellised piirangud, mis välistavad hindamise meetodi.
67. Kohtukulud I astme kohtus jäeti välja mõistmata, sest vastavalt HKMS § 93 lg-le 7 tuli enne kohtuvaidlusi esitada kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nimetatud dokumendid esitati alles ringkonnakohtule. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
68. Kolleegium selgitab kõigepealt, kas kassatsioonkaebus on põhjendatud selles osas, mis käsitleb maksukohustuslase korduvat kontrollimist, uurimispõhimõtte järgimist ning tõendamiskoormuse jaotumist ja ulatust olukorras, kus raamatupidamise algdokumendid pole säilunud (kassatsioonkaebuse põhjendused nr 2–4 ja 6). Seejärel vastab kolleegium põhjendustele nr 1, 5 ja
70. Kolleegium on seisukohal, et selles asjas pole selgunud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla maksuhalduri õiguse kontrollida maksuarvestust teistkordselt, ega esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et maksuhaldur on vaidlusaluseid raamatupidamise algdokumente kui tõendeid juba varem hinnanud. Järgnevalt selgitatud tingimuste puhul võiks olla õige kassaatori see väide, et kui varasema kontrolli käigus esitati maksuhaldurile kõik raamatupidamise algdokumendid, siis teistkordse kontrolli tulemusel tehtud ettekirjutuse motiveerimine üksnes samade dokumentide puudumisega on õigusvastane. Samas pole kassaator esitanud kohtumenetluses tõendeid selle kohta, et esimese kontrollimise käigus esitati maksuametile raamatupidamise algdokumendid ja et maksuamet neid kui tõendeid hindas ning et selle kontrollimise alusel tehti kaebuse esitajale ettekirjutus. Maksuamet ei kinnita kassaatori väidet, et varasema kontrollimise käigus esitati maksuametile kõik need dokumendid, mis pole säilunud. Tuvastatud ei ole ka see, et tegemist on maksuotsuse muutmisega. Ka siis, kui tuvastataks, et esialgse kontrollimise käigus esitati maksuametile raamatupidamise algdokumendid, ei saaks ainuüksi selle asjaolu alusel otsustada maksuameti ettekirjutuse õiguspärasuse üle. Nimetatud asjaolu tooks kaasa võimaluse hinnata esialgse kontrolli ulatust ja põhjusi, miks kontrolli korrati. Näiteks võiks kohus korduva kontrolli alusel tehtud ettekirjutuse või maksuotsuse tühistada, kui selgub, et korduva kontrolli ainsaks põhjuseks oli teave, et raamatupidamise algdokumendid on hävinud ja esialgne kontroll hõlmas ka algdokumentide kontrolli, mille käigus need hinnati nõuetele vastavaks. Kuna eelnevalt käsitletud tingimuste esinemist pole selles haldusasjas tuvastatud, võis maksuhaldur hoolimata varasema kontrolli tulemustest määrata tasumisele kuuluva käibemaksusumma.
71. Kui maksustamise seisukohast tähendust omavad dokumendid pole säilunud, siis on võimalik nii see, et maksukohustuslane on dokumentide säilitamise kohustuse täitnud, kui ka vastupidine. Esimese juhtumiga on tegemist näiteks siis, kui vääramatu jõud viis selleni, et dokumendid pole säilunud. Ka siis, kui maksukohustuslane pole nimetatud kohustust täitnud ja seetõttu pole dokumendid säilunud, ei saa uurimata otsustada, et maksustamise seisukohast tähendust omavaid väidetavaid tehinguid pole toimunud. Seega oleks tõepoolest üldjuhul põhimõtteliselt väär maksusumma määramine üksnes seetõttu, et nõutavaid dokumente pole säilunud. Vastupidine seisukoht viiks selleni, et maksu määramine omandab osaliselt või täies ulatuses karistusliku iseloomu, kusjuures maksu määramist põhjendatakse maksukohustuslasele pandud kohustuse täitmata jätmisega. Kolleegium on seisukohal, et sõltuvalt sellest, kas dokumentide säilitamise kohustust on täidetud, on uurimispõhimõttest tulenevate maksuhalduri kohustuste ja maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuste maht erinev.
72. Kui makshaldur leiab, et tegemist pole maksupettusega, vaid juhtumiga, kus nõutavad dokumendid olid olemas, kuid need pole säilunud, tuleb maksuhalduril anda maksukohustuslasele võimalus esitada maksuhalduri määratud tähtpäevaks dokumendid, mis asendavad mittesäilunud dokumente. Maksukohustuslane saab näiteks pangakonto väljavõtte alusel pöörduda müüjate poole mittesäilunud arvete taastamiseks. Niimoodi on võimalik tõendada nii tulu- kui ka käibemaksuarvestuse õigsust. Maksuamet on selles asjas andnud maksukohustuslasele võimaluse raamatupidamise algdokumentide taastamiseks, kuid AS Metsaagent (likvideerimisel) pole seda õigeaegselt ja täies ulatuses teinud.
73. Tõendamiskohustuse jaotumise kohta on Riigikohtu halduskolleegium
74. oktoobri
75. a otsuses asjas nr 3-3-1-39-04, p 10 (RT III 2004, 26, 279) selgitanud, et "Kui maksukohustuslane on rikkunud maksuarvestuse pidamise kohustust ja maksusumma on seepärast määratud teiste andmete alusel või hindamise teel, siis vastavalt väheneb maksuhalduri tõendamiskohustus ja suureneb maksukohustuslase koormus tõendada, et maks on määratud valesti." Sama põhimõte kehtib ka seoses kohustusega säilitada raamatupidamise algdokumente, kuigi maksuarvestuse pidamise kohustus seda kohustust ei hõlma. Kui maksukohustuslane on dokumentide säilitamise kohustust rikkunud, siis suureneb maksukohustuslase tõendamiskohustus, s.t et ta peab hoolimata sellest, et dokumendid pole säilunud, esitama maksuhaldurile dokumentaalsed tõendid maksuarvestuse õigsuse kohta. Maksuhalduril on õigus neid tõendeid hinnata ja vajadusel teha ka maksuotsus. Selles haldusasjas pole maksuhaldur ega kohtud võtnud seisukohta, kas AS Metsaagent (likvideerimisel) on täitnud raamatupidamise algdokumentide säilitamise kohustuse. Kui nimetatud kohustust pole täidetud, siis tuleb lugeda piisavaks võimaluse andmist taastada dokumendid. Selline võimalus AS-le Metsaagent (likvideerimisel) ka anti. Kui maksukohustuslane on raamatupidamise algdokumentide säilitamise kohustuse täitnud, kuid sellest hoolimata pole dokumendid säilunud ja neid ei õnnestunud ka taastada, siis tuleb kontrollida, kas on võimalik maksusumma määrata teiste dokumentaalsete tõendite alusel või hindamise teel. Kohtutoimikutest ei nähtu, et AS Metsaagent (likvideerimisel) oleks taastanud raamatupidamise algdokumente või esitanud teisi dokumentaalseid tõendeid enne apellatsioonimenetlust. Kui algdokumendid pole käibemaksuarvestuses säilunud ja neid pole ka taastatud ega esitatud teisi dokumentaalseid tõendeid, siis on maksuotsuse (ettekirjutuse) tegemine õiguspärane isegi siis, kui nõutavad dokumendid olid käibedeklaratsiooni esitamisel tõepoolest olemas.
76. MKS § 94 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud: "